Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége
Voltaire elulugu Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa oli edukas kaupmees. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711
Plazas otseülekandena Metropolitani ooperimajast New Yorgist. Ooper ,,Faust" on üles ehitatud Joihann Wolfgang von Goethe tragöödiateose ,,Faust" järgi. Kontsert kestis 4 ja pool tundi, mille sisse jäi 5 vaatust ja nende vahel 2 pausi. Ooper oli prantsusekeeles, kuid subtiitrid olid inglisekeeles ning ma sain esitatud laulude sõnadest aru. Selle vokaalmuusikalise lavateose kirjanikud on Jules Barbier ja Michel Carré. Osades olid Marina Poplavskaja , kes oli Marguerite, Michele Losier, kes oli Siébel, Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin. Lavastus leidis aset I maailmasõja järgses Pariisis, millega ei sobinud kokku osatäitjate riietus. Lavastus oli väga sarnane Goethe teosele. I ja II vaatuses keskenduti enamasti Marguerite'i hingeelule.
Uute elamustega ooper Lugu Faustist, professorist ning kogu elu teadust taga ajanud, kes väsinud kõigest mõttetusest otsustab suitsiidi teha. Seda täide viies sekkus Mephistopheles ning sõlmis temaga kokkuleppe – Faust saab nooruse tagasi ja Mephistopholes saab tema hinge. Teades selle loo sisu teadsin, mida oodata sellest. Aga ooperi formaadis seda polnud kogenud. Ooperi solistid, kes jäid silma olid Mephistopheles ja Marguerite mõlemad eri põhjustel meeldisid. Mephistopheles oli särtsakas ja karismaatiline kuid ka samal ajal kurjust tuues etendusse. Tema välimus läks tema rolliga vägagi kokku, kus ta oli pikka kasvu,pikkade juukstega ja tema hoiak ütlesid kohe ära, et ta on alt maailmast. Nähes seda ooperit oli märgata kuidas ta oli kord laval ja kord rõduboksides peaksin mainima, et ta oli päris kärme. Orkester jäi
Boccaccio ,,Dekameron" e 10 päeva lood 1349- Geoffrey Chaucer ,,Canterbury Marguerite de Navarre 1353 lood" 1327 ,,Heptameron" 1359 Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I
1870. aastal D. J. Mendelejev ennustas elementi järjekorra numbriga 87. Alles 1931. aastal kasutas Ameerika füüsik Fred Allison niinimetatult magnet-optilist uurimismeetodit ja leidis mineraal lepitoliinist kauaoodatud ekatseesumi. Ta pani sellele nimeks Virgiinium (V) ja ruttas selle sümbolit kirjutama tühjaks jäänud 87-sse ruutu. Kuid see oli ebaõnn, sest magnet-optiline meetod, mida Allison kasutas, oli ekslik oma põhiprintsiibis. 1938. aasta lõpul otsustas prantslane Marguerite Perey kontrollida Meyeri, Hessi ja Penethi unustatud katseid. Marguerite Perey, et aktiivium oli võimeline kiirgama kaht liiki osakesi- alfa- ja beetakiiri. Siis uuris Marguerite Perey hoolikalt tema harude produkte. Ühte neist, mis kiirgas beetakiiri ja oli väga lühikese elueaga, ei olnud kunagi veel looduses varem fikseeritud. 9. mail 1939. aastal teatas Marguerite Perey, et element järjekorranumbriga 87 on avastatud ja oma kodumaa Prantsusmaa auks nimetas ta selle Frantsiumiks(Fr).
html) Katoliiklsed korraldasid Pärtliöö Katariina di Medici ja Guise`ide algatusel. Algatasid nad selle seepärast,et hävitada oma poliitilisi vastaseid,ning et kuningas Charles IX vabastada hugenottide küüsist. Catarina de' Medici (http://et.wikipedia.org/wiki/Caterina_de%27_Medici) Teades fakti,et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud,hukati ligikaudselt 2000 hugenotti, sinna hulka ka kuninga mõjuka nõuniku Gaspard de Coligny. Henri IV (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Henri 4.jpg) Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Ususõjad muutusid peale Pärtliöö veresauna jõhkramaks ning sagedastemaks.
printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Marguerite de Valois` abiellumine Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24. augustit UUED KODUSÕJAD Konfödenatsioon Bourbonide dünastia NANTES`I EDIKT 1598 Henri IV usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi 1598.aastal käskkiri ehk Nantes`i edikt Henri IV troonileasumine ja Nantes`i edikt tähendas üle kolmekümne aasta kestnud ususõjade lõppu TÄNAN KUULAMAST
George 14 December 1895 - 6 January 1952 Elizabeth Bowes-Lyon Elizabeth II, Margaret easily frightened, speech disorder Strong-willed, reserved, kind Edward VIII Edward Albert Christian George Andrew Patrick David 23 June 1894 - 28 May 1972 Wallis Simpson disappointment to his father Arrogant, easy- going, charming Elizabeth, the Queen Mother Elizabeth Angela Marguerite Bowes- Lyon 4 August 1900 - 9 April 2002 George VI Elizabeth II, princess Margaret Good-natured, self- confident Lionel Logue 26 February 1880 - 12 April 1953 Speech and language therapist Myrtle Gruenert 3 sons Self-confident, charming, encouraging References https://en.m.wikipedia.org/wiki/George_V https://en.m.wikipedia.org/wiki/George_VI https://en.m.wikipedia
VOLTAIRE 1694-1778 ELU Voltaire, sünninimega François-Marie Arouet, sündis 21.11.1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu
Fourth level Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917. aastal dada kunstigalerii Eelistas kolaaze ja montaaze juhuslikest materjalidest Hiljem ka abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure Lillvasar. Õli puul 1916 Click to edit Master text styles Second level Third level
Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu, pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis teda jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1957 abiellusid Jackie Derrida ja Marguerite Aucouturier Cambridge'is ja sõitsid siis tagasi Prantsusmaale. Derrida võeti sõjaväkke ja saadeti Alzeeriasse, kus käis sõda. Derrida suhtumine Alzeeria sõtta oli liberaalne, ta oleks eelistanud kompromissi, mis oleks võimaldanud Alzeeria prantslastel elada ka iseseisvas Alzeerias. Nõnda aga ei juhtunud, tema vanemad jäid oma varast ilma ja kolisid pärast sõja lõppu Nice'i, mis sai paljude Alzeeria põgenike uueks elupaigaks.
Voltairel oli suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich IIga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire pälvis oma võimed oma emapoolselt esivanematelt. Selle viitavad ka tema emapoolsete onude vaimne võimekus. Tema vanemad olid François Arouet ja Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon. Voltaire'i rahateenimine ei huvitanud, tal oli alati mõni naine või sõber, kes teda ülal pidas. Üks daam isegi oli valmis temajaoks lossi ehitama, ning ehitasgi selle. Voltairele pakuti lõpuks pensioni, autasusid ja kohta õukonnas, aga ta keeldus. Voltaire'le meeldis väga juua kohvi, temajaoks oli normaalne juua 75 tassi kohvi päevas. 1745 määrati Voltaire kuninglikuks ajalookirjutajaks. Lõpuks ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd
kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid. 3 2. Elulugu François Marie Arouet sündis 21. novembril 1694 ja suri 30. mail 1778 Pariisis. Voltaire oli Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa oli edukas kaupmees. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga
'Dekameron'-i eelne kõige küpsem teos on 'Fiameta' (kirjutatud 1343-1344, ilmus 1472), kus ta kirjeldab naise hingeelu ebaõnnestunud armastuse puhul. Põhiliselt hinnatakse seda psühholoogilise külje pealt. 1350-ndal aastal tutvuvad Boccaccio ja Petrarca. 1348-nda aasta katk andis 'Dekameron'-ile raamistiku ning Giovanni kirjutas selle 1349-1353. Prantsuse renessanss Prantsuse renessansi alustajaks peetakse kuninga õde Navarra Marguerite (1492-1549), kelle tuntuim teos 'Heptameron' räägib kümnest noorest, kes otsivad tulvavee eest varju. Viis tüdrukut ja viis poissi räägivad (ilmselt tõestisündinud) lugusid õukonnaelust. 'Plejaad' on esimene omataoline noortekirjanike rühmitus. Tegevust alustasid nad 1549. aastal, kirjandusse tulid manifestiga 'Prantsuse keele kaitse ja ülistus'. Manifestis võetakse ülesandeks
Toimus rohkesti kohalikke kokkupõrkeid, misjärel algasid juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a. sõlmiti Saint-Germani rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenottidele anti kodanikuõigused. Nad võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varanadust ja olla riigiametis. Tähtsaks sammuks prantslaste vastasseisu lõpetamisel pidi saama protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois abiellumine. Pulmad peeti 18.aug. 1572.a. Sel puhul oli Pariisi saabunud hulganisti hugenotte. Katariina di Medici ja Guise`id eesotasa Francois de Guisi poja Henriga otsustasid kasutada juhust ja hugenottidele lõpp peale teha. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva 24. augustit. Pärtliööl ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti. Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna- Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga. Lõuna-Prantsusmaal loodi protestantlik
3. ,,Paradiis" Kahes esimeses osas on autori saatjaks kuulus Vergilius. Viimases osas tema aemastatu Beatrice.Teine kuulus luuletaja on Francesco Petrarca, kes pühendas enamiku oma armastusluulest imekaunile daamile Laurale. Ta kasutas uut luulevormi, sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3. Tuntuim prosaist oli Giovanni Boccaccio, kelle peateos on ,,Dekameron". See sisaldab 100 novelli. Prantsuse kirjanduses pääseb renessanss mõjule 16 sajandi alguses. Tuntuim naisautor on Marguerite de Navarre, kelle peateos ,,Heptameron" on mõjutatud teosest ,,Dekameron". Tuntuim proosaist Francois Rabelais, kelle peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel" 5 osaline romaan. Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee. Hispaania kirjanduse kuldseks sajandiks on 16. sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist.
