Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal.
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal.
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5
Esimene lääne kunstnik, kellest avaldati elulugu. Michelangelo surmapõhjuseks oli palavik. Õnnestus muuta antiikkunsti olemus oma kaasajale Looming lähedaseks. Kajastuvad antiigi ideed ja vormid, moodustab renessansskunsti tipu. Keha ja ruumi dünaamilise käsitlusega rajas tee barokki. Esindab usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse. Lemmikteema: jõuline nooruk. Taavet marmorkuju, Viimane kohtupäev jt. Detail Sixtuse kabeli laemaalilt. "Aadama Fresko loomine" 1508-1512 Teine kõige populaarsem maal peale Mona Lisat. Pildil on kujutatud stseeni, kuidas Jumal lõi Aadama. Stseen on võetud Esimese Moosese raamatust. Michelangelo vaba looming. Laemaal on 500 ruutmeetri suurune. See detail on 280 cm × 570 cm suurune. AITÄH KUULAMAST!
Väike faun Lene Mayer-Skumanz Keity Härm Tegelased Väike faun heasüdamlik marmorkuju Carina sõbralik tüdruk, kes armastab väga taimi ja loodust Antonella õel ja teisi halvustav tüdruk Carina vanaema armastav ja veidi väsinud vanaproua Valerio Pizzi vana muuseumivalvur Claudio Bottone muuseumivalvur Carina Carina on ennastotsiv umbes keheteistkümneaastane tütarlaps. Koolis, eesotsas Antonellaga, narritakse teda mõnikord ning sellepärast ei meeldi talle seal käia. Pigem veedab ta oma päevad katuseterrassil taimede
saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi. Rooma maalikunst on vähe säilinud, meisterlikult väljendati loodust, püüti anda edasi materjali (marmorit), armastati silmapetteid, tahvelmaale tehti- freskosid seinale, mütoloogilised teemad, natüürmordid.
· Rooma aeg (Lisa ise daatumid) Kreeka münt Müntide käibelevõtt suurendas märkimisväärselt antiikmaailma kaubavahetust. Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast inimest kröösuseks. Millised paigad olid pea igas kreeka linnas? 1. 2. 3. 4. Milose Venus · Kuulus Milose Venuse (pildil) ehk Milose Aphrodite marmorkuju pärineb 2. sajandist eKr ja selle leidis 1820. aastal Melose saarel oma aeda kaevates üks kreeka talupoeg. Aus mees andis kuju kohalikule vaimulikule. Sel ajal oli Melose saar Türgi võimu all. Kuuldes unikaalsest leiust, tahtis Prantsuse saadik Konstantinoopolis selle Prantsusmaale osta, kuid vaimulik keeldus. Kui sedöövrit laevale viidi, et toimetada see Türki, ründasid prantslased transportijaid ja röövisid kuju.
juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada
poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias „vaba skulptuur“ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi- esimese uusajal. Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja
Saj eKr Aleksandria tuletorn. Hellenistlikuks kunstikeskuseks oli Pergamoni linn, mis oli kuulus oma heakorra poolest. Paremini on aga säilinud Prienne linna reeglipärane tänavatevõrk. Kunstis eelistati kas hiiglaslikke või hoopiski väga väikeseid kujutisi. Näiteks peetakse maailmaimeks 37 m kõrgust Rhodose kolossi, mis on päikesejumal Heliose pronkskuju, loodud Leukippose õpilase Charesi poolt. Umbes 3 m kõrgune oli 2. Saj eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju Samothrake Nike. Kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. 3. Saj eKr pidi Pergamoni linn võitlema sissetunginud keltidega. Seda sõda kajastab Zeusile pühendatud hiigelaltar, Pergamoni altar, mis püstitati 2. Saj alguses eKr. Selle külgedel oli 130 m pikkune ja 2,3 m kõrgune friis. Ajaloosündmust käsitletakse sellel lahinguna jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaagu eralduvad taustast. See teeb heleda-
Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Reljeefidel, kus figuurde taustaks on arhitektuur, on koonuvate joonte abil loodud sügavusillusioon. Reljeefid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad need kauni ja haarava jutustuse. 5. Vararenessansi kuulsaim skulptor oli DONATELLO (1386-1466). 6. Ta ühendab enda teostes antiigi traditsioonid uusaegse realismiga, rakendab taas kontraposti ja vabafiguuri (7. 2 meetri kõrgune marmorkuju Püha Jüri), teeb esimese vabalt seisva alastifiguuri pärast antiikaega (7. peaaegu elusuuruses pronksskultuur Taavetist). 8. Padovas täitis ta tellimuse, mis kujutas endast Veneetsia palgasõdurite pealikut - Gattamelata ratsamonument, mis on asetatud kõrgele alusele linnaväljakul. 9. Ta oli uusaja skulptuuris esimene kes, selle asemel et teha keskajal tuntud hauamonumente kuningates ja suurnikest, valmistab ratsakuju ja paneb
Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristotelese arvates näitab väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“. Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab sureva galliase kuju, keda on kujutatud, vaatamata sellele, et ta oli vaenlane, väärikana. Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis. Kuna kujud peaaegu eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme. Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade
Domineerivaks jäi siiski Rhodose koolkond. Rhodose Vabariik oli ka merede valitseja oma tugeva laevastikuga. Püstitati Rhodose koloss 37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju, täitis ka tuletorni otstarvet. Autoriks oli Chares. See teos võis olla kaugeks inspiratsiooniks Ameerika vabadussambale. Väidetavalt tegi autor enesetapu, hüpates kolossi otsast alla. Samothrake Nike- 3m kõrgune 2. saj. Alguses e.Kr. loodud võidujumalanna marmorkuju. Isegi vigastatult mõjub teos suurpäraselt. Milose Venus üks kuulsaimaid teoseid. Siin on truuks jäädud klassikalisele pidulikule rahule. Üldiselt pandi rõhku psüühika kujundamisele ja tunnete väljendamisele. Laokooni grupp- leiti originaalina ühe maja keldrist. Kujutab Trooja peestrit Laokooni poegadega ja neid ründavate madudega. Skulptuur leiti 16. saj. Alguses ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Tänapäeval on ülistavast hinnangust
Ükski inimene polnud täiusliku kehaga, mistõttu ühendasid kunstnikud oma teostes erinevate inimeste täiuslikke omadusi. Hellenismiajal hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismiajal eelistati kas väga suuri või väga väikseid kujutisi. Maailmaimeks peeti ~40m kõrgust Rhodose kolossi, mis kujutas päikesejumal Heliost tõrvikut hoidmas. See oli valmistatud pronksist ning täitis ka tuletorni ülesannet. Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis.
❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand ❖ LORENZO GHIBERTI- PARADIISI VÄRAVAD - 28 kullatud pronksist relieefi (vana testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument. ❖ ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas, jõle naiselik), Colleoni ratsamonument. ❖ Ilmalik portreekunst ❖ Madonnarelieefid- kasutusele võeti majoolitehnika ehk savirelieef glasuuriti ❖ Medalikunst ❖ Putod Itaalia maalikunst. 15. sajand
Kopeeriti Kreeka skulptuure, iseseisvalt arenes Rooma skulptuur kolmel alal: portreeskulptuur (skulptuure ei ilustatud, olemus pidi näha olema, emotsioonide puudumine, püüti jäljendada ja jäädvustada tulevastele põlvedele oma esivanemaid, kujusid kanti kaasas paraadidel, Augustinuse ajal karm realism esialgu taandus, kerkis esile idealiseerivam laad; skulptuurid usu teenistuses, valitsejad, riigipead, võimu kindlustamise vahend; Keiser Augustinuse marmorkuju), reljeefikunst (Rooma reljeef oli realistlike ja dokumentaalselt täpne, kujuneb ajalooline, allegooriline ja dekoratiivne reljeef; riigi elu, sõjalised võidud; Trajanuse sammas, sisaldab ka urni; Rahu altar, Rooma asutamine) ning monumentaalplastika (jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar). Maalikunst. Valdavalt oli seinamaale (suur illusionism, looduse jäljendamise
Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks. Donatello looming erineb gootikast, kuid ühendab antiigi traditsioonid uusaegse relismiga, marmorkuju ,,Püha Jüri", pronksist elusuuruses ,,Taavet", Colleoni ratsamonument. Michelangelo skulptuurid olid tõsised, jõulised, Taaveti figuur, Moosese figuur. 5. Kõrgrenessansi meister Raffael töötas Vatikanis paavstide ülesandel, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Neist täiuslikeim on ,,Ateena kool" kujutatud on mõtisklevaid ja vaidlevaid antiikaja filosoofe, nende seas on esikohal Platon ja Aristoteles
aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas. Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges Prantsuse stiilis (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga Inglise stiilis. Pargi keskosa oli plaanis taastada Itaalia-Prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud
Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal katus ja siseõu oli. Neid hakkasid ehitama rikkad inimesed. Ghiberti skulptor Firenze toomkiriku papistuksed. Kuntsnikud hakkasid ennast töödesse tegema. Donatello- skulptor Tema tööks on Püha Jüri kahe meetrine marmorkuju. Pärast antiikaega esimene vabafiguur. Kõige olulisem tema töö on Taavet. On pronksist, peaaegu elusuurune, kujutatakse võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. 16-aasstane süütu poiss. Gattamelata ratsamonument- kuntsnik ei suutnud niimoodi teha, et hobune oleks kolme jalaga (pani alla palli). Verrocchio- skulptur Tema tööd Taavet, mis on pronksist, 16 aastane poiss,
vahele paigutati pilastrid Itaalia skulptuur 15.saj. *Lorenzo Ghiberti(1378-1455)- tegi 28 kullatud pronksist reljeefi (kujutasid Vana Testamendi sündmusi), 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi)- kullatud uks avaldas Michelangelole suurt mõju nimetas seda Paradiisi väravaks. *Donatello- skulptuuri kuulsaim meister, erineb gootikast ja ühendab antiigi uusaegse realismiga. Teosed- Püha Jüri( 2 m. kõrgune marmorkuju, rakendatud kontraposti), Taavet( 1. vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega), Padovas püstitas Gattameleta ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst.
kunstisümboolikaga." (A. Hein, 2003) Kogu ehituse juures on teatav romantiline joon. See jätkub ka interjööris. Peauksest sisenedes satume vestibüüli. See on kaheksanurkne ruum, mis on konstrueeritud keeruka võlvisüsteemiga. Võlvikaared toetuvad kanneleerimata korintose sammastele. Uksest sisenedes näeb otsevaates teravkaarelist seinaava, mille tagant paljastub trepp. Varem asetses vestibüülis ka F.W.R. von Bergi elusuuruses marmorkuju, kuid seda enam ei ole. Põrand on kaetud tumehallikaks tõmbunud ja tumesinakate kuusnurksete kiviplaatidega. Vestibüülis asub madal merihobumotiividega kirjutuslaud. Lossis ei ole algupärast mööblit, kuna see sõja ajal hävitati. Lossi keskseim ruum on kagupoolses tiivas asuv kaheosaline saal. Saali põhiosa katab läbi kahe korruse ulatuv kuppel, mille tipus on sõõrikujuline valguslatern. Kogu kuplipinda täidab
käsitööesemete tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine. SKULPTUUR Kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Olulist rolli mängis tavaelu kujutamine. Kunstnikud kujutasid täiuslikku ideaali Õukondades esines paraaditsev temaatika, kus kujutatai peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Eelistati kas hiiglaslikke või väga väikesi kujutisi. Võidujumal Nike marmorkuju Surev gallialane. Pergamoni altari friis Laokooni grupp Milose Venus MAALIKUNST Maalid olid tehtud peamiselt vahavärvidega ning freskod. Säilinud ei ole peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist leitud seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: loomade pilte, natüürmorte, lihtsat maaelu ja argielu, maastikumaale...
Proportsioonid muutusid (pea 1/8 keha kogupikkusest). Praxiteles – Hermes Dionysos-lapsega. Hellenistlik skulptuur Ideaali kujutamine asendus rohkem realismiga. Hiiglaslikud või väga väikesed kujud. Figuure kujutati liikumises ja võitluses. Rõhutati tunnete väljendamist – kannatusi, traagikat. Portreed isikupärasemad. Rhodose koloss – päikesejumal Heliose pronkskuju ~37m. Samothrake Nike – võidujumalanna Nike marmorkuju ~3m. Pergamoni altar – pühendatud jumal Zeusile. Lakooni grupp – Trooja preestri ja tema poegade tapmine jumalate saadetud madude poolt. Milose Venus – Melose saarelt leitud Aphrodite. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tööd pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole.
1944 esimene eesti ballett-Eduard Tubina "Kratt". 2 Estonia maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis Esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul. 23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934.
ja 5. sai. e. m. a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m. a. j. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875--81 saksa arheoloog Ernst Curtius (1814-- 96). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936--41 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. ast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. Koostamisel kasutatud teost "Olümpiamängud" ; Tallinn ; Valgus ; 1980
Ghiberti Võitis konkursi, kes pidi valmistama Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse -tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi (figuurid on kujutatud realistlikumalt kui gootikas) Telliti veel idapoolne kahe poolega uks - 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi) -Michelangelo nimeta seda Pariisi väravaks Donatello -ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga -Püha Jüri- üle 2m marmorkuju; kasutas kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikumaks - "Taavet"- pronksist, peaaegu elusuurune; kujutatud võitjana; esimene vabalt seisev alastifiguur peale antiikaega; vastandlik keskaja kunstile, sest imetletakse nooruslikku kehailu - Gattamelata ratsamonument- Verrocchio - valmistas samuti Taaveti pronkskuju - kavandas Colleoni ratsamonumendi -Levis ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid
riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus Keiser Augustuse marmorkuju Augustus kehtestas keisrikultuse keisritele hakati templeid püstitama ja tehti massiliselt keisrikujusid [enamus on kristlaste poolt purustatud] Vabariigi ajast on säilinud palju Caesari kujusid [parukaga]. [Vana patriits skulptuur Beier näitas pilti väga kole oli] Keisrite kolossid o Nero koloss [pole säilinud] - Pronksist - Seest õõnes [ Osaliselt on säilinud keiser Constatinuse koloss,
reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed ja neis on järjekindlalt kasutatud Alberti ideaali tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; nime kasutatakse tänini. Donatello(1386-1466) Oli vararenessansi kuulsaim skulptuurimeister, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid realismiga. 1417 valmis tal Püha Jüri e Püha Georgios; kujutav üle 2m kõrgune marmorkuju. Kuju paigaldati kiriku seinas olevase ümarkaarelisse nissi ja oli esmakordselt pärast antiikaega praktiliselt sõltumatu arhitektuurist. Kontrapost muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks. 1430. aastal valmis Donatellol peaaegu elusuurune pronksist ,,Taavet."(võitis legendi järgi võimsa sõjamehe Koljati) See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega, teravalt vastandlik keskaja kunstile
Kadrioru kunstimuuseumi (Eesti Kunstimuuseumi filiaal) maali-, skulptuuri-, graafika ja tarbekunsti püsinäitusi. Kõige enam Madalamaade 17 ja Vene 18.-19. sajandi kunsti ning hõbedakambrit. Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti ajutusi näitusi, s.h. välisnäitusi (vahetuvad kaks korda aastas). 11. 12. Aleksei Bogoljubov „Tallinna sadam“;Ivan Aivazovski „Meri“; Aleksei Bogoljubov „Neeva“. 13. Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova. 14. Mulle lossis meeldis, see oni ilus ja hooldatud ilusti. Kõige rohkem jäi meelde peasaal, mis ka kõige rohkem muljet avaldas. 15. Saab näha Vene, Hollandi, Saksa jm maade kunsti.
· büste hoiti kodudes aukohal ja kanti rongkäikudel kaasas e siis levis esivanemate kultus · kujutati realistlikult, selleks võidi kasutada vahast surimaski · portreid tehti ka riigile teeneid osutanutest · olulised olid keisri portreed, kujud isikupärased, rõhutatud on vaimne ja hingeline omapära · oluline oli Kreeka antiigi mõju · kunsti hakati koguma, tehti koopiaid · lisaks realismile levis ka idealiseeriv laad · nt keiser Augustuse marmorkuju MAALIKUNST · maalikunsti allikaks 2 linna: Pompeji ja Herculaneum · kaevati välja 19. saj · on säilinud tänu tuhale vulkaanipurse · pemiselt 4 erinevat stiili · kasutati ruumide kaunistamiseks · omane illusionism, looduse jäljendamine · valguse, varju kasutamine ruumilisuse saavutamiseks · inimkehad keerukates poosides · teemad: 1) mütoloogia 2) ajalugu 3) elurõõmsad, värvikad sündmused · vahel ka pikantsed stseenid
8) Hakati kunstiteoseid koguma ja koopiaid tegema. Ehitised : 1) Pärsia ainuvalitseja Mausolos lasi rajada endale hauaehitise Halikarnassose mausoleumi. Kõrgus 46 m ristisõdijad hävitasid 16.saj. oli üks maailmaimedest. 2) Efesoses taastati Artmise tempel.'Pharose tuletorn Aleksandrias. Üle 100 m kõrge ja oli maailmaime. 3) Rhodose koloss, põikese jumal Heliose pronkskuju u 37 m , oli maailma ime. 4) Samothroke Nike 3 m kõrge marmorkuju võidujumalanna Nikest. Peetakse üheks ilusaimaks skulptuuriks kunsti ajaloos. Näib lendavat ja väljendab võidujoovastust. 5) Laokooni grupp- peeti antiikkunsti tippsaavutuseks, praegu peetakse liiga teatraalseks. Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt. 6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst
lihtsad, kuid ilmekad, eriti silmavaade. 1. Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid 2. Traagilise poeedi majas keti otas koer 3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8. Noore roomlanna portree 9. Herakles ja Telephos (seinamaal Herculaneunist) 10. Lõviajalgadega roomaaegne laud Pildid Etruski kunst Tantsijad. Seinamaal nn. Terrakotasarkofaag Hauakamber Cerveteris. Leopardidega Cerveterist. 520-510 6. saj. e.m.a. hauakambrist Tarquinias.
moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja 16.sajandi kuulus kunstnik Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; seda nime kasutatakse tänini. 11. Donatello: (1386-1466) Vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister oli Donatello, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417.aastal valmis tal Püha Jüri (Georgiost) kujutav üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks erinevalt gooti skulptuuridest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. 1430.aastal valmis Donatellol pronksist peaaegu elusuurune ,,Taavet". Donatello Taavet on kujutatud võitjana. See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Noorusliku kehailu imetlemise tõttu on see kuju teravalt vastandlik keskaja kunstile.
samal rongil, pisikeses külas nimega Giulino di Mezzegra maha. 29. aprillil viidi Mussolini ja tema armukese laibad Piazzale Loreto väljakule Milanos, kus need riputati jalgupidi üles rahvale vaatamiseks. Hiljem maeti ta keha Musocco surnuaeda, kust Domenico Leccisi ja veel kaks uus- fasisti ta hiljem üles kaevasid. Diktaatori laip saadi uuesti kätte alles Augustis. Siis maeti ta korralikult krüpti. Seal on suur marmorist hauakivi, kus istub peal marmorkuju temast endast. Benito Amilcare Andrea Mussolini elas edasi läbi enda teise naise Donna Rachele Mussolini, kahe poja, Vittorio ja Romano, tütre Edda ja poja Bruno, kes sai aga kahjuks 7. augustil 1941, 27 aastaselt lennuõnnetuses surma. Benito Mussolini ja tema armukese, Claretta Petacci, laibad Milanos Piazzale Loreto väljakul rippumas. Kokkuvõte: Benito Amilcare Andrea Mussolini (29. juuli 1882 - 28. aprill 1945) oli vägivaldne kuid arukas koolipoiss
projekteeritud teater "Estonia" mis oli suurim sel ajal Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühele poolde ehitati teatri- teise kontserdisaal, mille kujundus on tänaseni. Suurte saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt imestas. "Estonia" teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine toimus 24.augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile sel puhul oma kaks kaunimat marmorkuju "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Esimene direktor: Esimene peadirigent: KASUTATUD KIRJANDUS Eesti teatri- ja muusikamuuseumi kodulehelt. www.tmm.ee Rahvusooper "Estonia" kodulehelt. www.opera.ee Teater "Vanemuine" kodulehelt. www.vanemuine.ee Vikipeediast. Muusikaõpik VII-VIII Google otsing EE köide 7
teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8. varakristlus 12saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Seal leiduvad peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud peaaegu üldse viljelemist. Varakristlikud kirikud olid lihtsad pikergused hooned
sa oled kaamel." Akropol peegeldab kõige enam Kreeklaste kultuuri ja loomulikult nende kunsti. Ka tänapäeval , need kreeklased kes on ikka veel vanades traditsioonides, korraldavad rongkäike Panatenaiade Püha teel. Mööda seda tõusevad nad Akropolile ja täidavad kogu Akropoli ning selle templid. Aga templite sees pole praktiliselt midagi säilinud ja ainult mõndasi asju saab neis näha.19 sajandil olevat Inglismaa lord Elgin ostnud 17 marmorkuju, mis kaunistasid Parthenoni friisi. Mõne aja pärast müüs ta need Inglismaa valitsusele ning need kujud pandi välja Londoni muuseumisse, kus nad ka praegult on. Sellest ajast alates on Kreeka üritanud need marmorkujud endale saada aga London ignoreerib. Selle tõttu Parthenoni restaureerimisel ei kasutata originaal kujusid. Aga viimastel aastakümnetel on Akropoli peamiseks vaenlaseks happevihmad mis söövitavad marmorit muutes selle kipsiks.
pilastrid iga korruse akende vahele, et see tasakaalustaks üldmuljet. 7. Skulptuuri - Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuurikunstis avaldusid renessanssi ideaalid varem kui arhitektuurisi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks 10 suuremat reljeefi, lõi seal veenva sügavusillusiooni. -,,Paradiisi värav" Donatello (1386-2466) Tema stiil ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417a. Püha Jüri (Georgios) kujutav 2m marmorkuju. 1430a. ,,Taavet". Donatello Taavet oli kujutatud võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument esimene uusajal. See oli asetatud kõrgele alusele linnaväljakule. Sealt lõi välja suursugune väärikus ja realism. Andrea del Verrocchio (1435-1488) 15.sai II poole tähtsaim skulptor. Võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. 15. saj levis Itaalias ilmalik
reljeeffriisil on kujutatud jumalate ja gigantide võitlust. (Omaaegne Pergamoni linn kannab nüüd nime Bergama ja asub Türgis). Laokooni grupp. Arvatavateks autoriteks Agesandros, Athenodoros ja Polydoros Rhodosest, 1.saj. eKr.. Samothrake saarelt leitud, “Samothrake Nike”, 190 eKr. Samothrake Nike asetses pühamu laevaninakujulisel alusel, tänapäeval asub Louvre´is. 1820.a. leiti Küklaadide saarestiku Melose saarelt Aphrodite marmorkuju, mis sai nimeks “Milose Venus”, 150 eKr. Tänapäeval on Milose Venus üks Louvre´i olulisemaid vaatamisväärsusi. 304. eKr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisesse sadamalinna 37 m kõrguse pronksist päikesejumal Heliose kuju – Rhodose kolossi. Kõigest 66 a pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta merepõhja. Pildil Rhodose kolossi kõige tõenäolisem rekonstruktsioon. rekonstruktsioonid Rhodose kolossist, vasakul Paremal
Itaalia skulptuur 15.sajandil · Lorenzo Ghiberti ideaalid avaldusid varem kui arhitektuuris. Tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamindis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed. Neis on järjekindlalt kasutatud tsentraalperspektiivi. · Donatello oli vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister. 1417.aastal valmib tal Püha Jüri, mis oli üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. 1430 valmis tal pronksist peaaegu elusuurune ,,Taavet". Ta töötas peale Firenze paljudes Itaalia linnades ja levitas uut moodi kunsti. Padovas püstitas ta Veneetsia ratsamonumendi. · Andrea del Verrocchio oli 15.sajandi teise poole tähtsaim itaalia skulptor. Temagi valmistas võifuka Taaveti pronksikuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. · 15.sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst.
