Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Marxi teooria on väärtuse töö teooria, mis lubab teha järeldusi analüüsi põhjal kogu tööle kuluva aja kohta vajalike kaupade tootmiseks ning ta on väitnud, et fundamentaalne kapitalismi element on kaup, mida vahetatakse teatud kvantitatiivsetest suhetes rahaga ja ühiskondades, mis põhinevad majanduslikul vahetamise printsiibil ning on kaupadel kasutamise ja vahetamise väärtused.
Marx - materialism, kommunism Darwin -looduslik valik, evolutsioon Freud- alateadvus, psühhoanalüüs . Kierkegaard- vastandas süsteemile üksikisiku; tõde on subjektiivne; olulisim on üksikisikus eksistents; tsivilisatsiooni kriitika; esteetiline- eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet.
Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetišismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides.
Marx on selgitanud Ameerika neegritöö põhjal, et seni kuni toodeti asju vaid iseenda tarbeks ei olnud vaja lisatööd teha. Kaubandusvõrgu ja –teede arenedes kasvas aga vajadus rohkem toota ning mitte enam ainult iseendale, vaid ka müügi eesmärgil.
Marx – Kapital • Ühiskonnas , kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, peaks olema maksumäärad kõigile võrdsed, sõltumata omandi suurusest – maksusüsteem – tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest,
Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult.
Marx - ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. Peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast.
Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust.
Marx – Majandusliku sektori tähtsus – väga suur tähtsus tööstusel, tulemusena ühiskonnas toimunud vara jagunemine tootmisvahendite omanike ( maa, vara, vabrikud, teadmised ) ja mitteomanike vahel.
Marxi egalitaarsus ehk võrdsustamise idee väljendub 3 teesi kaudu: 1. radikaalse egalitaarsuse tees – inimkonna õitsengule aitaks suuresti kaasa see, kui materiaalsed ressursid oleks võrdselt jaotunud kõigi vahel.
Marx - kommunismiteooria- ommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda.
Marxi näitel on sagedane ka olukord, kus tihtilugu tekib nii öelda topeltvahetus, mil öösel töötav inimene peab jääma näiteks töökaaslase haigestumise tõttu edasi ka päevasesse vahetuse.
Marx - i arvates pidi kõik olema kooskõlas ning ta tõi ka välja konkreetsed arvutused, kui palju inimene panustab oma tööjõudu ning kui palju tasu ta vastavalt selle peaks saama.
Marx weber - • Uskus, et protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoontega nagu tööarmastus, kokku hoidlikus, ausus ja arvepidamine.
Marx – mõistuspärasus, kapitalism – tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult.
Marxi nimega on seotud sotsialismi muutumine utoopiast teaduseks, kapitalismi hukkumise ja kommunismi võidu paratamatuse igakülgne ja sügav teoreetiline põhjendamine.
Marx – Kapital • Ühiskonnas , kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, peaks olema maksumäärad kõigile võrdsed, sõltumata omandi suurusest –
Marx on oma teose „Kapital“ kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega.
Marx - tunnete ja traditsioonide asemele peab asuma mõistuspärasus, tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi-kapitalistide eraomandisse.
Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab.
Marxi väitel on poliitika klassivõitlus, mis on paratamatu ning viib ühe klassi diktatuurini teise klassi üle. Selle diktatuuri vahendiks on riik.
Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina – samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog.
Marxil on spetsiifiline majanduse käsitlus, mis kaasab tootlikud jõud ja tootmissuhted. Loone kasutab siin just neid Marxi oma termineid.
Marx on dialektik. Tema ajaloomine lähenemisnurk ühineb sooviga välja selgitada käsitletava majandusliku mõiste sisemise loogika.
Marx - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi.
Marx –   oli   suuresti  mõjutatud   eelnenud   prantsuse   valgustusfilosoofiast,   saksa   idealismist   ja   Hegelist.
Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud, millest tähtsamad on materialism, klassikonflikt ja kriitiline lähenemine.
Marxist merleau - Ponty’ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist.
Marx - juudi päritolu saksa filosoof - majandusteadlane ja revolutsionäär Karl Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber.
Marxi poliit - filosoofia on suurel määral sotsiaalteaduslik teooria, üks kõige põhjalikumalt empiiriliselt tuletatud teooria.
Marxi järgi on võõrandumine tulemus ajalooliselt produtseeritud pingest tekkinud võimaluste ja nende realiseerimiste vahel.
Marxismis on põhilised ühiskonna vasturääkivused seotud sotsiaalse organisatsiooni ja tehnoloogiaga ning omandi suhtega.
Marx – oluline ühiskonnas majanduslikud suhted, väljendub indiviidide omavaheliste suhete ja seoste summana.
Marx - 2põhiklassi:konfliktiteooria/ 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis
Marx – käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon.
Marx - i paljud lähenemised töö tegemisele ja sellega seonduvale ajale olid autori arvamusele vastu.
Marx - tema panuseks majanduslike suhete tähtsuse rõhutamine poliitilse tegelikkuse kujunemisel.
Marx on materjalist. Marx võttis Hegeli dialektika ja kohaldas seda materiaalsele maailmale.
Marxi järgi on inimene ühiskondlik olend. Töö on ühiskonna osa, see mis teeb inimesest inimese.
Marxianus – teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse.
Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline.
Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut.
Marx – õigus valitseva klassi vahend, kuidas töölisi alla suruda ja valitseda
Marx - kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks.
Marx - Tema arvates toimub ajaloo kulgemine peaaegu eranditult majandusjõul.
Marx on mõjutatud saksa filosoofiast ja inglise poliitilisest ökonoomiast.
Marx – protestantliku religiooni kui kultuuri ja kapitlismi vahel on side.
Marx - töötas välja klassivõitluse idee kui ühiskonna progressi aluse.
Marx - Arvas et kapitalistlik tootmine on inimkonna arengule positiivne.
Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele.
Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass.
Marxi põhi - idee kohaselt ei ole ühiskond juhuslikult kokku pandud.
Marxi on peetud oma aja parimaks majandusmõtte ajaloo tundjaks
Marxi religioonikriitika on olemuselt ühiskonnakriitika, mis religiooni loob.
Marxi jär - gi oli poliitika olemas ainult riigi olemasolul.
Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse.
Marxi järgi on kõik, mis on tehtud raha pärast võltslik.
Marxism - Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika.
Marxi järgi on inimene aga ühiskondlike suhete peegeldus.
Marxi puhul on formatsioonid seotud tootlike jõududega.
Marx – E õpilane samm sammult liikumise osas.
Marxi järgi on kaupadena esineval tööl kaksikiseloom.
Marx – inimene on ühiskondlike suhete summa.
Marxi nimega on väga tihedalt seotud klassi mõiste.
Marxi järgi on inimene ühiskondlik produkt.
Marx - tarbekaupade fetišism.
Marx - valgustusajastu jätk.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun