Lisl Lindau (0)

Lisl Lindau
Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris , Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule.
Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967.
Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 1931 –1934 Draamastuudio teatris, 1934–1936 "Vanemuises", 1936–1937 "Estonia" teatris, 1937–1941 Tallinna Töölisteatris, 1947–1966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 1966–1985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris.

Isiklikku
Ta oli aastatel 1936–1941 abielus Eino Uuliga.
Eksabikaasaks on Voldemar Liima

Perekond
Jaan Lindau – vend
Linda Lindau – õde
Anne-Kristi Uuli – tütar
Jaan Lindau – isa
Liina Lindau – õde
Liisa Lindau – ema
Voldemar Lindau – vend
Tunnustused
* 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik
* 1967 Eesti NSV rahvakunstnik
* 1984 Parim naisnäitleja.
Rolle
* 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha)
* 1928 Edward Sheldon "Romaan" ( Rita Cavallini)
* 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier)
* 1930 Bayard Veiller " Mary Dugani protsess" (Mary)
* 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca)
* 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos)
* 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" ( Maret )
* 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi)
* 1932 Tammsaare /Andres Särev "Vargamäe" (Liisi)
* 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" ( Lisi )
* 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin)
* 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees " (Mari)
* 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin)
* 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta)
* 1937 John Gay/ Bertolt Brecht /Kurt Weill " Kolmekrossiooper " (proua Peachum)
* 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla)
* 1938 Evald Tammlaan " Raudne kodu" (Iige)
* 1939 Langer "Nr. 72" (Marta)
* 1939 Shakespeare " Windsori lõbusad naised" (missis Ford )
* 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe)
* 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel)
* 1940 Aleksei Arbuzov " Tanja " (Tanja)
* 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin)
* 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte)
* 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina)
* 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan "
* 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde)
* 1950 Tammsaare/Andres Särev " Pankrot " (Karin)
* 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova)
* 1955 Oskar Luts /Andres Särev " Tagahoovis " (Fenja ja Paula )
* 1955 Tammsaare "Kuningal on külm" ( Angela ema)
* 1957 Alfred Gehr "Kuues majakord" (Germaine Lescalier)
* 1957 Eduardo De Filippo " Filumena Marturano" (Filumena)
* 1959 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe vanad ja noored" (Maret)
* 1960 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" ( Martha )
* 1962 Henrik Ibsen " Peer Gynt" (Åse)
* 1962 Bertolt Brecht "Ema Couarage ja tema lapsed" (Ema Couarage)
* 1963 Valdo Pant "Avarii" (Topka-Manda)
* 1965 Molière "Tartuffe" ( Dorine )
* 1967 Jean Anouilh " Antigone " (Amm)
* 1967 Maksim Gorki /Voldemar Panso "Ema" (Pelageja Nilovna)
* 1968 August Kitzberg "Libahunt" (Vanaema)
* 1969 Shakespeare "Romeo ja Julia " (Amm)
* 1977 Maciej Zenon Bordowicz "Non-stop" (vanem Vana naine)
* 1979 Tammsaare/Paul-Eerik Rummo "Ramilda-Rimalda"
* 1980 Enn Vetemaa "Nukumäng" (Liispet)
* 1980 Lev Tolstoi "Elav laip " (Anna Dmitrijevna)
* 1983 Oskar Luts " Kapsapea " ja "Kalevi kojutulek " (Krõõt)
* 1984 Oskar Luts/Kalju Komissarov/Kalju Orro "Kevade" (Arno vanaema)
* 1985 David Lee Coburn "Džinnimäng" (Fonsia)
Rändesemed
Anna Tamme – Lisl Lindau kõrvarõngad
K. Menningu ja P. Põldroosi näitlejanna Anna Tamme kingitud hõbekõrvarõngad muutis rändtalismaniks Lisl Lindau, määrates oma viimasel eluaastal (1985) ka nende järgmise hoidja. Meenekarbi pidulik üleandmine toimus aga alles kahe aasta pärast, L.Lindau 80. sünniaastapäeval 2. septembril 1987, "Misantroobi" etenduse lõpul publiku ees.
1987 –  Kaie Mihkelson
Parima naisnäitleja auhind
1985 - Lisl Lindau – Fonsia, D. L. Coburni “Džinnimäng” (Ugalas).

Meenutusi Lisl Lindaust
Voldemar Panso:
“Lisl Lindau on tige ja tülikas inimene... ta on tehtud mustast mullast ja koduvillasest kangast ... armastab oma kutset , šampanjat ja lapselast... jõuline natuur... väikesi rolle ei salli... on armas, aga sõjakas; õrn, aga jõuline; lapselik, aga vanaema...“
Väljakirjutus pärineb 1967. aasta ajalehest Sirp ja Vasar ning selle artikliga tervitas V. Panso oma lemmiknäitlejat 60. sünnipäeva puhul.
Sulev Luik:
"Minule jääb ta inimeseks , kellele ma väga sageli mõtlen. Tihtilugu avastan äkki, et räägin temast kellelegi. Ikka tuleb ta mulle meelde. Mõtlen tema peale... ja ei tea isegi miks."
"See Lindau elu, mida mina tundsin, ei väljunud kuigi palju teatri seinte vahelt. Ma ei tea, kuidas ta käis kauplustes, kuidas üüri maksis, ei ole teda kunagi kodustes toimetustes näinud... Aga see elu, mida ta teatris elas... Pärast teda puudus nagu kõigel, mis teatris toimus, mõõdupuu."
Nii rääkis Sulev Luik Lisl Lindaust. Suveõhtul, Hellemanni tornist linnamüürile avaneval terrasil.