aastast kuni surmani) möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala- Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera eri paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada
Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed Lubatud pildistada ja filmida vaid omaniku loaga) Staatused Avaliku elu tegelased Tavainimesed Kaitsetud inimesed Eksperdid Eesti ajakirjanduse ajalugu 1675 Post-Zeitung Lühhike öppetus Tarto maa rahwa Näddali-Leht Marahwa Näddala-Leht Perno Postimees Eesti Postimees
●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, kino, teatri, hotelli vestibüülid, toidukohad, muuseumid jms)
4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler 1821-1823, 1825 ilmunud Marahwa Näddala-lehe väljaandja- Otto Wilhelm Masing Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. 8.Mis nime kandis 19.sajandi esimesel kümnendil ilmunud tartumurdeline ajaleht
Eesti kirjakeel 19.sajandil Uus kirjaviis Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust.
hinnangud õppeainete omandamise kohta kui ka märkus eluviiside ja kommete ning puudutud päevade kohta. Nagu näha, ei ole koolitunnistuste põhisisu viimase 100 aastaga eriti muutunud Eestikeelne kirjasõna Eestikeelses kirjasõnas muutus valitsevaks ilmalik kirjandus. Põhiliselt levitasid seda kalendrid 1806. a ilmus esimene Tarto maa rahwa Nädalli-Leht. Võimud sulgesid selle 1821-1823, 1825 ilmus lühikeseks ajaks Marahwa Näddala-Leht, ning 1848-1849 ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" 1857 ilmus Johann Voldemar Jannseni toimetamisel Perno Postimees Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika ning võttis aluseks eesti keskmurde Sakala ajaleht langes kolme jakkku: poliitika, kirjanduse ja põllutöö Tarto maa rahwa Näddali-Leht oli esimene eestikeelne ajaleht, mida 1806. aastal ilmus 39 numbrit kui mitte mõni number rohkem
aastast kuni surmani) möödus Tartu- lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala-Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera ei paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete
Käsu Hans · I eestlane, kes kirjutas luuletuse ,,oh, ma vaene tardo lin"(põhjasõjast räägib) Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,piibli jutt" · Kirjutas epigramme ja müstilisi muistendeid ,,koit ja hämarik" ,,emajõe sünd" jne.. Kristjan Jaak Peterson
● H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 13. Millal ilmus esimene eestikeelne täispiibel? Miks oli see rahva jaoks oluline? ● 1739a. ● Kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist ● Aitas kaasa lugemisoskuse arenemisele, avardas silmaringi. ● Rikastas kirjakeele sõnavara. 14. Millega on läinud ajalukku keelemees Otto Wilhelm Masing? ● Võttis õ-häälku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. ● Andis välja Marahwa Näddala-Leht. 15. Kes pani aluse uuele kirjaviisile? Mis oli uue kirjaviisi eeskujuks? ● Eduard Ahrens ● Soome keel 16. Miks on Friedrich Reinhold Kreutzwald oluline isik eesti kirjakeele ajaloos? ● Ta oli uue kirjaviisi propageerija ja sõnavara rikastaja. 17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Aaviku loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, ilu, omapärasus
Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843.aastal võttis Eduard Ahrensil aluseks põhja-eesti kirjakeele ja andis välja raamatu eesti keele grammatika kohta.
KONTROLLTÖÖ (VANEM EESTI KIRJANDUS ; Õ.LK.7-79) 10. klass NIMI: ......................................................................................................................................... 1. Millal sündis eesti ilmalik kirjandus? 17.sajandil. 2. Nimeta esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kes seda välja andis? ,,Marahwa Näddala-Leht,, (1821-23, 1825) Väljaandja Otto Wilhelm Masing ( 1763-1832 ) 3. Kelle tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine? Iseloomusta ajakirja ,, Beiträge,, ( mh.väljaandmis aastad, keel, millele pühendatud ) Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri ( 1782-1846 ) tegevusega. Aasrail 1813-1832 avaldas ta oma kulul saksakeelset ajakirja ,, Beiträge ,,- esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet
kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg 1833-1877 Võru linnaarst Kalevipoeg 1857-1861; 1862
- 1524–1532 Kullamaa vakuraamat - 1535 S.Wanradti ja J.Koelli luterlik katekismus (1. osaliselt säilinud eestikeelne) - 1600–1606 G.Müller 39 jutlust - 1637 H. S„Juhatus eesti keele juurde“ (1. eesti keelne grammatika) - 1686 lõunaeestikeelne „Wastne Testament“ - 1739 esimene eestikeelne täispiibel - 1813–1832 „Terwisse Katekismusse raamat“, „Nou ja abi, kui waesus ja nälg käe on“ - 1821–1823, 1825 Masingu Marahwa Nädala-Leht - 1857 Tänapäeval tuntud „kilplased“ - 1913 „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ - 1924 „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 7. Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Uues lühike häälik ühe, pikk kahe tähega. Vana eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis. Uue eeskujuks oli soome ortograafia. Uus on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Mõlemad oma eellastest süsteemsemad ja lihtsamad. 8
) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d. 1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine e. 1870 Peterburg-Tallinn-Paldiski raudteeliini avamine f. 1877 Vene linnaseadus g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i. 1821-1823 ja 1825 ilmus Marahwa Näddala-Leht (toimetas O. W. Masing) j. 1848-1849 ajakiri ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (Fr. R. Kreutzwald) k. 1832 ülevenemaaline kirikuseadus l. 1843 ilmus E. Ahrensi eesti keele grammatika, mis võttis aluseks põhja-eesti keskmurde m. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi loomine n. 1857 ilmus ,,Kalevipoeg" (saksa keeles) o. 1863 ilmus ,,Kalevipoeg" eesti keeles
põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. Põhiliselt ilmusid ilmalikel eesmärkidel. · Esimene kalender ilmus 1731. aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" · Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"; 1821-1823, 1825 · Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe
Reiner Brockmann Temalt pärineb ladina-, kreeka-, saksakeelseid ja mitu eestikeelset luuletust. Tema oli esimese eestikeelse juhuluuletuse autor. Otto Wilhelm Masing(1763-1832) eestlasest köstri poeg. Tema raamatud pidid olema ennekõike õpetlikud, harivad ja kirjutatud niisuguses eestikeeles nagu rahvas seda kõneleb. Tema tähtsaimaks kirjandusteoseks on ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed'', millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahwa Näddala-Leht'' on esimene järjepidevam eesti ajaleht. Ta kirjutas ka mitu aabitsat, aritmeetikaõpiku jt kooliraamatuid. Ta uuendas ka eesti kirjakeelt. Tähtsaimaks oli õ- tähe kasutuselevõtt. Johann Heinrich Rosenplänter tema tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine. Ta avaldas saksakeelset ajakirja ,,Beiträge...'' - esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele
3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik. 6. Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a
toiduaineid. 16. Nimeta neli teaduskonda, mis olid Tartu Ülikoolis. Usuteaduskond. Arstiteaduskond. Õigusteaduskond. Filosoofiateaduskond (1850. jaotati kaheks ajaloo-keele – ja matemaatika – loodusteaduskonnaks) 17. Mis tähtsus oli koolisundlusel ja rahvakoolidel? Eestlastest sai 30%-40% inimestest lugemis-ja kirjutamisoskuslikuks. 18. Kes olid Masing ja Kreutzwald, milles seisnes nende tähtsus eesti keelse kirjasõna levitamisel? Masing toimetas lühemat aega oma ajakirja „Marahwa Näddala-Leht“ ning Kreutzwald andis välja oma ajakirja mõni aeg hiljem „Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on“. Kreutzwald tõlkis ka raamatu „Wagga Jenowewa“. 19. Mis soodustas rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Vennasteliikumine. Maltsveti liikumine. Seltsiliikumine. Kirjanduse areng. Estofiilide liikumine. Erinevad maalid. Rahvuseepos. Rahvakoolide õpetajad. 20 Millega tegeles estofiilide liikumine?
Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Oma saavutustega on ta silma paistnud kolmel alal: eesti koolikirjanduse, keele ja ajakirjanduse arendamine. Tema sulest on ilmunud raamatud ,,ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" ja ,,Arvamise-Ramat". Ent Masing ei mõelnud ainult laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid ,,Marahwa Näddala- Lehte" toimetas ta suisa 4 aastat (1821-1823 + 1825). See sisaldas rohkelt õpetusi igapäevaeluga toimetulekuks. Et aga maarahvas pühapäeviti oma aega mõistlikumalt kasutaks, kirjutas ta ka teose ,,Pühhapäwa Wahhe-lugemissed", mis kirjeldab elu-olu välismaailmas. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest teos sisaldas endas palju huvitavaid andmeid. Kuid Masing tõi uut ka kalendrikirjandusse
vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE. Põhjaeestikeeles. 19.saj.- üleminek kirikukirjanduse keelelt rahvapärasemale keelele. 1806.a.- ilmus esimene eesti keelne ajaleht, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ilmus lühikest aega, lõunaeestikeelne. Roth & Oldekop. 1821-23, 1825.a. Otto Wilhelm Masing andis välja esimese järjepidavama eesti ajalehe ,,Marahwa Näddala-Leht". Otto Wilhelm Masing eesti keele uuendaja, tõi eesti keelde ,,õ"-tähe. Tema tähtsaim teos on ,,Pühha päwa Wahhe-luggemissed". 1813-1832.a. avaldas Johann Heinrich Rosenplänter oma kulul saksa keelset ajakirja ,,Beiträge..". Esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet (20vih). Selles avaldas oma tekste ka Kr. J. Peterson.
1524-1532- Kullamaa vakuraamat 1535- Simon Wanradti Johann Koelli luterlik katekismus 1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht 1857- Perno Postimees 1913- J. V. Veski artikkel “Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest” 1924- Johannes Aaviku “Keeleuuenduse äärmised võimalused” 7)Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Vana kirjaviis Uus kirjaviis Võõrtähtede vähendamine Töötas välja Bengt Gottfried Forselius Töötas välja Eduard Ahrens, juurutaja Kreutzwald
,,Sannumetoja", mida ilmus kokku seitse annet. Elu Vändra smuutus üha ebameeldivamaks. Rahapuudus ja halvad suhted oma patrooniga panid Jannseni peas küpsema kolimismötte. See otsus sai teoks aprillis 1850, mil ta kolis Pärnu Ülejöe ehk Rääma alevisse kooliöpetajaks. Üsna varsti pärast Pärnu asumist, oktoobris 1850, tegi Jannsen Laakmanni kaudu uue katse hankida luba eestikeelse kuukirja ,,Marahwa Kulehhed" väljaandmiseks, mis aga tolleaegseis erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja ,,Eesti Laulik" 1860. Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855. aastal olid kaasa toonud uued tuuled; vabamad
-kuulsamad õpetlased Wilhem Struve (astronoom), Moritz Hermann (füüsik), Karl Ernst von Baer (embrüloogia rajaja) Ühtluskool -4 astet: *kihelkonnakool maakondades *kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika Luteri kiriku seisund -1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk. Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk Usuliikumised -Vennasteliikumine kindel organisatsioon; palvemajades valitses demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet ei seisustel ega rahvustel; leidis talurahva seas laialdase toetuspinna
12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil. Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood (Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14
kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre.
1845. aastal ilmunud „Sioni- Laulo-Kannel”, mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu – külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehe” mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut „Sannumetoja”, mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu „Eesti Laulik”.
aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus. Jätkuvalt olid populaarsed kalendrid. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal "Tarto maa rahwa Näddalileht", mis peagi võimude poolt suleti. 1821-23 ja 1825 ilmus O.W.Masingu poolt välja antud "Marahwa Näddalileht". 1840.aastatel ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 19.sajandi jtukirjanduses olid populaarsemad seiklusjutud ja halemeelse sisuga lektüür. 19.sajandil pääses võidule ühtne kirjakeel. E.Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika. 1857 hakkas Pärnus ilmuma "Perno Postimees", mille väljaandjaks oli J.V.Jannsen Kirikuelu 19.sajandil
Alustas rahvaluule ja vanavara kogumisega. - Carl Robert Jakobson (1841-1882). Kirjuas häid õpikuid. Jakobsoni kolm isamaalist kõnet. Rajas näidistalu Kurgjale, andis välja ,,Sakalat". 14. Kes olid ja millega läksid kultuuriajalukku Cimze Läti pedagoog ja muusik. Läks kultuuriajalikku eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari juhtimisega. Masing Eesti pastor ja keelemees. Tõi eesti kirjakeelde õ-tähe. Tema toimetamisel ilmus Marahwa Näddalaleht. Parrot Ülikooli esimene rektor. Tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Thor Helle Saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. 15. Aastaarvud: 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine 1866 - Võeti vastu vallaseadus 1869 - Üldlaulupidu 1849 - Kaotati pärisorjus Liivimaal 1866 - Kaotati pärisorjus Eestimaal 16. Mõisted:
Valgustusliku sisuga õpetlik-moraliseerivad raamatud, nt August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike öppetus” (1766–1767) ja „Arsti Ramat” (1771). 1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud Johan Lithander. 1821–1823; 1825 Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Leht”. 1813–1832 Johann Heinrich Rosenplänteri eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” (20 numbrit). 1838 luuakse Õpetataud Eesti Selts – estofiile koondav kultuuriselts. Olulisemad keeleõpetused: 1732 Anton Thor Helle „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache” – grammatika koos sõnastiku ja eestikeelsete tekstinäidetega.
Masingu kõige töörikkam eluperiood möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud ,,Luggemisse lehhed" ja ,,Arvamise-Ramat". Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. ,,Marahwa Näddala-Leht" sisaldas rohkesti õpetlikke karjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie ,,marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paiguse priiskleks, tapleks ja ennast raiskaks", kirjutas Masing teose ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised". Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera eri paigust (Aafrika,
kooliõpetaja kohuseid. 1845. aastal ilmumist alustanud "Sioni-Laulo-Kannel" oli rahva seas väga menukas ja õhutas teda kirjamehe tegevust jätkama. Nii sünnivad "Postipapa külajutud", laulutekstide valik "Eesti laulik"ja "Eestimaa käib üle keige", mis on tõlgitud Goethe ja Schilleri luuletused ja mugandatud väljendamaks rahvuslikke ideaale. Juba varakult tekkis papa Jannsenil Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-lehe" mõjul soov oma rahva harimiseks ja edendamiseks ka ajalehte välja anda. 1845. esitas ta vastava taotluse, kuid sai eitava vastuse: tagurlik Vene valitsus pidas ajalehe kaudu vähemusrahvaste silmaringi laiendamist endale kardetavaks. Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil muutsid "Sannumetoja" populaarseks ning tegid ta rahva seas laialt tuntuks. Ta vajab uut, avaramat tegevusvälja ja ta leiab selle Pärnus. Pärnu-aastad 7. märtsil 1843. aastal oli J. V
Cimze seminar. Tartu Ülikool: Taas avati 1802. aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H.Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, Rajati Professorite Instituut (professorid Venemaa Ülikoolidele), Ülikooli hoone arhitekt J.W.Krause Kirjasõna: kalendrid 1806. aastal ,,Tartu maa Rahwa Nädalaleht" 1821-1823, 1825 O.W. Masing ,,Marahwa Näddala-Leht" 1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843. aastal Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika võttes aluseks Põhja-Eesti kirjakeele nn uus kirjaviis Rahvuslik kirjandus: K.J.Peterson I rahvuslik poeet, F.R.Faehlmann kogumise algataja, F.Rkreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" koostaja 1. Millised muutused toimusid luteri kiriku seisundis?
