Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väike faun (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Väike  faun
Lene  Mayer -Skumanz
Keity Härm
 
 
Tegelased
 Väike faun – heasüdamlik marmorkuju
  Carina  – sõbralik tüdruk, kes  armastab  väga taimi ja loodust
 Antonella – õel ja teisi halvustav tüdruk 
 Carina vanaema – armastav ja veidi väsinud vanaproua 
 Valerio Pizzi – vana muuseumivalvur
 Claudio Bottone – muuseumivalvur
 
 
Carina
 Carina on ennastotsiv umbes 
keheteistkümneaastane tütarlaps. Koolis, 
eesotsas Antonellaga, narritakse teda mõnikord 
ning sellepärast ei meeldi talle seal käia. Pigem 
veedab ta oma päevad katuseterrassil taimede 
seltsis. Ta armastab väga taimi ja üldse loodust 
ning hoolitseb oma taimede eest. Ta on väga 
abivalmis ja hooliv. Ta elab koos ema, isa ja 
vanaemaga , kes kõik armastavad ja hoolitsevad 
tema eest. 
 
 
Kokkuvõte
 Iga seitsme aasta tagant ärkab väike faun el u.  Seekord  
röövitakse ta ära, kuid ta põgeneb. Carina on kodus 
haige, kuid õnneks satub tema katuseterrassile faun.  
Väike faun aitab nende mõne päeva jooksul paljusid 
inimesi ja muid  olendeid  ning muudab maailma natukene 
paremaks. Faun külastab Carinat mitmeid  kordi  ja 
nendest  saavad head sõbrad, kuid varsti jõuab kätte 
aeg, mil poiss peab tagasi marmorkujuks  muutuma , kuid 
nad tõotavad teineteisele, et kohtuvad seitsme aasta 
pärast uuesti.
 
 
Peamised probleemid
 Loodus on saastunud
 Inimesed elavad ainult endale
 
 
Loo  moraal
 Loodust tuleb hoida
 Kõik hea tuleb ükskord endale tagasi
 
 
Hinnang teosele
 Ka kõige väiksem heategu on väärtuslik
 Headus ei ole veel maailmast kadunud
 
 
Lugemissoovitus teistele
 See raamat on täis puhast headust
 Seda on kerge lugeda
 Selle lugemine teeb tuju heaks
 
 
 
 
Tänan vaatamast
 
 

Document Outline

  • Väike faun
  • Tegelased
  • Carina
  • Kokkuvõte
  • Peamised probleemid
  • Loo moraal
  • Hinnang teosele
  • Lugemissoovitus teistele
  • Slide 9
  • Tänan vaatamast
Vasakule Paremale
Väike faun #1 Väike faun #2 Väike faun #3 Väike faun #4 Väike faun #5 Väike faun #6 Väike faun #7 Väike faun #8 Väike faun #9 Väike faun #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keityh98 Õppematerjali autor
PP-esitlus Lene Mayer-Skumanz raamatu "Väike Faun" põhjal.

Sarnased õppematerjalid

Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Illustreerinud Regina Lukk-Toompere Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja

Alusharidus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
Emily Jane Bronte-Vihurimäe-referaat
19
doc

Emily Jane Bronte "Vihurimäe" referaat

üle. Ta on koguaeg väga haige ja ei suuda ise mingeid otsuseid teha. Ta teeb kõike mida isa käsib. Ta armub oma onutütresse Cathy'sse, kellega nad Heathcliffi mõjutusel abielluvad. Samal aastal ta ka sureb. Ellen ,,Nelly" Dean- Ta oli majapidajanna nii Vihurimäel kui Rästapesas. Tema räägibki härra Lockwoodile kogu loo. Ta on intelligentne ning nendele perekondadele, keda ta teenib, on ta rohkem kui pere liige või sõber, mitte teenija. Kui Ellen väike oli, siis oli tema ema Hindley hoidjaks. Ellen mängis Hindley ja tema õe Catherine'iga koos. Neist said väga head sõbrad. Kui ta suureks kasvas, siis oli ta Vihurimäel teenijanna, kuid kui Catherine abiellus Edgar Lintoniga, siis läks ka Nelly Rästapesasse. Ta oli veel ka Cathy Lintoni hoidja. Kui Mr Lockwood Rästapesast ära läks, siis suundus Nelly Vihurimäele majapidajannaks. Ta püüdis hoida häid suhteid mõlema majapidamisega. Ta sai hakkama kõigega, mis tal paluti teha

Kirjandus
Eksamipiletid
17
doc

Eksamipiletid.

Lermontov oli erruläinud sõjaväekapteni Juri Petrovich Lermontovi ja Maria Mihhailova poeg. Kolmeaastasena kaotas ta oma ema ning üles kasvatas teada ta vanaema, Jelizaveta Aleksejevna Arsenjeva, oma häärberis Penzeskaja provintsis. Venemaa külluslikult naturaalne ilu, selle rahvalaulud ja ­lood, selle kombed ja tseremooniad, raske sunnitöö, mis pärisorjadele peale suruti ning lood ja legendid talupoegade mässudest ­ kõik see avaldas suurt mõju tulevase poeedi isiksusele. Kuna väike Lermontov oli tihti haige, viidi ta kuurortidesse Kaukasusel kolmel korral, mil eksootilised maastikud jätsid sügava mulje talle. 1827. aastal kolis ta koos vanaemaga Moskvasse. Koolis(Moskva Ülikooli haru, kus kasvatati ülikute lapsi) käimise kõrval alustas ta luuletuste kirjutamisega ja hakkas ka tegelema kunstiga. 1828. aastal ta kirjutas luuletused "Tserkessid" ja "Kaukasuse vang" järgides inglise luuletaja Lord Byronit, kelle mõju domineeris noorte vene kirjanike seas

Kirjandus
Keskkooli lugemispäevik
14
doc

Keskkooli lugemispäevik

1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas. 2) Tegelased Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust. Maurer on tark abielumehest arhitekt, kes tahab tagada ühiskonna heaolu. August Kask on juuksur, kes ei salli lapsi, kuid on see-eest statistika-huviline ning tähelepanelik. Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat. Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees. Peeter on Laura väike poeg, kes tegeleb erinevate katsetustega ja uurib maailma. Theo on sveitser, kes kirjutab raamatut meeste ja naiste erievustest. Vabal ajal veedab aega võimalikult paljude erinevate naistega erinevates kohtades. 3) Probleemid o Teiste asjadesse sekkumine (August Kask vaatab pikksilmaga vastasmaja akendesse, lootes midagi sokeerivat leida) o 4) Tsitaadid o "Olen ma primitiiv, oli ta endalt küsinud, rõõmustan pisiasjade üle ajal, kus peab ainult hädaldama ja nutma?"

Kirjandus
Keskkooli lugemispäevik
28
doc

Keskkooli lugemispäevik

1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas. 2) Tegelased Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust. Maurer on tark abielumehest arhitekt, kes tahab tagada ühiskonna heaolu. August Kask on juuksur, kes ei salli lapsi, kuid on seeeest statistikahuviline ning tähelepanelik. Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat. Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees. Peeter on Laura väike poeg, kes tegeleb erinevate katsetustega ja uurib maailma. Theo on sveitser, kes kirjutab raamatut meeste ja naiste erievustest. Vabal ajal veedab aega võimalikult paljude erinevate naistega erinevates kohtades. 3) Probleemid o Teiste asjadesse sekkumine (August Kask vaatab pikksilmaga vastasmaja akendesse, lootes midagi sokeerivat leida) o 4) Tsitaadid o "Olen ma primitiiv, oli ta endalt küsinud, rõõmustan pisiasjade üle ajal, kus peab ainult hädaldama ja nutma?"

Eesti keel
Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

hakkavad uskumatu iseenesestmõistetavusega mõistatust lahendama. Nagu Eesti oludesse paigutatud vaese mehe "Da Vinci kood", ehkki siin on rõhku paranähtustel, gootihõngulistel motiividel ja veidi ka tegelaste ealistest iseärastust tulenevatel probleemidel (poiss-tüdruk suhted, suitsetamine, jmt). Üldiselt on väikese maakooli miljöö siiski üsna armas, ei ole koolivägivalda, erilist ropendamist ega narkomaaniat ja õnnelik lõpp tundub juba ette sisseprogrammeeritud. Väike moraliseerimine käib sellest hoolimata asja juurde. 1.1.8.1.Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" autori arvates sai sellise sisuga raamatut sündida vaid seetõttu, et ta on Kuustes koolis ajalooõpetaja. Samuti ka sellest, et Vana ­ Kuuste kandis on siiski paranähtusi. Kersti Kivirüüt, kuuldes õpilastelt või külarahvalt kohalikke legende, püüab tungida nende

Kirjandus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun