suundades. Maos eritatakse erinevaid piirkondi, et paremini kirjeldada erinevates mao osades toimuvaid protsesse. Maolävis maopõhimik korpus maolukuti. Mao limaskestas paiknevad näärmerakud, osa nendest on välissekretoorsed ja produtseerivad maonõret ja tema üksikuid komponente. Osa on aga sisesekretoorsed, need produtseerivad hormoone, mis lähevad näärme rakkudest verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust, osalevad regulatsioonis. Maonõre koostise ülesanded: 1. HCl soolhape, teda produtseerivad parietaalrakud ja tal on järgmised ülesanded: a) lood maos happelise keskkonna b) bakteriaalse toimega c) kalgendavad piimavalke d) mõjutavad maosisaldise üleminekut maost peensoolde e) selle mõjul vabaneb hormoon sekretiin peensoole limaskestas 2. ensüümid põhiliseks maonõre ensüümiks on 7 isoensüüm pepsinogeeni 1-7, ned ensüümid mao limaskestas on veel mitteaktiivsed: ei lõhusta valke. Teine ensüüm on
vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid omakorda aitavad neutraliseerida peensoole happelist sisaldist. See on vajalik kõhunäärme enda ja peensoole ensüümide toimeks. Sest need vajava nõrgalt aluselist või neutraalset keskkonda. Maonõre teise komponendi moodustavad ensüümid neid produtseeritakse mao limaskesta pearakkudes need rakud toodavad rühma ensüüme, pepsinogeenid. Pepsinogeene on 7 isoensüümi. Pepsinogeenis ained mitteaktiivsed , mis on oluline, sest nad ei hakkaks limaskesta ise seedima. Aktiivseks muutuvad pepsinogeenid happelises keskkonnas juba maovalendikus aktiivsed vormid pepsiinid. Aminohapete ahelast eemaldub rühm aminohappeid, mis pärsivad aktiivsust
kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema
kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema
toidus on liiga vähe taimesaadusi. Sülge tuleb süljenäärmetest ning see muudab toidu libedaks. Süljes on ensüüm amülaas. Seedimine toimub ensüümide toimel. Need on valgud, mis kiirendavad toimuvaid reaktsioone ja hävitavad ka suus olevaid baktereid. Ööpäevas eritub 0,8- 1,5 liitrit sülge. Süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vaja amülaasi, mille abil lõhustub see suhkruks. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt. Edasi toimub seedimine maos. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit körditaoliseks massiks. Soolhape (väga tugev) mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna ja maoensüümide tööks. Kui maonõre paiskub söögitorusse, tekib kõrvetustunne happe tõttu. Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest. Valgud lagunevad soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. See on astmeline protsess: 1) valgud kalgenduvad happe mõjul. Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema. Pepsiin toimib
ulatuses pole kaugeltki ühesugused. Need osad on: 1) Maolävi (kõige kõrgemal – sealt, kus toit makku jõuab); 2) mao põhimik (fundus) – skeemil viirutatud ala; 3) mao keha ehk corpus – skeemil kollane ala; 4) antrum (koobas); 5)pylomus (üleminekuosa peensoolele) – ringjas sulgurlihas takistab kokkutõmbunult söögi üleminekut. Pylomuse kanal – mida ühendab. Mao osi on vaja funktsiooni kirjeldamiseks. Iga osa produtseerib eri aineid – eri hormoone ja ensüüme. Maonõre koostis ja omadused 1) HCl (vesinikkloriid) – teda produtseerivad funduse( põhimiku) piirkonna parietaalrakud. 2) Parietaalrakud produtseerivad ka sisemist vereloome faktorit ehk Castle’i faktor. Castle’i faktori funktsioon: vajalik punaste vereliblede (elektrotsüütide) tekkeks. Väliseks vereloome faktoriks on vitamiin B12 – seda saame loomse toiduga (eriti palju lihas ja maksas). Vitamiin B12
vaid osaliselt,sest toit liigub sealt kiiresti edasi neelu.Neelus ja söögitorud seedimist ei toimu. Magu. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima.Ööpäevas eritub ligikaudu pootlesit liitrit maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme.Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks.Soolhape mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks.Maos olev hape on nii tugev, et võib söövitada isegi paberit ja riiet.Kui maonõre paiskub söögitorusse tekib happe mõjul valuline kõrvetustunne.Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest.Soolhape ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema.See on astmeline protsess.Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad.Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema.Pepsiin toimib ainult kindlal temperatuuril ja tugevalt happelises keskkonnas.Soolhape ja pepsiin võivad lagundada
koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse. Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru siseneb makku terava nurga all (eriti hobune), seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. 8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid. Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed. Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest. Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl). Pearakud toodavad pepsinogeeni
püsisond. Söövitava aine joomisel tekivad söögitoru söövitused ja armistumine toit ei pääse enam läbi. Ägeda söövituse korral (värskelt) toit kindlasti läbi ei pääse ja sinna pannakse sond. Armistumise puhul hakatakse söögitoru laiendama ehk suudetakse sellega endine seisund taastada. Söögitoru eemaldamisel kas kunstlik söögitoru või maopistul makku läbi kõhukatete pannakse toru, mille kaudu toidetakse aastaid. 3. Seedimine maos: mao ehitus, maonõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused. Mao ehitus. Magu on õõnes elund, milles eristatakse kahte kõverat osa, suur ja väike kõverik. Magu koosneb kolmest kestast. Sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (sellel 3 kihti pikilihas, põiklihas, ringlihas), välimine kest on serooskest. Limaskest on hatulise ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret
* Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas mööda seedekulglat. Seedeelundid: Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs * toidu peenestamine * segamine (keel) * maitsmine * algab toidu seedimine
Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hambad+keel), neel, söögitoru, magu, peensool (kaksteistsõrmiksool), jämesool, pärak. Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine. Seedimiseks on oluline sapp, mida toodab maks. Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.
kott.mao seinu katab lima,mis kaitseb üherakulist ensüümi.Need näärmed toodavad soolhapet ja lim.Mao soolhape on nii tugev,et võib söövitada paberit ja riiet.magu ennast kaitseb soolhappe eest lima,Kuid soolhape võib ka kahjustada magu kui toodetakse liiga vähe lima või on limakiht kahjustada saanud.Soolhape teeb toidu kõrditaoliseks.Maos on pepsiin mis lõhustab valke.Mao lihaselised seinad on koguaeg liikumises ja tänu sellel segunevadki soolhape,pepsiin ja maonõre toiduga.Toit püsib maos 3-4 tundi,kuiv toit püsib maos kauem kui vedel.Maost läheb toidukõrt edasi kaksteistsõrmiksoolde,kus toimub tähtsam osa seedimisest,sinna suubuvad kahe tähtsa organi nõred,maksa ja kõhunäärme nõre.Maksast tuleb sapp.Maks toodab sappi palju,kuid inimekeha kasutab sellest väga vähe ära.Maks mitte ainult ei tooda sappi vaid on meil üks väga vajalik organ.Peale toiduainete vere imendumist läbib veri maksa,maks muudab kahjulikud ja mürgised toiduained
Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema. Valgud seeduvad lõplikult peensooles. PEENSOOL *peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks, selles toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred(soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre)
kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakterid V 12 Sõrmiksoolt <=soolenõre, seedenõre kõhunääre, peensoole algusosa, sapp, maks · peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.)
Nuuskpiiritust 10 tilka poole klaasi vee peale kutsub oksendamise kohe esile! mõjub kainestavalt. Seedimine peensooles Peensool on kõige mitmekesisema funktsiooniga seedekulga osa. Peensoolde tulevad kokku kõik seedenõred: kõhunäärmenõre, sapp, peensoolenõre ja maolukuti kaudu liigub peensoolde ka maonõre. Sülg ka. Kaksteistsõrmiksoolde tuleb sapi ja pankrease ühisjuha, mille kaudu nii sapp kui kõhunäärmenõre jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb sapipõide. Kaksteistsõrmiksoole käärul eristatakse pea- ja sabaosa. Peensooles kõikide ainete lõpllik lõhustamine
välja. ·Jämesooles olevad bakterid lagundavad mmrof ossaliselt ja saadakse orgaanilisi happeid mida kasutavad elutegevuseks limaskesta rakud Lisaks kiudained ·kalorite vähesuse tõttu kaalukontroll ·väldivad hemoroididide teket e päraku veenide pundumist ensüüm töötamas ensüüm ,aktiivsus tsenter,selle külge kinnitub sahhariidi molekul probleemid raku keskkonnaga ·ensüümid võivad ka ise laguneda,kui rakusisene temp.üle 40*C ·Optimaalne pH jääb 6..8 vahel magu ·maonõre- eritub mao sisepinna limaskesta nöörmetsest ,sisaldav soolhapet ja ensüümi pepsiini, mis lagundab valke
edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reguleerivad seedeelundite talitlust, aga osa neist ka kogu organismi talitlust, nt toitekäitumist (nälja- ja küllastustunde teke) SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre), kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre. Erinevate ensüümide toimeks on vaja erinevaid tingimusi: 1) Teatud temperatuur 2) Ph-tase 3) Aktivaatorite juuresolek Seedeensüümid jagunevad 3 rühma: 1) Süsivesikuid lõhustavad - amülolüütilised 2) Valke lõhustavad proteolüütilised (proteaasid) 3) Lipiide lõhustavad lipolüütilised 1) Inimene on püsisoojane, seetõttu optimaalne temperatuur ensüümidele on +37C maos või sooles erinevusi pole
· Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak. · Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid
Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas toidus on vähe taimesaadusi. Peensoole algus osa nimetatakse kaksteistsõrmsooleks. Seal toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Sülg muudab toidu libedaks. Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Ööpäevas eritub inimesel 0,8- 1,5 liitrit sülge. Süsivesikute seedimine algab juba suus, valkude seedimine maos. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme, nende toimel muutub toit körditaoliseks massiks. Soolhappe ja pepsiini toimel hakkavad lagunema maos valgud. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja kahe väga olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre. Rasvade lõhustumine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on kõige suurem nääre, mis toodab sappi
Hormonaalne regulatsioon - olulisemad seedetrakti fn reguleerivad peptiidsed hormoonid: gastriin, koletsüstokiniin (CCK), sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid (GIP) ja vasoaktiivne soolepeptiid (VIP). Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis (v.a VIP), stiimuliks närviimpulss või soole sisu. Endokriinrakkudel on iseloomulik lokalisatsioon – nt gastriini tootvad rakud paiknevad maos, CCK tootvad rakud aga duodenumis. Mõjutavad seedenõrede sekretsiooni (maonõre, pankreasenõre, sapp). Hormoonitabel eraldi lehel. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Isu mõjutavad: toidu lõhn ja maitse, varasemad kogemused, psühholoogilised tegurid (hirm, depressioon, karjasisesed (sotsiaalsed) suhted), toidu välimus Söödavat toidukogust kontrollib hüpotaalamuses paiknev nälja- ja küllastuskeskus, mida stimuleerivad (ehk keskusesse annab infot): seedekanali täitumus; veres: glükoos, aminohapped, rasvhapped,
Mõruainete söögiisu stimuleeriva toime mehhanism ja kasutamisnäidustused. Otsese toimega: mõruained, etanool, kofeiin Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained: histamiin • Emajuure tinktuur (tinctura Genitianae) • Vôililletinktuur (tinctura Taraxaci) • Koirohutinktuur (tinctura Absinthii) Toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitseaineretseptorite ärritus vallandab maosekretsiooni reflektoorse faasi. Suureneb sülje ja maonõre hulk, suureneb söögiisu. Môruaineid kasutatakse kas normaalse maonôristuse suurendamiseks vôi funktsionaalse hüposekretsiooni korral. Manustatuna 15...30 minutit enne söömist, suurendavad môruained maosekretsiooni ja tekitavad isu. Efektiivsus küsitav. Etanool •5 -10% soodustab mõnevõrra maonõre produktsiooni –toime maolimaskesta –toime koos toiduga •suuremaskontsentratsioonis (>10%) pärsitakse seedeensüümide aktiivsus
Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse. Jämesooles imenudb vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. 8. Seedenäärmete ülesanded. Ensüümid, mida nad eritavad. Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks lõhustamist. Maoseinte näärmed eritavad maonõre. Pepsiin alustab koos soolhappega valkude lagundamist. Maks muudab kaksteistsõrmiksooles rasvad rasvatilkadeks. Kõhunääremenõre jätkab kaksteistsõrmiksoolesvalkude, suhkrute ja rasvade lagundamist. Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas. 9. Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine? Kus toimub imendumine?
Kuidas toit liigub Nii nagu auto, vajab ka keha töötamiseks kütust. Seedeelundkonna ülesandeks on muuta söödud toit energiaks või "kütuseks", mida inimese keha rakud vajavad. See peab andma ka aineid, mida on vaja keha kasvamiseks ja kudede taastamiseks. Seedimine algab niipea kui toidupala suhu võetakse ja seda närima hakatakse. Sülg niisutab toitu, muudab selle libedaks ja aitab seedida. Suust liigub mälutud toit neelu ja satub makku. Maos jätkub seedimine maonõre abil. Kui maos on toitu piisavalt palju, siis öeldakse, et kõht on 3 täis. Poolseedinud toit liigub väikeste portsjonite kaupa peensoolde. Sinna avaneb kõhunääre, mis eritab seedenõret. Niisamuti avaneb sinna ka sapijuha. Sapp aitab seedida rasvu. Kõige aktiivsem seedimine toimub peensoolde alguses. Ülejäänud peensooles toimub juba vajalike toitainete imendumine verre. Rasvade lagunemisel tekkinud väikesed aineosakesed imenduvad lümfi
Ca imendumist Mg funktsioonid: a) väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile b) raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises c) vastutab närviimpulsside ülekande eest d) vastutab ka veesisalduse regulatsiooni eest e) klorofüllis keskne element taimedes f) saame taimsest, aga ka loomsest toidust Cl (organism kasut. Cl-ioone) a) naatriumiga soolaka maitseaistingu tekitamine keelel b) maos soolhappe süntees täiskasvanu maonõre pH on vahes 1,5 2,5 (lagundab ka nt õmblusnõela ööpäeva jooksul) c) ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut d) Cl-ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises 3. Mikroelemendid Leidub 0,01 0,001%. Kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisse, mis reguleerivad ainevahetust. Nende arv pole kindel. Nad jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Metallid : Fe, Zn, Cu, Co
12sõrmiksool-Toidu põhiline seedmine Peensool- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine Jämesool- poolvedelast massist imendub tagasi vesi ja moodustub väljaheide, vitamiinide valmimine pärak- tahked toiduained, mida organism ei kasuta eemaldatakse päraku kaudu 6)Jäävhammaste liigid Lõikehambad, silmahambad , purihambad. 7)Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid 8)Seedeprotsessis osalevad seede näärmed ja nende nõred magu- maonõre(sisaldab soolhapet)lima suu - sülg neel- lima(hõlbustab toidu liikumise) 12sõrmiksool - seedenõred 9)maksa ja kõhunäärme ülesanded Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgatesteks Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valke, süsivesikuid ja rasv lõhustavaid ensüüme. 10)Makrotitainete lõhustumissaadused vesi,valgud,süsivesikud,toidurasvad IV SELGITA 1.Kuidas on omavahel seotud toiduained ja toitained?