G.Fr.Parrot- Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle headele suhetele Aleksander I-ga oli Tartu ülikoolil lai autonoomia ja rahaline toetus. W.Struve- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus astronoom. M.H.Jacobi- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus füüsik. K.E.von Baer- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus bioloog, kes avastas imetajate munaraku. J.Cimze- Valgas asetsenud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. O.W.Masing- Andis aastail 1821-1823, 1825 välja ,,Marahwa näddalaleht"-e. Fr.R.Faehlmann- Tartu ülikoolis arstiks õppinud ning hiljem lektoriks hakanud mees, kes aastal 1838 rajas Tartus Õpetatud Eesti Seltsi. J.Köler- Venemaal kuulsaks saanud maalikunstnik, võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes. Ph.Karell- Keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes. J.Leinberg- Asutas aastal 1850 Maltsveti liikumise, mis seadis eesmärgiks rahvas raskest majanduslikust olukorrast läbi usu päästa.
äärde jõudnud põhjasaksa hõimud endale viikingitelt eest-tüve. Katoliku kiriku misjonitegevuse algamisel tuli keskaegsest ladina keelest sõnad Estonia ja estones, mis kajastusid Liivimaa Henriku kroonikas. (Rätsep 2007: 10) 5 1.2. Maarahvas ja maakeel Vanasti kasutasid eestlased omanimetusena sõnu maarahvas, maainimene, maamees ja oma keele nimetusena maakeel. Otto Wilhelm Masing, tänu kellele on eesti keeles „õ“- täht, hakkas 1821. aastal välja andma ajalehte „Marahwa Näddala-Leht“ ning see oli põhjaeesti kirjakeeles. Põhjaeesti keele puhul kasutati mitmeid ühendeid: Ma Keel, Eesti-Ma Keel, Esti-ma Keel, Rahwa Keel; lõunaeesti keele puhul aga Tarto-Ma Keel. (Rätsep 2007: 11) Eri rahvaste naabreid nimetatakse sageli kõige lähedasema riigi või elanike nimega. Seepärast nimetavad ka soomlased eestlasi virolainen ja meie riiki Viro. Lätlaste jaoks on eestlased igaunisteks ja Eesti Igaunijaks
aastatel. Didaktilise kirjanduse kõrvale sugenes ka põneva süzeega meelelahutuslikke raamatuid. Olulised estofiilid, nende panus Otto Wilhelm Masing- tahtis anda talupoegadele uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Rahvale mõeldud raamatud pidid olema esmajoones õpetlikud, harivad. Tema tähtsaim teos on ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", sellega pani ta aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahwa Näddala- Leht" on esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kirjutas ka mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. Tema teeneks on ka eesti kirjakeele uuendamine- tõi sellesse palju rahvapärast materjali, võttis kasutusele uusi oskussõnu ning püüdis ortograafiat lähendada keele hääldusele. Õ- tähe kasutuselevõtt. Johann Heinrich Rosenpläter- aastail 1813- 1832 avaldas oma kulul esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet
Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Parun Otto Fabian Rosen- Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa. Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud
TÄHTSAD NIMED Georg Freidrih Parrot- Tartu ülikoli esimene rektor, kindlustas rahalise toetuse. Wilhelm Struve- TÜ rektor, astronoom. Moritz Hermann Jacobi- TÜ rektor, füüsik Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja Karl August Senff-Tü juurde rajatud joonestuskooli õpetaja, kunstnik. Gernhard Franz von Kügelgen- tunduim Tlnas tegutsenud maalikunstnik Janis Grimze- e ja lät mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari rajaja Otto Wilhem Masing-"Marahwa Näddala Leht" Kreutzwald-"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Johann Voldemat Jannsen- Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. " Perno Postimees" Eduard Ahrens- koostas 1843 uue eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttis põhjaeesti keskmurde. Fr. R Faelmann- tema eestvedamisel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing, rahvuseepos Kalevipoeg. Johann Köler- maalikunstnik Philip Karell- Nikolai I ja Aleksander II ihuarst.
Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Gerhard Franz von Kügelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärist maalikunstnik. Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid "Kalevipoeg", "Eesti rahva ennemuistsed jutud" Johann Voldemar Jannsen- Koolmeister, rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 Perno Postimees Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor. Johann Köler- Eesti haritlane ja maalikunstnik, leidis teenistuse Venemaal
Napoleoniga. Kohalikke ja Venemaa sõnuméid oli lehes üpris vähe. Lisaks avaldati võimude korraldusi ja kuulutusi. Praktilised nõuanded puudutasid põllumajandust ning tervishoidu. Ajakirjanduslikust seisukohast on esile tõstetud, et selles nädalalehes avaldati esmakordselt sõnumeid, mistõttu ajalehe nimetus on omal kohal. Järgmine, palju olulisem ajakirjandusväljaanne oli väsimatu kirjamehe Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht" aastail 1821-23 ja 1825. Selle eelkäijaks oli tema ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised" (1818), laadilt populaarteaduslik teos, kuigi algul kuukirjana mõeldud. See sisaldas kirjeldusi ja materjale võõraste maade , looduse ning inimeste kohta. Masing on ise seda kirjas Rosenplänterile nimetanud talurahvaentsüklopeediaks. ,,Marahwa Näddala-Leht" oli mahult kõiki varasemaid omataolisi kaugelt ületav väljaanne (416 pluss 414 pluss 416 pluss 422 ehk 1668 lk.)
1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees
1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees 1865
edasi kirjutama. Ta kirjutas umbes 220 küla- ja ajalooainelist juttu. Juttudes ilmneb moraalipedagoogilist suunitlust ja kirjandusliku kultuuri nappust, kuid nende nagu ka ta ajalehtede rahvalikult kujukas ja vestelis-humoorikas sõnastus on mõjutanud eesti proosastiili kujunemist. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Saanud heatahtlikult Vändra mõisnikult
kirjutamisoskus maarahva seas. 12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Ilmaliku kirjanduse peamisteks levitajateks olid kalendrid, mida sajandi keskel ilmus juba kümmekond. Esimese ajalehena hakkas 1806.aasta kevadel ilmuma Tarto maa rahwa Näddali- Leht; aasta lõpuks see sulgeti. O.W.Masingu toimetamisel ilmus lühikest aega Marahwa Näddala-Leht ja Fr.R.Kreutzwald andis mõni aeg hiljem välja ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse aga J.V.Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857.aastal ilmuma Perno Postimees, mis sajandi lõpul ilmus üle 20 eestikeelse väljaandena. Jutukirjanduses sajandi algul valitsenud vagakirjandus asendus seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Populaarseks osutus Kreutzwaldi tõlgitud „Wagga Jenowewa“
sajandil. Lisaks kalendritele ja aabitsatele olid 18. sajandi lõpus väga populaarsed ka kõiksugu ditaktilised teosed, kus jagati talupoegadele kasulikke näpunäiteid ja õpetusi. 1739. aastal ilmub ka eesti keelsena Piibel. Sel perioodil, 18. sajandil, hakkas eestikeelne kirjasõna kiiresti levima, sest eestlaste lugemisoskus aina kasvas. Eesti ajakirjandus saab alguse Peter Ernst Wilde nädala-ajakirjast ,,Lühhike Õppetus" (17661767), sellele järgneb Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala- Leht" (182123 ja 1825). Oluliseks meheks Masingu jt kõrval oli sel perioodil Kristjan Jaak Peterson, kes oli esimene eestlane, kes ei häbenenud oma päritolu ja rahvust. Peterson õppis Tartu Ülikoolis ning tegi kaastööd teaduslikule väljaandele ,,Beiträge", mis tegeles eesti keele uurimisega. 6. Ärkamisaeg (18601900) Käsitletaval perioodil võib esimest korda rääkida eesti haritlaskonna tekkimisest. Suuresti aitas sellele kaasa 1802
