Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kui Internetti poleks leiutatud (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui Interneti poleks leiutatud?

Kui Interneti poleks leiutatud?


Paljud inimesed, eriti mitte-arvutirahvas, oskab tihtilugu Interneti kohta arvata vaid seda, et see on üks uuemal ajal leiutatud hea asi, millega saab kirju saata, kus saab lehti lugeda, infot otsida ning sõpradega lobiseda. Seda kõike Internet kahtlemata võimaldab, kuid kas tema roll piirdub vaid sellega?

Interneti sünd


Internet on paljude teadlaste ja uurijate arvates sündinud tänu venelaste esimese kosmosesondi " Sputnik " stardi järgse USA riigikaitsealaste uuringute kiirendamisele. Ameerika helgeimate peade ühendus ARPA ( Advanced Research Projects Agency ) alustas 1960-ndatel sõjaväe algatusel üleriigilise info transportimise süsteemi loomist. Süsteem pidi toimima ka halvatult s.t. ka NL raketirünnakute ajal. Lahendus, mille esmase teooria koostas dr. Leonard Kleinrock 1961. aastal ning algse praktilise realisatsiooni esitas Paul Baran 1964. aastal, seisnes lühidalt järgmises. Kogu sideseansi sisu hakitakse tükkideks. Iga tükk, millele on lisatud sihtkoha aadress, läbib paljudest arvutitest ja liinidest koosneva sidekanali. Tükid orienteeruvad võrgus iseseisvalt ning seepärast ei katkesta osade jaamade väljalangemine veel sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks.
Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah 's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. 1970. aastate alguses töötasid Prof. Kleinrocki juhtimisel Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/ IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja.
1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners -Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 koostas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele, HTML-i, esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija e. brauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Kõige mugavama lahenduse internetist info otsimiseks lõid kaks Stanfordi tudengit, David Filo ja Jerry Yang 1994. aastal. Nad panid enda kogutud võrguaadresside põhjal kokku kataloogi Yet Another Hierarchical Officious Oracle, ehk lühemalt YAHOO.

Kui interneti poleks?


Internet on XXI sajandi infoühiskonna alus, ilma selleta jääks miljonitel inimestel tegemata oma tegemised. Seal on piiramatud võimalused uudiste lugemiseks, meelelahutuseks suhtlemiseks ja paljuks muuks. Selle kaudu saavad inimesed vahetada sõnumeid, pilte, faile ja kõike muud sõbra või töökaaslasega teiselpool maakera, vaid mõne hetkega. Kui poleks interneti saadaksime me ikka veel kirju posti või telegrammiga. VoIP (Voice over Internet Protocol) protokollid, millest tuntuim on kindlasti Skype, häälside realiseerimiseks, võtavad kunagi üle lauatelefoni koha.
Esimese otseühenduse üle Atlandi või õigemini selle alt lõid Ameerika ärimehed 19. sajandil, kellele oli ühendus maailmaga tähtsam, kui 60 miljonit marka. See näitab, et ühendus on äriliselt seisukohalt, selle arenguks eriti tähtis. Tänapäeva kõrge arengu- ja majandustaseme võime kirjutada interneti ja telefoniside loomise arvele, sest internet on kiirem kui telegramm ning seda võivad kasutada miljonid firmad ja eraisikud korraga üksteisele teadete saatmiseks. Läbi interneti võib saata suuri faile, mis sisaldavad rohkem infot, kui üks telegraaf suudaks saata ühe päevaga.
Kuna Internet on meie ühiskonna alustala, siis seda täiendatakse ja uuendatakse pidevalt, progress ei oota järgi. Internet ei ole enam tühipaljas leiutis , see on eluviis ja sellest sõltub meie maailmas väga palju. Ilma Internetita variseks kokku praegune ühiskonnakorraldus.
Kui Internetti poleks leiutatud #1 Kui Internetti poleks leiutatud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kakskaru Õppematerjali autor
Essee Interneti kohta

Sarnased õppematerjalid

Internet
2
doc

Internet

lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) Internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.

Informaatika
Internet
4
doc

Internet

lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) Internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.

Informaatika
Internet ja selle mõju ühiskonnale-inimestele ja majandusele
2
docx

Internet ja selle mõju ühiskonnale, inimestele ja majandusele

INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962­1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof

Ühiskond
Arvuti ja interneti kasutamine 8 a klassis
38
pdf

Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis

..……………………… ………………………...2 SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………...…………………… ………………………..3 1. TEOREETILINE TAUST……………………………………………………………………………..……………………………. .4 1.1 Mis on internet?.......................................................................................................................4 1.2 Interneti ajalugu………………………………..…………………………………….……….………..………………… …....5 2

Meedia
Telekommunikatsioon
20
docx

Telekommunikatsioon

.................................................................................................... 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.................................................................................................................. 7 Arvutivõrgud ja Internet.............................................................................................. 8 Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale..................................................................9 ................................................................................................................................. 10 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside)

Tehnoloogia
INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS
18
pdf

INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS

REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................

Uurimustöö alused
INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS
17
docx

INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS

KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5

It
Kuulsaimad IT mehed
5
doc

Kuulsaimad IT mehed

IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma rahulikule olemusele ja suurepärasele analü?

Arvuti õpetus




Kommentaarid (2)

panekeelsuhu profiilipilt
panekeelsuhu: päris hea aga mitte päris see mida vajasin.
16:26 27-05-2009
buritaan profiilipilt
K E: Oli abiks
20:10 15-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun