Valgud ja lisaained (0)

Kutsekool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Valk. 08.02.10
Saamine

1.Kõik taimed , osa bakterieid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise
2. loomad sünteesivad osaliselt

asendamatud - Neid inimene ise ei sünteesi ja peab saama inimene toiduga

neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast

Häda

taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt
N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele
Taimsed valgud ( kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d

Asendamatud

asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha.
segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke).

Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse

toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine ;
koevalkude lammutamine
seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine:
asendamvate aminohapete süntees süsivesikute arvelt.

Süntees

ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400kg kehavalke ja sünteesib samapalju, säilitaks tasakaal.
Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud,samuti maksa, pankreas, neerude ja vereplasma valgud.
Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud.

Globulaarsed

lahustuvad kas vees või verisoola lahuses
Denatueeruvad kergesti
on mitmekülgse AH koostisega
isel. Biofunktsioonide rohkus – nt verealbumiinid, histoonid , ensüümivalgud.

Fibrillaarsed

ei lahustu enamasti vees
denaturatsioonile vastupidavad
omavad ühekülgset AH koostist
täidavad spetsiifilisi funktsioone – nt keratiinid (juuksed) lihasvalgud ( aktiin ), kollakeenid

Valkude omadused

Madal difusioonikiirus, sest nad on suured
amfoteersus
puhverdusvõime (H iooni sidumine)
denatureerumine -kiirguste, hapete, aluste mõju

Lisaained
lisaks põhitoiduainetele

peale rasvade,süsivesinike ja valkude vajame lisaaineid
kiudained , värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid ..
tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained

sünteesilised lisaained

maks lagundab neid osaliselt
võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid
kuhjuvad organismi

hea ksülidol

tungib suuõõndes elanevate bakterirakkude sisse ja pidurdab nende paljunemist
soodustab süljeeritust

Kiudained

vesilahustuvad :
polüsahhariidsed – pektiinid, gummid, agar -agar, karragenaanid, inuliin
oligosahhariidid – frukto -oligosahhariidid
vees mittelahustuvad
tsellluloos, hemitselluloos ,ligniinid.

Antioksüdandid

antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale annetades 1 omaenda elektroni, lõpetades sel moel elektonide '' varastamise ''ahelreaktsiooni.
Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained

Miks Kiudained?

Ööpäevas 15-35g
aktieerivad soolestiku tööt ja seovad endaga toksilised ühenid ning viivad nad orgnismist välja.
Jämesooles olevad bakterid lagundavad mmrof ossaliselt ja saadakse orgaanilisi happeid mida kasutavad elutegevuseks limaskesta rakud

Lisaks kiudained

kalorite vähesuse tõttu – kaalukontroll
väldivad hemoroididide teket e päraku veenide pundumist

ensüüm töötamas
ensüüm ,aktiivsus tsenter,selle külge kinnitub sahhariidi molekul
probleemid raku keskkonnaga

ensüümid võivad ka ise laguneda,kui rakusisene temp.üle 40*C
Optimaalne pH jääb 6..8 vahel

magu

maonõre- eritub mao sisepinna limaskesta nöörmetsest ,sisaldav soolhapet ja ensüümi pepsiini , mis lagundab valke

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marionmerelaid Õppematerjali autor

Valgu saamine, omadused, süntees, asendamatud ained
lisaained - sünteesilised, vesilahustuvad, mitte vesilahustuvad, ensüüm töötamas

Valgu saamine omadused süntees asendamatud ained lisaained - sünteesilised vesilahustuvad mitte vesilahustuvad ensüüm töötamas

Sarnased õppematerjalid

100

pptx

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID)  Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD  Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides.  Ööpäevas lammutub organismis u

Biokeemia

doc

Eksamiks õppimise konspekt

Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.

Biokeemia

doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Biokeemia

doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Bioloogia

docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemi a

1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2

Spordibiokeemia

pdf

Valgud

närvikude 44-51 % luud, hambad 18-24 % rasvkude 13-15 % vereplasma 7,5 % (s.o.66-87 g / l) Kudede valgusisaldus ei kõigu suurtes piirides. Suuremad kõikumised on patoloogia näitajaks. Kudede/organite valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul. Valkude üldtunnused l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. A m i n o h a p e valgu ehituslik üksus aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldavad orgaanilised happed, kristalsed, värvuseta, vees lahustuvad amfoteersed ained. Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse

Biokeemia

doc

Toit

vajalikketoitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja

Keemia

Rohkem sarnaseid