Ajalugu 1945-1956 (1)

Korea soda. 1945.a. oli Korea jagatud kaheks: lõunaosas USA väed, põhjaosas aga Nõukogude väed. 1948 moodustati lõunas Korea Vabariik, sept. kuulutati välja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunistide liider Kim II Sung . 1949.a. lõpul külastas Kim II Sung Moskvat ja tegi Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna-Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri.
Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25.juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed . Algas Berliini blokaad. Berliinile jäi ainult lennuühendus, mida NSVL ei julgenud häirida. Berliini blokaad kestis kuni 12. maini 1949, seega lõppes peale NATO moodustamist. USA ja Briti transpordilennukid viisid Berliini kaupu.
ÜRO kujunemine Ühinenud Rahvad oli väljend, mida II Ms.ajal kasutati teljeriikide ja nende liitlaste vastu võitlevate riikide tähistamiseks. 1.jaan.1942 andsid 26 riigi esindajad oma allkirja Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile. ÜRO moodustati 1945.a.aprilli lõpul San Fransiscos toimunud konverentsil , millest võttis osa 50 riiki. ÜRO põhikiri jõustus 1945.a.24.okt., millist päeva tähistatakse nüüd ÜRO päevana. ÜRO ülesanded:1)säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut 2)arendada rahvaste võrdõiguslikke ja enesemääramise põhimõtte alusel riikidevahelisi sõbralikke suhteid 3)organiseerida rahvusvahelist koostööd majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel.
Marshalli plaan Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947.a.märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Truman lubas, et edaspidi annab USA analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele, keda ähvardab samalaadne oht. Nii sündis Trumani doktriin . Trumani doktriini põhimõtete esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. USA andis aastail 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Selle tulemusel said neist riikidest USA-le elujõulised majandus-ja kaubanduspartnerid. NSVL ja Soome keeldusid Marshalli plaanist ning 1949.jaan. asutasid NSVL ja rahvademokraatiamaad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
Potsdamist 1945.a.suvel toimus Saksamaal, Berliini külje all Potsdamis, kolme liitlasriigi valitsusjuhtide kolmas ja viimane kohtumine . Seal arutati jälle Saksamaa saatuse küsimust. Potsdami konverentsil arutati Saksamaa tuleviku küsimust. Kõigepealt tuli lahendada Saksamaa haldamise küsimus. Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsiooniks. Prantsusmaa tsoon oli väikseim, Briti oma aga suurim. Okupatsioonides kuulus võim liitlasriikide ülemkomissaridele. Riigi kui terviku juhtimiseks ja Saksamaa majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Võitjad leppisid kokku, et tuleb töötada konsensuse e. üksmeele põhimõttel. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis. Nõukogude tsooni jäänud Berliin jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Potsdami konverentsil otsustati Ida-Eur. sakslased uuele kärbitud Saksamaale ümber asustada
Külm sõda. Lääneriikide ja NSVL suhete teravnemise tingis Moskva tegevus neis riikides, kuhu Punaarmee oli II Ms. viimastel kuudel jõudnud. NSVL tahtis võimule saada kommuniste ja nende kaasajooksikud ning suruda demokraatlikud ringkonnad kõrvale. Moskva eesmärkidele aitas kaasa, et kõigis neis riikides olid kommunistid algusest peale enda kätte võtnud siseministri ametikoha, kusjuures juhiti ka julgeolekuorganeid. Neis riikides asuti juurutama nõukogulikku majandussüsteemi. See algas tööstuse riigistamisest. Neid enda alla allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 9.veeb.1964 pidas Stalin Moskvas kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas. 5.märts 1946 andis Churchill Stalinile vastuse ja tõi seniste liitlaste vastuolud rahvusvahelise avalikkuse ette.
Trumani doktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti ) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.