SUUNEELSÖÖGITORUMAGUPEENSOOLlõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina VERRE või LÜMFI (toitainete imendumine on nende lõhustamisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse) Magu *lihaseliste seintega kott *seedekulgla kõige mahukam osa *asetseb kehaõõne vasakpoolses osas ülakõhus, sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht, need eritavad soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest. *Mao ülesanded seedimises: 1. Mao seinad pidevas liikumises, seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega 2. Üks toidu seedimise olulisemaid organeid 3. Mahuti, kus toit püsib et seda saaks väljutada peensoolde Soolestik Peensoole algusosa nim kaksteistsõrmiksooleks- sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, seal algab rasvade lõhustumine Peensoole seinte lainetustaoline kokkutõmbamine segab ja tõukab toidumassi edasi.
ressurse u 15% kokku Miinuseks on see, et suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist Peptiidid On väikesed molekulid, mis koosnevad 2 - 50 peptiidsidemega seotud aminohappe jäägist. Saab jagada: 1. Looduslikud a) kehas tekkivad - kasvuhormoon 2. Sünteetilised - aspartaam Biofunktsioonid 1. Peptiidhormoonid nt ajuripatsis sünteesitav kasvuhormoon 2. Paljud peptiidid kontrollivad seedeprotsessi nt gastriin kontrollib maonõre eritumist. 3. Neuropeptiidid ajus kontrollivad emotsioone ja mälu - serotoniin (endorfiini koostises) 4. Teatud peptiidid on kehas antioksüdandid nt glutatioon (GSH) 5. Paljud peptiidid on tugevad mürgid (Eestis nt kärbseseentes - valges ja rohelises amanitiin) Toksilised peptiidid ei seedi!
rakkudevaheline vedelik need 3 kokku rakuväline koevedelik + rakusisene vedelik; säilitatakse rakuvälise vedeliku koostise püsivust, et rakusisene ei muutuks. Rakusisese vedeliku muutused tõsised häired Organism on enim tundlik järgmiste asjade suhtes: 1. Kehatemperatuur sisekeskkonna temp on normis 37 C 2. pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 nõrgalt aluseline; maonõre pH 1 või alla selle; pH nihe happelises suunas atsidoos ( acidum ld k), pH nihe aluselises suunas alkaloos (alkalosis ld k) 3. osmootne rõhk iseloomustab veres ning rakuvälises ruumis vere j aineosakeste suhet, selle loodav kehavedelikes aineosakesed (tähtis nende arv, mitte mass), põhilise osa rõhust tekitavad mineraalsoolade ioonid, eriti Na ja Cl ioonid kehas on palju NaCl
Just tänu eelpoolloetletud omadustele peletab kofeiin ajutiselt väsimuse ja suurendab nii vaimse kui ka füüsilise töö võimet. Selline toime on tõepoolest ainult ajutine, sest kui organism on kurnatud ja püsib üleval ainult tänu kohvile või energiajoogile, siis ühel hetkel saavad otsa viimasedki energiavarud ning inimene võib lihtsalt kokku kukkuda või praktiliselt käigu pealt magama jääda. · Kofeiini liigtarbimine stimuleerib maonõre eritumist, mis põhjustab mao ülehappesust ja refluksi ( kibedat või haput maitset suus, mida põhjustab maohappe tagasiheide söögitorru). · Äärmuslikel juhtudel võib kofeiini liigtarbimine põhjustada ka surma, mida seostatakse kofeiini mõjuga südame-veresoonkonnale. · Kindlasti ei tohi energiajooke nende kõrge kofeiinisisalduse tõttu kasutada spordijoogina, sest selline teguviis suurendab vedeliku kadusid ning tõstab vererõhku,
Mis on farmakodünaamika?mida ravim teeb organismiga ) Farmakodünaamika selgitab, kus, kuidas ja mispärast antud ravim toimet avaldab, selgitab ravimi ründepunkti ja toimemehhanismi; uurib aine toime sõltuvust annusest, toimimise kestusest ja teistest teguritest Millistes seedetrakti osades toimub ravimite imendumine? 1. keele all 2. Magu 3.peensool 4.pärasool Kirjelda kuidas mõjub alkohol mao limaskestale! 1.Väikestes kontsentratsioonides soodustab maonõre produktsiooni.2. suurendab soolhappe sekretsiooni , suuremas kontsentratsioonis üle 10% alkohol pärsib seedeensüümide aktiivsust. Ja veelgi suuremas konsentratsioonis 50% pärsib maosekretsiooni ja inaktiveerib seedeensüümid täielikult. Milline mao haavandtõve ravim võib kõrvaltoimena põhjustada aborte?misoprostool Missuguseid ravimeid kasutatakse mao liighappesuse ravis? Missugune on toimemehhanism? RENNI, ANTATSIIDID toime põhineb happe neutraliseerimisel
soolhapet. Esimese elunädala lõpul hakkab põrsastel prokümosiini sisaldus seedenõres langema, kuid ta on peamine proteaas kuni põraste 3-4 nädala vanuseni, siis asendab selle pepsinogeen A. Mao kardianäärmete piirkonnas toodetakse lisaks HCl ka lipaasi, mille aktiivsus sõltub sööda lipiidide sisaldusest. Võrreldes pankrease lipaasi aktiivsusega on maolipaasi aktiivsus väike (vastsündinud põrsastel 3% ja 4-nädalastel võõrdepõrsastel 1/600). Maonõre sekretsioon toimub ööpäev läbi (päeval rohkem kui öösel) ja oleneb sööda kogustest ja koostisest. Näiteks oli 40 kg odra-soja ratsiooniga söödetud sigadel kalkulatiivne maonõre kogus 8 liitrit, samas kui kaseiini-tärklist saanud sigadel vaid 4 liitrit. Maonõre produktsioon suureneb lineaarselr kehamassiga kuni põrsaste 5-6 nädala vanuseni. 2 SAPP
töötingimused, üldine sotsiaalmajanduslik , süljega; neelu ja söögitoru kaudu makku, kus muutumisel vajalik arsti konsultatsioon; Nikastuse kultuuriline ja keskkonna olukord seguneb toidumassiga soolhappeline, valke korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu 5. Mis on tervisekäitumine, ? Igasugune lõhustav maonõre; peristaltika toimel liigub kaldub nikastus kergesti korduma. üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata toit peensoolde. 32. Haavade iseloomustus hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, 18. Tervisliku toiduvaliku põhimõtted- #Naha või limaskesta kahjustus, millega võivad
9. Sigade kunstlik seemendamine 10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao- sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos. Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil
mis on produkti (hormooni) saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Need hormoonid osalevad igaüks kindlas regulatsiooni mehhanismis. Seedekulglas hajutatult paiknevaid näärmerakke on teiste elunditega võrreldes erakordselt palju (kõige rohkem teiste elunditega võrreldes), hajutatult paiknevad sisesekretoorsed närvirakud kogu organismis moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi (DNS). OSA PUUDU!!!! 17.loeng Maonõre koostis 2.Ensüümid Ensüüme produtseeritakse limaskesta pearakkudes. Kahte liiki ensüüme sisaldab maonõre: 1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures.
kompaktsus, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas. TG on inimtoidu energiarikkamad komponendid. Toidulipiidides lahustuvad rasvlahustuvad vitamiinid. Väheaktiivne rasvkude on samuti lahustiks hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad ksenobiootikumid (sh ravimid). Et organism suudaks lipiide omastada, lõhustub enamik lipiide lihtsamateks ühenditeks (glütseriin, rasv- ja fosforhapped, lämmastikalused, kõrgmolekulaarsed alkoholid), mis on võimelised resorbeeruma. Maonõre lipaasid on täiskasvanud loomadel suhteliselt passiivsed, noorloomadel, kes toituvad piimast, on nad üsna aktiivsed. Peensooles toimuvad lipiidide kõige olulisemad keemilised muutused rasvade lõhustumine ja laguproduktide resorptsioon. Sapphapete tähtsus avaldub nende pindpinevust langetavas mõjus, mistõttu rasvad emulgeeruvad ja hüdrolüüsuvad kergemini lipaaside toimel. Reageerides rasvhapetega
Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog.Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud eesmaost ja näärmelise pärislimaskestega kaetud pärismaost.Koosneb kolmest kambrist- vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest.
Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog.Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu – mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud eesmaost ja näärmelise pärislimaskestega kaetud pärismaost.Koosneb kolmest kambrist-vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest.
b)Põhi (fundus) – lävisest kõrgemale ulatuv osa c)Keha (corpus) – suurim, keskosa d)Lukuti (pylorus) – lõpposa, ülenev Mao seina ehitus: A.Mao limaskest: -pind kurruline, väikesel kõverikul tekib pikikurdude vahele nn. maotänav - kogu pind kaetud kõrgendike – maoväljadega, milledel maolohukesed – väljade all olevate näärmete avad Mao näärmed: a)Lävise ja lukuti osas massiliselt limanäärmeid b)Põhja ja keha osas nn. mao pärisnäärmed, mis toodavad maonõret. Maonõre (succus gastricus): -seedefermendid (-ensüümid) – toiduainete lõhustamiseks -soolhape (HCl) – valkude denatureerimiseks (selle abil: 1) aktiveerib ensüümid, 2) muudab valgud seeduvaks, 3) tapab baktereid) -lima – mao seina kaitseks eneseseedimise eest – kui lima hulk väheneb, tekivad maohaavandid Mao lihaskest – 3 kihti: a)Põikikiudude kiht – sisemine b)Ringkiht – üle kogu mao, eriti arenenud lukutiosas, mille lõpus moodustab lukutisulguri (sphincter pylori)
5 miljonit Erinevad rakutüübid: – Mukotsüüdid produtseerivad lima (erinev epiteelirakkude limast) – Pearakud sekreteerivad pepsinogeeni (proteolüütilise ensüümi pepsiini inaktiivne vorm) – Parietaalrakud sekreteerivad soolhapet (HCl) ja seesmist faktorit – G-rakud sekreteerivad gastriini (stimuleerib parietaalrakke, mao limaskesta kasvu, pankreast CCK-B retseptorite kaudu) Maonõre Koostis: – Soolad – Vesi – Soolhape – Pepsinogeen – Seesmine factor pH väga madal (>0.8): – Denatureerib tarbitud valke (sidekude ja lihaskiud) – Muudab pepsinogeeni pepsiiniks – Loob pepsiinide aktiivsuseks soodsa miljöö – HCl kombineerub Ca ja Fe-ga, moodustuvad lahustuvad soolad, millena neil hea imenduda
Samas, kui kudede tihedus pole eriti muutunud, pole need meetodid eriti informatiivsed näiteks funktsioonihäirete korral, mil suuremat koekahjustust pole veel kujunenud. Visuaalseks diagnostikaks kasutatakse ka endoskoopiat, mille korral viiakse õõnde optilise aparatuuuriga ühendatud sond. See võimaldab võtta ka biopsiamaterjali. Seedeelundite talitluse hindamiseks kasutatakse funktsionaalseid proove. Mao ja kõhunäärme sekretsiooni hindamiseks tuleb näärmete tööd stimuleerida. 'Maonõre sekretsiooni hindamine histamiini ja pentagastriini testide abil koos maonõre happesuse ja peptilise aktiivsuse määramisega. Maonäärmete töölepanekuks on vaja piisavalt tugevat stimulatsiooni, et kõik näärmed tööle 5 hakkaks (toidu peale kõik ei hakka näiteks), muidu ei tea kas mitte tööle hakanud näärmed ei tööta mingi häire tõttu või nõrga stiimuli tõttu.
Kaaliumi, kloori ja naatriumi ioonidel on määrav tähtsus membraanipotentsiaali tekitamises. Membraanipotentsiaali olemasolu on rakkude normaalse talitluse põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil. Kloori ioonid on lisaks eelöeldule möödapääsmatult vajalikud maonõre olulise komponendi soolhappe sünteesimiseks. Maomahla normaalne happelisus on inimese seedesüsteemi häireteta talitluse põhitingimusi. Väävel kuulub proteinogeensete aminohapete tsüsteiini ja metioniini ning nende kaudu ka paljude valkude koostisse. Tsüsteiini molekulis esinevad väävlit sisaldavad tioolrühmad omavad märkimisväärset tähtsust valgu molekuli kõrgema struktuuri stabiliseerimises.
Peensoole venitus toidumasside poolt, samuti toitainete laguproduktide ja happelise soolesisu keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin. Pankrease sekretsiooni stimuleerivad uitnärvi lõpmetest vabanev ACh ja sekretiin ja koletsüstokiniin, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Sekretiini vabastatakse, kui soolesisu pH langeb, kui happeline toitmass saabub maost peensoolde. Jämesooles toimub olulisel määral vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Taimed
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealist...
Lima e mutsiin: limarakkud, mis kaitsvad maolimaskesta HCl ja pepsiini toime eest. NB! Gastriin: ↑ mao näärmete tegevust, seega ka HCl. MAOSEKRETSIOONI SOODUSTAVAD AINED: a)Reflektoorselt – mõruained : parandavad söögiisu, maitseretseptorite tundlikkustäiendavad impulsid n. vaguse kaudu, mis on suust maitseretseptoreilt tuleva ärrituse vastus b)Koffeiin, etanool, mineraalveed jm. gaseeritud joogid, puljongid. d)RAVIMID, mis on mõeldud asendusraviksmaonõre koostisosad koos või eraldi võetuna. Eestis ei ole neid registreeritud. MAOSEKRETSIOONI PIDURDAVAD AINED: Mao ülehappesuse korral kasutatakse liigse HCl neutraliseerimiseks nõrku leeliseid, mao limaskesta kaitsvaid limaaineid, mao haavandite - HCl produktsiooni pärssivaid ravimeid. Ülihappesuse ravimeid - tühja kõhuga reeglina manustatavad 2..3 tundi peale sööki või vaevuste ilmnemisel.. a)Antatsiidse toimega ained aluselised neutraliseerivad, adsorbeerivad maonõret(neutral
Salivatsiooni regulatsioon: parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooride saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta-adrenergiliste reseptorite vahendusel. Endokriine regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 48) Ühekambrilise mao seede. Maonäärmed, maonõre koostis ja toime. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e
Aminohapetest tekib algul ammoniaak, sellest sünteesitakse uurea. 49. Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetuse eripära mäletsejatel. Roiskumine Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni ja sellistena kasutatakse organismis kas plastiliseks otstarbeks või energeetilise lähteainena. Suus ei toimu erilisi muutusi, sest süljes puuduvad proteolüütilised ensüümid. Valkude seedimine algab maos, kus toiduvalkudele toimib maonõre selles leiduvate ensüümidega. Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mütsiini, seerumialbumiine ja globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis katalüüsib valkude lõhustumist. Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine
Koertel nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon: parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooride saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta-adrenergiliste reseptorite vahendusel. Endokriine regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 48) Ühekambrilise mao seede. Maonäärmed, maonõre koostis ja toime. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e
annavad seanahast portfelli meenutava ilme - Maolohukesed foveolae gastricae MAGU GASTER maonäärmete ühissuudmed - sooltoru laienenud osa mahutav 1.5...4 liitrit Maonõre peamiselt valke lõhustavad ensüümid (pepsiinid), - pars anterior + pars posterior bakteriotsiidset soolhapet, vereloome sisefaktorit, lima (kaitseb) - curvatura gastrica major + curvatura gastrica minor Lihaskest (3 kihti) - pars cardiaca - Fibrae obliquae
Tekivad maitse- ja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO3- + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200ml sülge. Suu ensüüme: lipaas (rasvade lõhustamine), a-amülaas (tärklise lõhustamine). Neelamise jõuab toit söögitorru. Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2....3l. Mao happelises keskkonnas toimub valkude lagundamine peptiidahelateks. Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus
*söögitoru *magu *peensool, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks *jämesool *pärasool *pärak Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvaid toitaineid organismile omastatavaks. Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Peensooles seeditakse toit lõplikult. Jämesoolde kogunevad seedimatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. 23.13.teab erituselundeid ja nende ülesandeid Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamik organismi sattunud mürkainetest.
annaabi.ee 