Nnende jaoks hakati valmistama koopiaid kuulsastest kreeka teostest. Koopiad võisid olla teisest materjalist ja väga erineva kvaliteeidga, kuid nad on peamiseks allikaks kreeka skulptuurikunsti tundmaõppimisel. Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseeriv laad. Seda eelsitasid esimene keiserAugustus ja tema õukond. Tema seisva figuuri eeskujuks on POLUKLEITOSE "ODAKANDJA". KEISER AUGUSTUSE MARMORKUJU Keiser Carcella pea, Keiser Tiberiuse pea maalikunst Rooma maalikunst on hoopis vähem säilinud kui skulptuurI. Peamiseks rooma maalikunsti vaaraidaks on 79. aastal pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabie, mida alates 18. sajandist on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaalne, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
ka 5. sajand e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimlue kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja eise Theodosius I keelas need aastal 394 e.m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. aastal rüüstati templid, 426. aastal andis keise Theodosius II käesu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-41 saksa arheloog Ernst Curtius . Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-41 ning neid alustati uuesti 1952. aastal. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1935. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND Olümpiamängude elustamise idee pärineb Saksamaalt, suur huvi seda
raamatukogud, saunad. Aleksandria linna ette Pharose saarele ehitati üle 100 m pikkune tuletorn, mis oi üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Peregamoni linn, mis on kuulus oma heakorra poolest. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Maailmaime oli ka Rhodose koloss päikesejumal Heliase pronkskuju. Selle valmistaja oli Chares. Võidujumalanna Nike marmorkuju ,,Samothrake Nike" kaunim skulptuurkuju. Verist lahingut gallialastega iseloomustab sureva gallialase kuju. Zeusile on pühendatud ka hiigelaltar Pergamoni altar. Sõda galaatidega kajastab sinna seinale tehtud kõrge friis. Laokooni grupp kirjeldab preestri ja tema poegade tapmist jumalate poolt saadetud madudega. Väga populaarsed olid ka Apollonite ja Aphroditede kujud Milose Venus selle autor on teadmata
Kui Kreeka laevastik püüdis 304. aastal e.Kr. saarele tungida, siis asusid rhodoslased nende vastu ägedasse võitlusesse, nii et Kreeka väepealik oli sunnitud alistuma ja laevastik võeti sõjasaagiks. Laevadest ja relvadest saadud vara kasutasid rhodoslased kolossi ehitamise eest tasumiseks. (http://web.zone.ee/7maailmaimet/, 10 klassi kunstiajaloo õpik) Ligi 3 m kõrgune oli 2. sajandi alguses e.Kr. Loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime ,,Samothrake Nike". See oli isegi vigastatuna üks kõige kaunimaid skulptuurikunsti teoseid üldse. Võidujumalannat on kujutatud hetkel, mil ta oma tiibu veel kokkupoole tõmmanud on asetanud laevaninale ning püüab tuulele vastupanu osutada. Raskelt saavutatud võidu dramaatilisus näib väljenduvat jumalanna lehvivas rüüs ja selle peaaegu kuuldavas kahinas. Kuju
Itaalia: o Lorenzo Ghiberti (1378-1455) - Konkurss leidmaks parimat kunstnikku, kes teeks Firenze baptisteeriumi põhjapoolse pronksukse- võitis konkursi - Tegi baptisteeriumi idaukse - 28 kullatud pronksist reljeefi, kujutas sündmusi Vanast Testamendist,ornamendid, figuurid - 10 suuremat reljeefi - tegi ka skulptuure Or San Michele nissidesse o Donatello (1386-1466) - Püha Jüri kujutav üle 2 m kõrgune marmorkuju - Taaveti kuju, Padovas Gattamelata ratsamonument- esimene uusajal o Verrocchio(1435-1488) - Taaveti pronkskuju, skulptuur oli vaadeldav kõikidest külgedest - Colloni ratsamonument Veneetsias Kõrgrenessass o Michelangelo - Skulptuuris sai õpetust Donatello õpilaselt di Giovannilt - Pieta, Taaveti marmorfiguur Firenzes, Paavst Julius II hauamonument, Guiliano ja Lovenzo di Medici hauamonumendid Firenzes- kujutasid allegoorilist ööd ja päeva
