Arcangelo Corelli sündiss 17. Veebruaril 1653 Fusignanos ning suri 8. jaanuaril 1713, olles maetud Rooma Panteoni. Ta oli Itaalia viiuldaja ja helilooja. Arcangelo Corelli varasest elust on vähe teada. Ta sündis Itaalias, praeguses Ravenna maa- konnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija, Giovanni Battista Bassan. Tuntud paavsti kapelli laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeeri- mist. Oma esimese suure läbimurde saavutas ta üheksateistkümneaastaselt Pariisis ja sellele võlgnes ta oma reputatsiooni Euroopas. Pariisist suundus ta Saksamaale. 1681. aastal oli ta Baieri printsi teenistuses. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka
Uue zanrid SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile)
Selget vahet kahe sonaaditüübivahel pole, sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et teos on mõeldud kiriku jaoks. 1.5.3. Concerto grosso 17 saj väljakujunenud vorm, milles peavad dialoogi kaks instrumendigruppi orkester ja mõnede kontserteerivate pillide grupp, mis koosneb kõige sagedamini keelpillide triost. 1.5.4. Soolokontsert (A. Corelli, A. Vivaldi, J. S. Bachi, G. F. Händeli loomingus) Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistide vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillina kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert on reeglina kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire), kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel.
Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest viiulikontserdist koosnev tsükkel - Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv) Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus. Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17
Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud oli ka vana polüfoonilise stiili võtted. Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi · Sonaat- instrumentaalteos( nii soolopillile kui ka ansamblile), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. Võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Instrumentaalkontsert- soolopillideks olid kõige sagedamini viiul ja oboe. Barokk- kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. · Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Cincerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli.
heliloomingu aluseid.Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. 1703.a.jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit.1705.a. lavastusid tema enda esimesed ooperid "ALMIRA " ja "NERO". 1706- 1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate CORELLI ja SCARLATTIGA. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratoorium ja oopereid.1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks.1719.a.rajas Londoni koorekiht ooperiteatriteatri "Royal Academy of music. Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel. Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. "Royal Academy of Music" elas üle kaks pankrotti, peale kolmandat pankrotti
stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella. Meistrid: Schein ,Albert,Krieger. Lk.11 5.Instrumentaalmuusika baroki ajal. a)Muusika soolopillilise ricercar, cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat. b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera, sonata da chiesa(trisonaat).Concerto grocco, soolokontsert. Auturid:Frescobaldi, Buxtehude, Froberger, Coupern, Rameau, Telemann, Bech, Händel, Corelli, Domenico Scarrlatti. Instr. m. hoogustus . 17.asj., eesotsas itaalased. Viiuli võidukäik. Orelimuusika- vokaalpalade töötlused, esimesed iseseisvad orelipalad Veneetsia, saksa, inglise, heliloojetelt. Tähtis orelihelilooja Rooma Peetri kiriku organist Frescobaldi; arenenud variatsioonitehnika ricercaris (variatsioon ricercar), canzonis ja toccatas. Tema õpilane Froberger oli õukonnaorganistiks Viinis. Süit- Süidilikus tsüklis on osad reeglina samas helistikus
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele
Kõik kommentaarid