1.Mil ist kolme arenguperioodi eristatakse eesti k puhul? Dateeri
● Vaneesti keel -1200
● Murrangueesti keel 1200-1700
● Uuseesti keel 1700-tanapaev
2. Mil ised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles?
● Õ- hääliku tekkimine
● Kujunes välja 3 murderühma: li vi, lounaeesti ja pohjaeesti.
● Kt muutus
3. Mil ised keelemuutused toimusid murranguperioodil?
● Lõpu- ja sisekadu
● Vältevahelduse teke
● Tekkis kaudne konevi s
4. Mil ised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr?
● Eesti keelse täispi bli avaldamine (1739a.)
● Kaasaütleva käände väljakujunemine
● Oleva käände kasutuselevõtt
● I-ülivõrre
● Maks- vorm
5. Mis on sotsioperiood?
● Ajastu, mil e vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabi lsed.
6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja
mil est jutustab?
● Henriku „Li vimaa kroonikas ”
● 13 saj.
● Jutustab 1224-1227 aastal toimunud val utusretkest Li vimaale.
7. Eesti kirjakeel jagunes oma algusajal kaheks. Kuidas?
● Tartu kirjakeel
● Tal inna kirjakeel
8. Mis on esimene säilinud eestikeelne raamat ja mis aastast see pärineb?
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Sooberg
Õppematerjali autor
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused
ning lähtudes piibli tõlkimise vajadustest. Thor Helle grammatika on põhimõtteliselt uut liiki, normeeriv grammatika, mille koostamise ja toimetamise käigus autor püüdis eesti kirjakeelt normida ning pakkuda välja laiema kandepinnaga üldkeele varianti. Põhimõtteliselt sama keelevarianti kajastab ka Thor Helle juhtimisel valminud piiblitõlge. Just arvestades tohutut mõju, mida piiblitõlke keel kogu eesti kirjakeele arengule on avaldanud, on 1732. aasta keeleõpetusel eesti grammatikakirjelduse ajaloos eriline koht, sest siin esitatakse piiblitõlkes praktiliselt kasutatud keele teoreetiline kirjeldus. Siiski tuleb arvestada, et grammatika ei kajasta piiblitõlke lõpliku trükivariandi keelt. Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai
kasutada. Kui kirikuraamatud ilmuma hakkasid, vähenes käsikirjade osatähtsus. Kirikukeele traditsioon on kujunemas tekstide teatav kokkulangevus sõnavaras, lausestuses. Keelekasutuse varieeruvus autoriti, eriti ortograafias ja vormistikus ühtset kirjakeelt veel pole, vaid eri autorite keelekujud. Esmased püüdlused keelenormi kehtestamise poole: Stahli (1637) ja Gösekeni (1660) keeleõpetused. Keel oli vahend usumissiooni teostuseks pastorid pidid end kurssi viima kohaliku rahva keelega. Eesti k tuli muuta võimeliseks väljendama kristlikke tõdesid ja protestantlikku ideoloogiat. Jõudsalt arenes religioossete tekstide keel. Müller - Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja pärast Russow' surma. Osa uurijaid on võimalikuks pidanud eesti päritolu koguduse poole pöördumisi ja jutluste rikkalikku sõnavara arvestades, mida ajaloolaste uurimused ei kinnita.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud.
poolest. · Regionaalne aktsent (regional accent) nt saarlased · Sotsiaalne aktsent (social accent) · Maamurre (rural dialect) ja linnamurre (urban dialect) · Traditsiooniline murre: seostub madalamate sotsiaalrühmadega ja talurahvaga, kiri puudub, vähe mõjutatud normingulisest keelest, vananenud · Regionaalkeel (võro keel): trad. murde baasil loodud keel, mis on kasutusel riigi mingis osas teise keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp · Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine · primaarne klassikuuluvuse määraja on amet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid