Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uute elamustega ooper (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Uute elamustega ooper
Lugu Faustist, professorist ning kogu elu teadust taga ajanud, kes väsinud kõigest mõttetusest otsustab suitsiidi teha. Seda täide viies sekkus Mephistopheles ning sõlmis temaga kokkuleppe – Faust saab nooruse tagasi ja Mephistopholes saab tema hinge. Teades selle loo sisu teadsin, mida oodata sellest. Aga ooperi formaadis seda polnud kogenud.
Ooperi solistid , kes jäid silma olid Mephistopheles ja Marguerite mõlemad eri põhjustel meeldisid. Mephistopheles oli särtsakas ja karismaatiline kuid ka samal ajal kurjust tuues etendusse. Tema välimus läks tema rolliga vägagi kokku, kus ta oli pikka kasvu,pikkade juukstega ja tema hoiak ütlesid kohe ära, et ta on alt maailmast. Nähes seda ooperit oli märgata kuidas ta oli kord laval ja kord rõduboksides peaksin mainima, et ta oli päris kärme. Orkester jäi ka silma aga vahest tekkisid momendid , kus polnud soliste väga kuulda, mida nad seal laulavad. Dirigendi töö oli seda reguleerida, kurvastuseks polnud seda väga tähelepanna. Teades seda dirigenti oli ta kogemusest päris omal tasemel aga miski pärast ei näinud seda sellel päeval.
Peategelane Faust aga ei tundnud olevat nagu peategelane vaid rohkem oli ta, kui kõrvaltegelane . Tegevus toimus tema ümber aga pilt jäi temast väga kahvatu teiste kõrval.
Marguerite sama oli nagu särav täheke seal laval tema väljendas emotsiooni väga hästi ja tema hääl seal kõrval lõid sellised emotsiooni lained, mida ma veel kogenud polnud. Näitlemine oli ka tema tugevam külg ilma hääleta , see muidugi ei ütleks mitte midagi kuna enamus lainet tuli tema häälest mitte tema näitlemisest.
Veel peab välja tooma ka lavakujunduse. Alguses tundus päris kerge disainiga lava olevat aga hiljem nähes seda, et see veel keerleb oli hämmastav . Tänu sellele nad suutsid kergelt näidata erinevaid tegevuspaike ja õhkkondi. Teades seda, et lugu Faustist oli tragöödia väljendas lava seda väga hästi tänu enda keerlemisele. Keerlemine näitas kohe ära, et asjad lähevad vaikselt aina halvemaks ja halvemaks. Muusikat rääkides ei olnud seal mingeid silma jäävaid palasid aga mõjuvad olid nad ikkagist .
Kokkuvõttes: Kõik oli emotsioonidel mängiv ja tõi lavale tugevaid tundeid. Lõpust jäi väga segaseks, see mis juhtus aga neid mõtteid peab igaüks välja ise mõtlema, mis seal ikkagi siis juhtus. Midagi on uut on alati oodatud, hästi loodud ooper!
Uute elamustega ooper #1 Uute elamustega ooper #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reedo007 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Modernism ja muusikateater
56
pdf

Modernism ja muusikateater

aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv

Muusika
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 1835­1838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Busseto filharmooniaühinguga sõlmitud lepinguaja lõpulejõudmine tõi kauaoodatud vabaduse, statsionaarse ooperiteatri puudumine Bussetos juhtis mõtted taas Milaanole ning juba pikemat aega meeles mõlkunud plaan viidi ellu. 1839. a. kolis Verdi koos perekonnaga Lombardia pealinna. Itaalia muusikakeskus ei võtnud Verdit selgi korral avasüli vastu. Tutvussidemed olid aastatega lõdvenenud

Muusika
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

Teiseks, võrreldes tänapäevaga kuulati rohkem muusikalist materjali ja vähem karaktereid. Jälgiti, kuidas teoses kombineeritakse erinevat materjali (zanrid, helistikutüübid, väljendusrikkad muusikalised ,,zestid"). 4 Virtuoossus ja kompositsioon. Kui 20-aastane Liszt kuulis 1831. aastal Pariisis Paganinit, oli see talle täielik ilmutus: ta nägi, et virtuoossus võib olla vahendiks uute muuskaliste ideede väljendamisel. Liszti enda probleem tollal oli see, et ta oli pianistina briljantse stiili kütkes (ta oli õppinud Czerny juures), aga avangardse heliloojana kujutas ta ette ja tahtis kirjutada hoopis teistsugust muusikat. Paganini lahendas tema jaoks selle küsimuse. Paganini viiulimängutehnika sai Lisztile oluliseks eeskujuks, mida ta püüdis üle kanda klaverile. Veel tähtsam oli tõdemus, et sellist virtuoossust saab vahendina kasutada ,,romantilises

Muusika ajalugu
Fakte muusika ajaloost
14
doc

Fakte muusika ajaloost

tähtsust ei ole. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid

Eesti keel
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett

Ooper
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk ­ sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa

Üldine teatriajalugu
Meister ja Margarita
13
doc

Meister ja Margarita

Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad ­ revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja ­kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mist

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar ­ Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Kangelaseepose mõiste Kangelaseepos ­ rahvalike kangelaslaulude ja ­juttude liitmisel tekkinud eepos

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun