Eesti vabariik 1920-1940 (0)

Ajalugu kokkuvõte

maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased. Uusi ideid toetasid linnarahvas , osa talupoegi ja osa mõisnike. Vastu olid ordumeister , piiskopid , kloostrid. 16.01.2013 Vene-Liivi sõda 1558-1583 1570-ndad 1570.a aug Magnus piiras Tallinnat-7kuud ebaõnnestunult sai abi Ivan 4.lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76 Vallutas Magnus peaaegu kogu Eesti ala . Rootsi kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: -Rootsi liigne tugevus -Naaberriigid Taani , Saksi , Pool ja Vene soovisid kärpida Rootsi ülemvõimu ja saada tema valdusi. Olukord enne sõda: Vene-Poola lähenemine 17.saj lõpus oli Rootsis näljahäda Noor kuningas Karl 12 Rootsi riigikassa tühi Eesti-ja Liivimaa aadel osaliselt Rootsivaenulik Sõjasüdmused 12.veebr 1700 Saksi väed piirasid Riiat Sügis 1700 Vene väed koondusid Narva alla

Eesti 1920nendatel aastatel

§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga

AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa)

Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi 3

Maailm 20. saj. algul

Saksamaa Monarhia Üritas pookakaid Tahtis Arenes kiiresti saksastada kolooniaid edestas Põhi vastased suurbritanniat ja prantsusmaa ja prantsusmaad suurbritannia prantsusmaa Vabariik Kaotas prantsus 20 sajandi preisi sõja alguseks 1870-1871 majandus 1890.aastaist taastus kuid jäi sõjalises liidus alla

Eesti majandus 20. sajandil

Külas vähenes sotsiaalne kihistumine. Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht. 20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus. Valitsevaks jäi mõisnike suuromand Kogu maafondist kuulus: · mõisnikele 58 % ja · talurahvale 42 % maafondist Kõrge maahind ei võimaldanud talukohti osta. Põhja-Eestis arenes talukohtade ost aeglasemalt kui Lõuna-Eestis. Sajandivahetusel algas ühistegevuslik liikumine. Ajendiks sai piimakarjanduse areng. 1889.a. juunis toimus Eesti Põllutöökongress, mis pooldas ühistegevust. Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse loomine .Otsus võeti vastu 1900.a. juunis, põhikiri kinnitati 1901.a. juulis. 1904.a. moodustati Rakvere Linna Tulekinnituse Selts 1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts. Oluline koht oli karja kontrollühingutel. Esimene kontrollühing loodi 1.mail 1909.a. Kaubandusoperatsioonidega tegelesid varem põllumeesteseltsid. Ostu-müügi ühingud tekkisid 1902.aastal.

Majandus

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine Automaatrelvade tootmise keelustamine. Keelati relvade import-eksport Reparatsioonimaksed 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes, tooraines, tööstustoodangus. Muud otsused Saksamaa ja Austria ühinemise keelamine Saksamaa kolooniad läksid võitjatele Muudatused Euroopa kaardil Austria-Ungari lagunes: Austriaks, Ungariks, Tsehhoslovakkiaks ja Jugoslaaviaks Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Vabariigid Türgilt võeti ära Lähis-Ida Briti ja Prantsuse mandaatvaldused. Suurbritanniast eraldus Iirimaa Pariisi rahukonverents ja Balti riigid Balti riikide delegatsioonid osalesid mitteametlikult Eesti delegatsiooni juhtis J.Poska Euroopa suurriigid keeldusid tunnustamast EV de jure Balti riike käsitleti tulevase Venemaa autonoomsete osadena. Versailles'i leping Baltimaade kohta: 1

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis

Kultuurilugu

Eesti iseseisvumine 1918

Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril