"Emil ja salapolitseinikud" Emil sõidab Berliini vanaemale külla. Emil läks riidesse panema. Ema andis poisile kaasa 140 marka ja käskis selle ilusti ära panna ja hoida hoolega. Raha oli mõeldud vanaemale. Vagun oli inimesi täis. Ühes jaamas väljusid peaaegu kõik reisijad, ta jäi kõvakübarat kandva mehega kahekesi. See ei meeldinud Emilile üldse. Emil läks tualettruumi. Võttis ümbriku taskust, luges raha üle kõik oli alles. Ta võttis nõela, torkas selle läbi rahatähtede, siis läbi ümbriku ning lõpuks läbi kuuevoodri. Ta naelutas oma raha kinni. Nüüd ei saa enam midagi juhtuda ja ta läks kupeesse tagasi. Härra magas. Emil jäi ka magama, kuigi ta püüdis mitte jääda. Ta nägi halba und. Ja prauhti! Kukkus ta toolilt maha. Ja ärkas. Mees oli läinud. Tasku oli tühi! Raha polnud! Rong peatus
Lelle - Pärnu raudtee Mees läks Pärnus Papiniidu jaamas rongile. Oli nädalavahetuse lõpp. Ta tahtis Pärnust Tallinna rongiga tulla, sest bussid olid välja müüdud ja ta polnud ammu rongiga sõitnud. Ta läks rahulikult 15 min varem rongi peale, et endale hea koht saada. Ta leidis privaatse ja sooja koha keskmises vagunis. Tema juurde tuli piletimüüja. Ta ostis piletimüüjalt sularahas pileti Tallinnasse. Ta imestus, sest pilet oli odavam kui bussipilet. Ta mõtles rahulikult möödunud nädalavahetusele. Ilm oli olnud soe ja ilus. Ta jäi tukkuma. Kui ta ärkas tundis ta kaelal midagi teravat. Ta avas silmad ja nägi piletimüüjat, kes teda noaga ähvardas. Mees ütles:"Mis see nüüd olgu?". Piletimüüja käskis mehel kogu oma varandus heaga ära anda. Mees ähvardas appi karjuda, kuid piletimüüja ütles: "Pole mõtet karjuda kedagi pole rongis peale minu ja rongijuhi. Inimesed ei sõida enam selle rongiga, kõik on otsustand kallima ja kulukama bussitranspordi kasuks,
Kõik kommentaarid