Olulisteks sündmusteks saab veel pidada Tartu Ülikooli taasavamist 1802 ning pärisorjuse kaotamist 1816 Eestimaa kubermangust ja 1819 Liivimaa kubermangust. Esimene eestikeelne ajaleht ilmus Tartus 1806. Selleks oli "Tarto maa rahwa Näddali- leht" ning toimetajateks G. A. Oldekop, J. P. ja C. A. von Roth. Kajastati uudiseid nii kodu- kui välismaalt, kuid juba sama aasta lõpus leht keelustati (Laar 2005). 1821 nägi ilmavalgust uus eestikeelne ajaleht - "Marahwa Näddala-Leht" Otto Wilhelm Masingu juhtimisel. Väljaande nelja tegutsemisaasta jooksul pöörati suurt tähelepanu valgustamisele, ebausuga võitlemisele ja ümberrahvastumisele. Leht suleti lugejate vähesesuse tõttu, kuid ometi võib väita, et oli pandud alus eestikeelse ajakirjanduse traditsioonile (Laar 2005). Kuni 1850-ndate aastateni oli rahvuslikus liikumises nii tõuse kui mõõne. Vahel tegutseti eriti aktiivselt loodi Õpetatud Eesti Selts, mille ülesandeks oli eestikeelse
kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm). · 1795 ,,ABD ehk Luggemise-Ramat lastele" esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..." · ,,Pühhapäeva Wahhe-luggemine" 1818 eestikeelse aimekirjanduse rajaja. · 1819 tõlkis talurahvaseaduse. · ,,Marahwa Näddala-Leht" (18211823, 1825) talupoja entsüklopeedia. Väldib poliitilisi küsimusi. · ,,Marahwa kalender" (18231826), valgustuslikud lisad. · Toimetas 18241826 ,,Tallorahwa kuulutajat", kuhu tõlkis ametlikke teadaandeid. Kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele. · Avaldas ,,Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jms. · ,,Päts" 1821 · Mõistis hukka Petersoni luule luulevorm polnud esteetiline. Peterson kas ajast ees või taga (baroki juhuluule).
esimene selletaoline asutus Vene riigis. Valgas Janis Cimze juhtimisel saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Selle peamiseks levitajateks olid kalendrid. *Esimene eestikeelne ajaleht 1806 "Tarto maa rahwa Näddali-Leht", aasta lõpuks võimud peatasid selle ilmumise *1820 aastatel Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Leht" *1848-49 Friedrich Reinhold Kreutzwald ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" *1857 Johann Voldemar Jannsen nädalaleht "Perno Postimees", sellega pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele Eestikeelses jutukirjanduses asendus vagakirjandus peagu seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel
Omas ajas oli kaalukas didaktiline rahvaraamat "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed (1818), sisaldas populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit. 10 Hiljem on seda nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu jpm probleemidest, lisaks sõnumeid kodu- ja välismaalt, ilukirjanduslikke palu, nõuandeid paremaks
väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala-Leht" sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Masing kirjutas teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera eri paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. ". Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema "Marahwa Kalender" (1823-1826) on
esialgu vaimulikule kirjandusele. 1845. aastal ilmumist alustanud "Sioni-Laulo- Kannel" oli rahva seas väga menukas ja õhutas teda kirjamehe tegevust jätkama. Nii sünnivad "Postipapa külajutud", laulutekstide valik "Eesti laulik"ja "Eestimaa käib üle keige", mis on tõlgitud Goethe ja Schilleri luuletused ja mugandatud väljendamaks rahvuslikke ideaale. Juba varakult tekkis papa Jannsenil Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-lehe" mõjul soov oma rahva harimiseks ja edendamiseks ka ajalehte välja anda. 1845. esitas ta vastava taotluse, kuid sai eitava vastuse: tagurlik Vene valitsus pidas ajalehe kaudu vähemusrahvaste silmaringi laiendamist endale kardetavaks. Saanud heatahtlikult Vändra mõisnikult von Ditmar`ilt laenuks 300 rubla, hakkas ta 1848. aastal lehe asemel välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut "Sannumetoja", millel aastatel 1848-60. ilmus kokku 7 osa. Jannseni
annaabi.ee 
