Illustreerinud Regina Lukk-Toompere Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
üle. Ta on koguaeg väga haige ja ei suuda ise mingeid otsuseid teha. Ta teeb kõike mida isa käsib. Ta armub oma onutütresse Cathy'sse, kellega nad Heathcliffi mõjutusel abielluvad. Samal aastal ta ka sureb. Ellen ,,Nelly" Dean- Ta oli majapidajanna nii Vihurimäel kui Rästapesas. Tema räägibki härra Lockwoodile kogu loo. Ta on intelligentne ning nendele perekondadele, keda ta teenib, on ta rohkem kui pere liige või sõber, mitte teenija. Kui Ellen väike oli, siis oli tema ema Hindley hoidjaks. Ellen mängis Hindley ja tema õe Catherine'iga koos. Neist said väga head sõbrad. Kui ta suureks kasvas, siis oli ta Vihurimäel teenijanna, kuid kui Catherine abiellus Edgar Lintoniga, siis läks ka Nelly Rästapesasse. Ta oli veel ka Cathy Lintoni hoidja. Kui Mr Lockwood Rästapesast ära läks, siis suundus Nelly Vihurimäele majapidajannaks. Ta püüdis hoida häid suhteid mõlema majapidamisega. Ta sai hakkama kõigega, mis tal paluti teha
Lermontov oli erruläinud sõjaväekapteni Juri Petrovich Lermontovi ja Maria Mihhailova poeg. Kolmeaastasena kaotas ta oma ema ning üles kasvatas teada ta vanaema, Jelizaveta Aleksejevna Arsenjeva, oma häärberis Penzeskaja provintsis. Venemaa külluslikult naturaalne ilu, selle rahvalaulud ja lood, selle kombed ja tseremooniad, raske sunnitöö, mis pärisorjadele peale suruti ning lood ja legendid talupoegade mässudest kõik see avaldas suurt mõju tulevase poeedi isiksusele. Kuna väike Lermontov oli tihti haige, viidi ta kuurortidesse Kaukasusel kolmel korral, mil eksootilised maastikud jätsid sügava mulje talle. 1827. aastal kolis ta koos vanaemaga Moskvasse. Koolis(Moskva Ülikooli haru, kus kasvatati ülikute lapsi) käimise kõrval alustas ta luuletuste kirjutamisega ja hakkas ka tegelema kunstiga. 1828. aastal ta kirjutas luuletused "Tserkessid" ja "Kaukasuse vang" järgides inglise luuletaja Lord Byronit, kelle mõju domineeris noorte vene kirjanike seas
1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas. 2) Tegelased Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust. Maurer on tark abielumehest arhitekt, kes tahab tagada ühiskonna heaolu. August Kask on juuksur, kes ei salli lapsi, kuid on see-eest statistika-huviline ning tähelepanelik. Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat. Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees. Peeter on Laura väike poeg, kes tegeleb erinevate katsetustega ja uurib maailma. Theo on sveitser, kes kirjutab raamatut meeste ja naiste erievustest. Vabal ajal veedab aega võimalikult paljude erinevate naistega erinevates kohtades. 3) Probleemid o Teiste asjadesse sekkumine (August Kask vaatab pikksilmaga vastasmaja akendesse, lootes midagi sokeerivat leida) o 4) Tsitaadid o "Olen ma primitiiv, oli ta endalt küsinud, rõõmustan pisiasjade üle ajal, kus peab ainult hädaldama ja nutma?"
1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas. 2) Tegelased Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust. Maurer on tark abielumehest arhitekt, kes tahab tagada ühiskonna heaolu. August Kask on juuksur, kes ei salli lapsi, kuid on seeeest statistikahuviline ning tähelepanelik. Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat. Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees. Peeter on Laura väike poeg, kes tegeleb erinevate katsetustega ja uurib maailma. Theo on sveitser, kes kirjutab raamatut meeste ja naiste erievustest. Vabal ajal veedab aega võimalikult paljude erinevate naistega erinevates kohtades. 3) Probleemid o Teiste asjadesse sekkumine (August Kask vaatab pikksilmaga vastasmaja akendesse, lootes midagi sokeerivat leida) o 4) Tsitaadid o "Olen ma primitiiv, oli ta endalt küsinud, rõõmustan pisiasjade üle ajal, kus peab ainult hädaldama ja nutma?"
hakkavad uskumatu iseenesestmõistetavusega mõistatust lahendama. Nagu Eesti oludesse paigutatud vaese mehe "Da Vinci kood", ehkki siin on rõhku paranähtustel, gootihõngulistel motiividel ja veidi ka tegelaste ealistest iseärastust tulenevatel probleemidel (poiss-tüdruk suhted, suitsetamine, jmt). Üldiselt on väikese maakooli miljöö siiski üsna armas, ei ole koolivägivalda, erilist ropendamist ega narkomaaniat ja õnnelik lõpp tundub juba ette sisseprogrammeeritud. Väike moraliseerimine käib sellest hoolimata asja juurde. 1.1.8.1.Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" autori arvates sai sellise sisuga raamatut sündida vaid seetõttu, et ta on Kuustes koolis ajalooõpetaja. Samuti ka sellest, et Vana Kuuste kandis on siiski paranähtusi. Kersti Kivirüüt, kuuldes õpilastelt või külarahvalt kohalikke legende, püüab tungida nende
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Kõik kommentaarid