Edith Piaf (0)

Edith piaf
Edith Piaf (1915-1963) oli üle maailma tuntud prantsuse laulja ja näitleja. Tema laulud peegeldasid tema enda elukäiku. Tema poolt lauldud šansoonid olid väga tuntud.
E. Piaf sündis Pariisi vaestekvartalis Belleville'is. Tema ema teenis elatist kohaliku kohviku lauljana, isa teenis elatist tsirkuseakrobaadina Pariisi tänavatel esinedes. Enne Edith Piafi sündi astus ta isa Louis Alphonse Gassion vabatahtlikult sõjaväkke, et võtta osa Esimesest maailmasõjast. Hiljem sai Edithi isa teada, et tüdruku ema on tüdruku hüljanud ning Louis Alphonse saatis Edithi oma ema juurde Normandiasse, kus tüdruku vanaema pidas bordelli.
Kolmandast kuni seitsmenda eluaastani oli Piaf peaaegu pime. Selle põhjuseks oli väljaravimata krooniline sarvkestapõletik ehk keratiit . Vanaema tegi kõik selleks, et väike Edith saaks jälle nägijaks ning ühes biograafias on mainitud , et ime sündis ja Edithi nägemine taastus pärast visiiti Lisieux' Thérèse'i juurde. Alates 1929. aastast elas Edith koos isaga ning käis temaga koos esinemas. Kui tüdruk sai 15, läks ta oma isaga tülli ning alustas iseseisvat elu.
Aastal 1932 armus tollal 17-aastane Édith Louis Duponti ja noored hakkasid koos elama väikeses hotellis Belleville'i kvartalis . Aasta hiljem sündis tütar Marcelle, kes suri meningiiti kolmandal eluaastal. Rohkem Édithil lapsi ei sündinud.
Pärast tütre surma hakkas Édith jälle Pariisi tänavail laulma. Aastal 1935 märkas Pariisi Pigalle'i piirkonnas tema omapärast olekut ja vapustavat häält ühe ööklubi omanik Louis Leplée. Talle kuulus ööklubi "Le Gerny", mille külastajad olid väga mitmekesise sotsiaalse taustaga. Leplée veenis Piafi enda juures laulma. Oma väikese kasvu ja närvilise olekuga meenutas Édith Lepléele varblast, mille pärast viimane hakkas teda kutsuma La Môme Piafiks ("Väike varblane "). See hüüdnimi saatis Piafi kogu ülejäänud elu ning sai tema esinejanimeks. Leplée õpetas talle lavaloleku põhitõdesid ja käskis Piafil kanda musta kleiti, mis hiljem muutus tema visuaalseks kaubamärgiks. Samuti tegi ta palju reklaami, meelitades niimoodi kohale paljusid kuulsusi, teiste seas ka näitleja Maurice Chevalier'. Ööklubides esinemised viisid 1936. aasta jaanuaris kahe esimese albumini - "Les Momes de la Cloche" ja "L'Étranger", millest viimase kirjutas Marguerite Monnot , kes tegi Piafiga koostööd tema karjääri lõpuni.
6. aprillil 1936 lasti Leplée oma korteris maha. Piafi kahtlustati kaasosaluses ning teda küsitleti, lõpuks mõisteti ta siiski õigeks. Kuid isegi õigeksmõistmise valguses ei olnud meedias tekitatud negatiivne kuvand visa kaduma. Et oma maine taastada, palkas Piaf Raymond Asso , kellega tekkisid hiljem romantilised suhted. Just Asso oli see, kes muutis Piafi lavanime "Édith Piafiks", keelas Piafi varasematel ning kahtlastel tuttavatel temaga edaspidi ühendust võtta ning soovis, et Monnot kirjutaks Piafile laule, mis peegeldaksid või vihjaksid Piafi tänavaelu-aegsetele läbielamistele.
Édith Piaf suri 11. oktoobril 1963 maksavähki, olles vaid 47-aastane. Ta on maetud Pariisi Père Lachaise'i kalmistule.