suurusele, välja arvatud mõned Zeusi templi sammaste tükid ning osa kloostri varemeist. See oli kõik, mis Olümpia antiiksetest suurehitistest keskajal veel maapinnale ulatus. Ka nimi Olümpia ise vajus unustusse. Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org), sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28) Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. (Olümpiamängud 1980: 8) Kasutatud kirjandus: Kallipateira
Kasutas järjekindlalt tsentraalperspektiivi. Taustaks kasutas arhitektuurielemente. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja jutustavad uuest Testamendist. Michelangelo on nimetanud seda ust Paradiisiväravaks. Vararenessanssi kuulasim meister oli DONATELLO. Tema looming on täiesti erinev gootikast ja tema oma töödes kasutas antiigitraditsioone ja püüab ühendada kaasaaegse kunstiga. 1417.a. valmib tal Pühajüri kuju, mis on üle kahe meetri kõrge marmorkuju, mis paigutati ühe kiriku välisseinas asuvasse nissi süvendisse. Kuju on pärast antiikaega esimest korda vabafiguur, ei ole seotud arhitektuuriga ja ka selle skultuuri juures rakendatud kontraposti tugijalg, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks. Kuju võib ka ilma riieteta hea välja näha, mis eristab seda gootis. Võrreldes antiikskulptuuriga see on individuaalsem ja psühholoogilisem. 1430.a. valmib tal pronksist Taaveti kuju, mis on peaaegu elusuurune
ruumid.Roomlaste ehitised on nii vastupidavad, et mõned neist on kasutusel tänapäevalgi. Pompeji 79 a. vulkaanipurske tagajärjel on säilinud majade seintel maale, keisrinna livia suvilas jm. Põrandatel ja seintel leiti ka mosaiike.lisaks looduspildid, sammaskäigud, treepid. Skulptuuris ei saavutanud roomlased kreeka täiust. Arendasid välja ajaloolise reljeefi ja portreeskulptuuri, uuenduseks ka ratsamonument nt marcus aureliuse ratsakuju tänapäevalgi, keiser augustuse marmorkuju. Varakristlik kunst Ees-aasias tekkinud ristiusk hakkas rooma aladel levima peale jeesus kristuse sündi. Rooma linnas levitasid ristiusku peetrus ja paulus. Esimesteks rooma piiskopideks peetaksegi peetrust. 4 saj rajasid kristlased peetruse haua kohale oma kiriku, mille hävimise järgselt on samale kohale ehitatud püha peetri katedral(vatikani süda). Ristiusk oli algul roomas keelatud, siis kristlased kogunesid katakombidesse. Hiljem kui ristiusk ametlikuks usuks sai, hakati
(maja, laev, korteri sisustuse esemed jne..) Veel: 1) Jagatavad asjad - asi, mida ühiskondlik-majandusliku vaate järgi võib tükeldada homogeenseteks osadeks, st osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse(riidekangas, maatükk) 2) Jagamatud asjad - asjad, mille tükeldamisel kaotavad oma olemuse ja väärtuse (marmorkuju, Stradivariuse viiul jne) *** 1) Lihtasjad- ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks, nagu kivi, puu jne 2) Koostatud asjad- lihtasjade mehaaniline ühend, nt laev, hoone. *** Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Käsitletakse ka tervikliku õigusobjektina, näiteks kari, raamatukogu, kaubaladu jne.. Peaasi- on see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe.
Laurent de La Hyre, Francisco Zurbarani, Picasso jpt. Otseseid tähtsamaid teoseid seetõttu pole. Kreeka: Ateena rahvuslik arheoloogiamuuseum – Aadress: Patission 44, Ateena. Antiiksed skulptuurid ja keraamika. Teoseid: merejumal Poseidoni pronksskulptuur, “Agamemnoni kuldmask,” reljeef “Noorukid maadlusringis.” Olympia muuseum – Aadress: iidne Olympia, Olympia. Vana-Kreeka sportmängude keskuse arheoloogiamuuseum eksponeerib antiikkunsti aarded. Teoseid: Praxitelese loodud marmorkuju Hermesest ja Dionysosest; pronkskuju stardiks valmistuvast jooksjast. Suurbritannia: Briti muuseum – Aadress: Great Russell Street, London. Eksponeerib muistse Egiptuse ja Euroopa antiikkunsti teoseid. Muuesumi uhkus: Ateena Akropolilt Londonisse toodud pathenoni temple marmorfriis (Pheidose looming). Rahvusgalerii Trafalgari väljakul Londonis – Üks suurimaid maaligaleriisid maailmas. Rahvusgalerii kogudest: Thomas Gainsborough “R.Andrews ja tema naine,” Iirimaa:
annaabi.ee 