1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri tõlget Edmund Husserli ,,Ideede" esimesest köitest, mis filosoofi enese sõnul sai hiljem tema jaoks fenomenoloogia teejuhiks. 1956 sõitis Derrida koos Marguerite Aucouturier'ga aastaks Ameerikasse, et tegeleda Harvardi ülikoolis Husserli avaldamata käsikirjadega. Tal tekkis mõte tõlkida prantsuse keelde Husserli kirjutis ,,Geomeetria algupära". 1957 abiellusid Jackie Derrida ja Marguerite Aucouturier Cambridge'is ja sõitsid siis tagasi Prantsusmaale. Derrida võeti sõjaväkke ja saadeti Alzeeriasse, kus käis sõda. Tal õnnestus saada õpetajakoht Koléa väikelinnas, sinna jäi ta ajateenistuse lõpuni 1959. aastal. Derrida suhtumine
See hüüdnimi saatis Piafi kogu ülejäänud elu ning sai tema esinejanimeks. Leplée õpetas talle lavaloleku põhitõdesid ja käskis Piafil kanda musta kleiti, mis hiljem muutus tema visuaalseks kaubamärgiks. Samuti tegi ta palju reklaami, meelitades niimoodi kohale paljusid kuulsusi, teiste seas ka näitleja Maurice Chevalier'. Ööklubides esinemised viisid 1936. aasta jaanuaris kahe esimese albumini - "Les Momes de la Cloche" ja "L'Étranger", millest viimase kirjutas Marguerite Monnot, kes tegi Piafiga koostööd tema karjääri lõpuni. 6. aprillil 1936 lasti Leplée oma korteris maha. Piafi kahtlustati kaasosaluses ning teda küsitleti, lõpuks mõisteti ta siiski õigeks. Kuid isegi õigeksmõistmise valguses ei olnud meedias tekitatud negatiivne kuvand visa kaduma. Et oma maine taastada, palkas Piaf Raymond Asso, kellega tekkisid hiljem romantilised suhted. Just Asso oli see, kes muutis Piafi lavanime "Édith Piafiks", keelas Piafi
12.A Elulugu (1) Prantsuse maalikunstnik Fovismi esindaja Lisaks skulptor ja joonestaja Sünninimi Henri-Émile-Benoît Matisse Sündis Le Cateau-Cambrésis 31. detsember 1869 Nooruaja elas Bohain-en-Vermandois. 1887. aastal läks Pariisi juurat õppima, kuid hiljem loobus. Elulugu (2) Maalimisega alustas 1889. aastal. 1891. aastal alustas õpinguid Julian'i akadeemis kunsti erialal. Alguses armastas maalida inimesi ja maastikke. Tema esimene tütar Marguerite sündis 1894. aastal. 1898. aastal abiellus Henri Amélie Noellie Parayre'ga, Henri Matisse sai temaga kaks poega: Jean (1899) and Pierre (1900). Matisse esimene soolonäitus oli Ambroise Vollard'i galeriis 1904. aastal Elulugu (3) Lisaks lõi Matisse tänu sõprade abile Pariisi Académie Matisse kunstikooli, mis toimis ainult 1907-1911. Aastal 1947 avaldas ta Jazz, piiratud väljaannetega raamatu, mis sisaldab värvilisi
Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populaariseerijana. Ta võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi Kuningat Friedrich II-t. Tema tuntumad teosed on "Candide", "Kontlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Ta on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Elugugu: Voltaire vanemad olid Franois Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire vanaisa oli edukas kaupmees. Voltaire osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collcge Louisle- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas temas eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis
teravmeelselt ja leidlikult orkestrivärve, valis pillid, mis annavad kõige paremini edasi tegelaste karaktereid. Klaverikontserdid Ravel kirjutas peaaegu ühel ajal kaks klaverikontserti, mis jäid tema viimasteks suurvormideks. Klaverikontserdi D-duur vasakule käele, kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud parema käe. Teiseks oli Kalverikontsert G-duur, mis oli pühendatud pianist Marguerite Longile. Teose orkestratsioon pole sugugi traditsiooniline, näiteks esimeses osas mängib peateemat hoopis pikolofööt. Teosed sooloklaverile Raveli suurvormidest klaverile on tuntud kaks tsüklit: ,,Öine Gaspard" ja ,,Couperini haud". Varasem on triptühhon ,,Öine Gaspard", mis on inspireeritud romantismajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi proosapoeemist. Ta kirjutas oma heliteose osad ,,Undiin", ,,Võõlas" ja ,,Scarbo".
Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi f-ga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi c-ni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eestis on Margarita Voites. 2. Lüüriline sopran Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. Lüürilised sopranid ooperites on näiteks Mimi (Boheem/Puccini), Pamina (Võluflööt/Mozart) ja Marguerite (Faust/Gounod). 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. Dramaatilised sopranid on näiteks Aida (Aida/Verdi), Elsa (Lohengrin/Wagner) ja Floria Tosca (Tosca/Puccini). 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran.
kreeka keelest. ,,Dekameroni" teemad on: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja paljastamine ja kirikuteenrite satiiriline väljanaermine, armuiha ja armukadedus, abielurikkumine, petmine ja nöökimine. Teose satiir on suunatud selle abielu pihta, mis on majanduslik kokkulepe, mehe valiku ainuõiguse vastu ja naise tunnetevabaduse kaitseks. ,,Dekameron" koosneb 100 novellist ja lugusid jutustati 10 päeva. 7. Chaucer ja Marguerite de Navarre. - Inglise uue aja kirjanduse isaks nimetatakse Geoffrey Chaucerit. Chauceri loomingu kaks perioodi on prantsuse periood ning itaalia periood. Prantsuse perioodil tõlkis ta ,,Roosiromaani" ja matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Kulminatsiooniks sai siis ,,Hertsoginna raamat". Itaalia periood tekkis aga vahetu kokkupuute mõjul itaalia kirjandusega, mil eeskujudeks olid Dante ja Boccaccio.
Henri Bourboni - kuninga ülemvõim Metsagöösid (partisanid) ja reformatsiooni juhid mida inimene peab juht Genfis. Jumala kuningas end kiriku 1587 Mary Stuart (hugenott) ja kuninga kiriku üle; meregöösid. ise lugema; ettemääratuse peaks ja katkesid hukati süüdistatuna õe Marguerite - kirikuvarade ja 3) kirikuvarad põhimõte: sidemed Roomaga. vandenõus Elisabeth pulmade ajal riigistamine. 1572 ülestõusu Põhja- reforamatsiooni käik sekulariseerida. 1) ühed on määratud Tekkis anglikaani I vastu. hugenottide vastu Rootsi Madalmaade juht Oranje
hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole
Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari)
sonetti,kantsooni,ballaadi ja madrigali. Novell- lõbus lühijutt, algatajaks peetakse Boccacciot Geoffrey Chaucer oli inglise kirjanik. Kirjutas Inglismaa esimese värssnovellide kogu, 14. Sajand. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu
See põhjustas hugenottide ülestõusu, mida juhtisid prints Conde ja admiral Coligny. Algul olid kohalikud kokkupõrked, kuid siis juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania ja hugenotte Inglismaa. Pärast kolmandat ususõda 1570. aastal sõlmiti Saint-Germaini rahu ja kogu riigis kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Nüüd said ka hugenotid kodanikuõigused. Pärtliöö prantslaste vastasseisu lõpetamiseks oli järgmine samm Henri de Bourboni ja Marguerite de Valois' abiellumine. Pulmad peeti 18. augustil 1572. Pariisis. Katariina de Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust ja hugenottide juhid hävitada. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24.augustil. Tapetud hugenottide arv tõusis kümnete tuhandeteni. Uued kodusõjad pärast pärtliöö massimõrva tegid hugenotid vastutasuks uue ülestõusu. Nad olid mõistnud, et neid ei ole võimalik levitada oma usu üle kogu Prantsusmaa. Nad lõid Lõuna-
Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis (1985) laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 30. oktoobril 2006 tähistas Margarita Voites galakontserdiga Estonia kontserdisaalis 70 aasta juubelit ja hämmastas publikut oma haruldase vokaalse vormiga. 2007. aastal tähistati
lembeluuletus ,,Morgante"- L.Pulci Bernardoga 28 laulust koosnev, esimesena vana Minajutustus-jutustus tegelaseks hiiglane kuninga vaimu 1.isikus, Morgante monoloogiline, ,,Fiammetta" Novell- lühike Marguerite de Navarre-Navarra ,,Novellino"e Sada Narrus Erasmuse N proosajutustus, üks kuninganna, 16.saj, vana novelli- 13. saj satiiri ,,Narruse tegevusliin, teema või platoonilise armastuse ideaal, Itaalia anonüümne kiitus" peategelane, konflikt, vähe tegelasi, peateos ,,Heptameron", rahvajuttude kogumik kujutati naisena Zanri rajas Boccaccio tegelaste hingeelu
Ta ei olnud suur raiskaja, kuid seda oli tema vend, kes koguaeg Louis´ilt raha küsis. Kuna kuningas armastas oma lähedasi, andis ta oma vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta. 1793. aastal mõistis vabariik tema üle kohut ning ta giljotineeriti koos tema naisega. Maximillien Marie Isidor de Robespierre Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta isa, Francois Robespierre, võrgutas ära Jacqueline-Marguerite Carraut, mille tulemusena Robespierre sündiski. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. 1780. aastal sai ta õigusteaduse bakalauruseks ning sai litsentsi töötamiseks Pariisis. Kuid ta ei olnud väga hea advokaat ja ei võitnud kuigi palju kohtuasju
Näiteks räsitud raamatut iseloomustab harfi ja trombooni kooslus. Viimasteks suurvormideks jäid tal kaks klaverikontserti, mille ka komponeeris peaaegu ühel ajal. Nad on nii oma sisult kui ka kujunditemaailmalt üsna vastandlikud teosed. Klaverikontserdi D-duur vasakule käele kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli Esimeses maailmasõjas kaotanud parema käe. Klaverikontsert G-duur on pühendatud oma aja ühele säravamale pianistile Marguerite Longile. Kontserdil valitsevad helged ja valgusküllased värvid. 8 Kokkuvõte Impressionist Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini. Impressionismiaegne muusika tundub minu jaoks huvitav
5. LAVASTAJATÖÖD Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. (1) Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" Marguerite Monnot' muusikal "Irma" Jule Styne'i muusikal "Sugar" Giuseppe Verdi ooper "Don Carlos" Modest Mussorgski ooper "Boriss Godunov" Carl Maria von Weberi ooper "Nõidkütt" Tõnu Raadiku muusikal "Vargamäe tõde ja õigus" Tõnis Kaumanni ooper "Mina Napoleon!" (2) 8 KOKKUVÕTE Antud referaat on koostatud näitleja Helgi Sallo elust ja tööst näitleja, laulja ning näitejuhina.
Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Kálmáni operetti ,,Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis ,,Lucia di Lammermoor"
Kirjutasid ka kultuurilooliselt väärtusliku "Päeviku". Zürii, nn Goncourt'i Akadeemia kirjanikest liikmed (10, eluaegsed) ei tohi kuuluda Prantsuse Akadeemiasse. Preemiat antakse aasta parima proosateose, eelistatavalt romaani eest, ühele autorile ainult korra. Laureaate: Marcel Proust (1919), Simone de Beauvoir, feminismi ideoloog (1954), Romain Gary (1956, 1975 Emile Ajar'i nime all "Elu alles ees"; seega poolest saadik erandlik, et sai kaks korda); Marguerite Duras ( 1984, "Armuke"). Bookeri kirjanduspreemia (Man Booker Prize for Fiction) olulisim kirjanduspreemia parima inglisekeelse romaani eest, mis ilmunud Briti Rahvaste Ühenduses, Iirimaal, LAV-is. Preemia on asutatud 1968. aastal toiduainekontserni Booker McConnell Ltd poolt. Preemia suurus oli algselt 21 000 naela, 2002. a oli summa tõusnud 50 000 naelani. Iga lõppvooru jõudnu saab samuti preemia ja tema teosest tehakse spetsiaalses köites väljaanne
pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega: Francois II, s 1544 (1559-60), abiellus Maria Stuartiga, suri tuberkuloosi; Charles IX, s 1550 (1560-74); Henri III, s 1551 (1574-89), mürgitati; Francois d'Alencon, s 1554, suri 1584 tuberkuloosi; lisaks kuulus tütar Marguerite, kes abiellus Navarra Henri'ga ja sai kuulsaks kuninganna Margot' nime all. Kahjuks kestis tema dünastia vaid 1589nda aastani, kui suri tema viimane poeg, sedagi vägivaldselt. Kehtiva troonipärimiskorra kohaselt sai tema järglaseks Navarra Henri Bourbon, kes sai tegelikult troonile alles 1594. aastal, astudes selleks 1593. aastal katoliku usku. Tema samm oli tegelikult puhtpoliitiline, sest ta oli usuküsimustes ükskõikne. Tuntuks
vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaz väikesed inimfiguurid, loomad. Constanze Elisabeth Marguerite von Wetter-Rosenthal (18. aprill 1872 Härgla mõis 14. juuli 1948 Othmarschen, Hamburg) oli baltisaksa skulptor ja graafik. Constanze von Wetter-Rosenthal sündis Härgla, Kauksi ja Kernu mõisniku Hermann Ferdinand Gotthard von Wetter-Rosenthali ja Olga Cäcilie Justine Viktoria von Roseni tütrena. Tema valmistatud on Aleksander I ja George Frederic Parrot pronksreljeefid, mille asukohaks on Tartu Toomemägi, sealsed sillad. Ta esindas esimest Eesti Vabariiki
sõdadele, lossidele ja õukonnale. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa läänerannikuga. Louis XIV abiellumine Louis XIV oli abielus hispaania Marie Theresega. Nad abiellusid 9. juunil aastal 1660. Enne abiellumist oli suur küsimus, et kellega abiellub Louis XIV. Tõsiselt kaaluti vaid kahte kandidaati üks oli Savoia printsess Marguerite, kes oli Soissons'i krahvinnale(Mazarini õetütrele) abielu kaudu täisnõbu, mille tõttu Mazarinil oli isiklikult põhjust eelistada just seda valikut. Teine oli kuninganna-ema vennatütar, hispaania infanta Marie Therese(hispaaniapäraselt Maria Teresa). Pärast suurt sagimist jõuti kokkuleppele, et Louis XIV abiellub Marie Theresega. 7. juunil 1660 lahkus Marie Therese oma kodumaalt Hispaaniast Prantsusmaale
Kuningas Henri IV määras katoliku usus riigiusuks, aga tagas hugenottide autonoomia. Säärastes poliitilistes tingimustes kujunes renessanss Prantsusmaal. Üleminekuaja suurkirjanik oli Francois Villon (1431- 1463), kelle luules põimuvad keskaegne ja uusaegne elutunnetus. Humanistlik ideoloogia pääses täiel määral valla 16. sajandil. Selle jagunemine vara, kõrg ja hilisrenessansiks ei ole ajaliselt piiritletav. Kirjanduse keskseks punktiks oli sel perioodil kuninganna Marguerite õukonna humanistide ring. Tema õukondlane Clement Marot kujunes sel perioodil juhtivaks lüürikuks. Lyoni poeetidest on silmapaistvamad Louise Labe, Maurice Sceve. Prantsuse kõrgrenessanssi iseloomustab ajastu suurim sõnamesiter Francois Rabelais. Hilisrenessansi kirjandusliku tuumiku moodustab luuletajate rühmitus Plejaad. Selle liikmed seadsid endale ülesandeks tõsta Prantsusmaa kirjanduskultuuri. Ägedad poliitilised ning usulised vastuolud leidsid vastukaja kirjasõnas.
sajandil avastas prantsuse keemik René Maurice Gattefossé eeterlikud õlid uuesti ja kirjutas 1937. a põhjaliku teose Aromathérapie. Tema hakkas esimesena kasutama mõistet aroomteraapia ning pälvis seetõttu tiitli - aroomteraapia isa . Prantsusmaal on aroomteraapia sellest ajast laialt levinud Teise maailmasõja ajal kasutas sõdurite haavade ravimiseks eeterlikke õlisid dr. Jean Valnet, samal ajal arendas austria biokeemik Marguerite Maury õlide kasutamist massaazitehnikates. (Jan Kusmirek, lk 5). Lõhnade kasutamine usulistes traditsioonides Islam, hinduism, budism, sintoism ja taoism on kasutanud suitsutusrohte usutalitustes katkematult läbi aegade. Ristiusus ja judaismi traditsioonides on lõhnade kasutamine erinevatel ajaloo etappidel varieerunud. (Warwood lk 41). On teada, et suitsutusrohte kasutati jumalannade kummardamisel iidses Sumeris ja ka kogu Lähis-Idas juba vähemalt 6000 aastat tagasi.
Tugev itaalia renessansi mõju. Kirjandusse tulevad uued zanrid, vanad elavad üle põhjalikke mõjutusi:1)realistlik novell; 2)satiiriline romaan; 3)uus luulestiil lüürikas; 4)ilmaliku renessansidraama alged; 5)filosoofiline essee Võib eristada järgmisi perioode: I 16.sajandi I pool domineerib optimism, usk täiuslikuma elukorralduse võimalikkusesse; II 16 sajandi II pool alanud ususõjad, kahtluse ja pettumuse tundemärgid, uue rahvusliku luule ja rahvuskeele loomine Marguerite de Navarro (1492-1549) - kirjutas luulet ja näidendeid (religioosne taust); novellikogu "Heptameron" (1559), raamjutustus, aristokraatlik seltskond on tagasi pöördumas tervisevetelt Pürenee mäestikus, kui teel tabavad neid mäestikujõe tulvaveed. osa neist 5 daami ja 5 noormeest leiavad varjupaiga kloostris, kus nad on sunnitud veetma mitu päeva. Iga seltskonna liige peab jutustama 10 lugu ajaviiteks. Valmis ainult 72 novelli
12 1570. aastal sõlmiti Saint-Germaini rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Protestantlikud jumalateenistused olid siiski lubatud vaid teatud kohtades, aga hugenottidele anti kodanikuõigused ja Lõuna-Prantsusmaale jäeti neile tugipunktideks neli kindlustatud linna. Pärtliöö 18. augustil 1572. aastal peeti protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois' pulmad. Sel puhul oli Pariisis hulganisti hugenotte ja loomulikult ka nende ladvik. Katariina de Medici ja Guise'id eesotsas François de Guise'i poja Henriga otsustasid kasutada juhust, et hugenottide juhid hävitada ja nende liikumisele lõpp teha. Terroriga tehti algust 24. augustil, ööl vastu pärtlipäeva. Hugenottide elupaigad märgistati valgete ristidega ning kui hakkasid lööma kirikukellad, algas massiline hugenottide
Muusikalised stseenid, parodeerib numbriooperit. 2) ,,Laps ja võlumaailm" ooper, kus on viirastuslik nägemus, uni: laps ei olnud enda mänguasju hästi hoidnud ja märkab äkki, et asjad tema ümber on ellu ärganud ning mõnitavad teda. Orkestritämbrite kasutamine, pillidega piltide edasi andmine. *Klaverikontsertid: 1) D-duur Paul Wittgensteinile (pianist, kes kaotas sõjas ühe käe). Suhtleliselt kerge teema, et saaks ainult ühe käega mängida. 2) G-duur pühendus Marguerite Long'ile. Iseloomulikud helged ja rõõmsad värvid. *Kontsertrapsoodia viiulile ja orkestrile ,,Mustlanna". Ravel viibis Ungaris Budabestis ja kuulis mustlasmuusikat ja võttis nende matetrjali. Viisi eeskuju, kuidas seda teost üles ehitada. *"Öine Caspard" inspireeritud romantismi ajastu kirjaniku proosapoeemidestvalis välja 3 ja pealkirjastas need. *" Couperini haud" barokiaegsete teoste juurde tagasi (Bach, Hädel). Hilisromantism
ta katoliku kiriku dogmasid ja tolle aja Prantuse institutsioone. Voltaire oli üks paljudest valgustusaja tegelastest koos Montesquieu, John Locke'i, Thomas Hobbes'i ja Jean-Jacques Rousseauga, kelle tööd ja ideed on mõjutanud olulisi mõtlejaid nii Ameerika ja Prantsuse revolutsioonist. François Marie Arouet sündis Pariisis, noorim viiest lapsest (ainult kolm jäid ellu). Tema isa, François Arouet (1650-1722) oli notar, kes oli väiksem riigikassa ametnik. Tema ema, Marie Marguerite d'Aumart (ca. 1660-1701) oli pärit üllast perekonnast Poitou provintsist. Voltaire oli haritud jesuiitide poolt Louis-le-Grand kolledzis (1704-1711), kus ta õppis ladina ja kreeka keelt. Hiljem õppis ta selgeks ka itaalia-, hispaania- ja inglise keele. Kui Voltaire oli kooli lõpetanud otsustas ta, et tahab olla kirjanik. Kuna ta isa soovis, et Voltaire'st saaks jurist, pidi Voltaire teesklema, et on Pariisi advokaadi assistent. Voltaire veetis palju aega luulet kirjutades
saaks avaldatud. Margarita on tõsiselt romaani kiindunud ning satub meeleheitesse, kui Meister selle põletab. "Vaikse karjatusega tormas ta paljakäsi ahjust välja kiskuma seda viimast, mis sinna veel oli jäänud - paberipakki, mis alumisest servast juba põles." (M&M lk 143) Samas on teatud eeskuju Fausti tegelases Margaretas, kes samamoodi päästab oma armastatu, kuid peab selleks sõlmima kokkuleppe saatanaga. Lisaks veel mitmetes ajaloolistes isikutes: Marguerite de Valois ja Marguerite de Navarre, kes mõlemad olid 16. sajandi Pranstusmaa kunginliku õukonna liikmed olid. "Väike vihje: üks kuueteistkümnendal sajandil elanud Prantsuse kuninganna oleks arvatavasti väga üllatunud olnud, kui keegi oleks talle öelnud, et aastasadu hiljem toetan ma Moskva ballisaalides käe alt tema veetlevat lapselapselapselapselast." (M&M lk 247) Kuigi Moskva ja Jerelaimi tegevusliinid peaksid kõrvuti jooksma, puudub ühes Margarita analoog, sarnasus Nizaga on liialt ebakindel. Tema
17 Suurte ajalooliste maalide kõrval pühendas David aega, et maalida ka lähedastest ja sõpradest portreid. David oskas maali hästi panna isiksusi ning armastas maalida inimesi nende tegevust 14 Kartna 1991: 145 15 Kartna 1991: 145 16 Kartna 1991: 146 17 Kartna 1991: 146 6 iseloomustavate atribuutidega. 1782. aastal abiellus David rikka Pécouli perekonna tütrega Marguerite-Charlotte Pécouliga, kellega ta sai 4 last(1764-1826), kahest neist said ohvitserid, Eugéne (1784-1830) ja Jules (1783-1854) ning kaks tütart. Revolutsiooni ajal 1790 paar lahutas, et uuesti abielluda 1796.18 Tema vanematest maalis David 1784. aastal portreid, mis olid tõsised ja realistlikud. 19 Üheks tippteoseks sai Davidil antiigisugemetega „Horatiuse vanne“ (1784), mis sai maalitud Louis XVI’le ja oli väga suursugune. Kompositsiooni südamikuks said võitlusvalmis,
Teose maht oli 300 lehekülge. Kui ta oli kahekümne seitsme aastane, soovitati tal kandideerida Teaduste Akadeemiasse. See oli nii noorele mehele ebatavaline au. Talle kinnitati, et esimene vaba koht matemaatikaosakonnas langeb temale. See oli Cauchy populaarsuse kõrgpunkt. Aastal 1816 oli Cauchy seega küps akadeemiasse valimiseks. Kuid seal polnud vaba kohta. Ometi võis oodata, et kahe akadeemiku kõrge ea tõttu mõni koht varsti vabaneb. Monge oli seitsmekümnene, Lazare Nicholas Marguerite Carnot (1753-1823) kuuekümne kolmene. Teaduste Akadeemia reorganiseerimise käigus pärast Napoleoni ,,sajale päevale" järgnenud poliitilist pööret heideti Carnot ja Monge 1816. a. akadeemiast välja. Carnot'i järglane asus oma kohale erilist tähelepanu äratamata. Kui aga noor Cauchy rahumeeli Monge'i kohale asus, pääses valla torm. Monge'i kõrvaletõukamine oli puhtalt poliitilise meelevalla akt. Cauchyle tundus aga, et õigus on tema poolel.
a perioodist. Tema maalid ei äratanud aga tähelepanu. Modigliani tundus teistele olevat liialt tuhm, vanamoodne ja provintslik, igathes mitte huvitav. Nii mainis mõjukas publitsist Guillaume Apollinaire Modiglianit oma salongiarvustuses üksnes ääremärkusena. Ainult üks sõber uskus temasse ja oli temast siiralt vaimustuses, selleks oli Paul Alexandre. Tal õnnestus ka rajada Modiglianile teed jõukatesse ringkondadesse nii, et ta sai kevadel 1909. a paruness Marguerite de Hasse de Villersilt portreetellimuse. Maali pealkiri on "Amatsoon". Paul Alexandre pani Modigliani maale ostes aluse tema esimesele erakollektsioonile. Kuigi ebaedu esimesel näitusel mõju Amedeo Modiglianile üsna masendavalt, oli ta endiselt oodatud külaline kunstnike seltskonnas. Ta külastas pidevalt kohalikku kõrtsi ning temaga põgusalt kohtunud inimesed hakkasid teda kutsuma lihtsalt Modiks. Modigliani oli ka väga populaarne Montmartre'i neidude seas
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure. 17 saj arhitektuur. Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase. Esimene metallist ja klaasist hoone valmis 1851. Aastal Londonis kristall palee. Eest ved...
annaabi.ee 
