ANATOOMIA 21. LOENG (0)

ANATOOMIA 21 LOENG 27.10.11
Oksendamine – reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus.
Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus . Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid .
Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi.
Stiimulid:

Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained)

Ebameeldivad nägemis- ja lõhnaaistingud – seotud varasema ebameeldiva kogemusega

Sisekõrvas paikneva vestibulaaraparaadi ärritus, selle põhjustab pöörlev liikumine, kiikumine (laevasõit, autosõit)

Koljusisese rõhu tõus – põhj. kolju ja ajutraumadest, päikesepistest – tekib ajuturse ja aju surutakse koljuõõnde. Iiveldus ja oksendamine pärast koljutraumat tekivad, on tähelepanuäratav signaal koljusisese rõhu tõusust. Turse võib süveneda, piklikaju võib pitsuda kukamulgus.

Tugev valu

Rasedus – esimestel kuudel hommikuti . Kui tihe, siis raseduse toksikoos .

Teatud ravimid – osadel ravimitel kõrvaltoimeks oksendamine

Radioaktiivne kiiritus – kiiritusravi , nt kasvajate raviks (Suured tuumapommiõnnetused - Tšernobõl) – väga tugev sümptom iiveldus ja oksendamine sellise olukorra puhul

Neeluärritus – võimalus ise okse esile kutsuda (näpud kurku )
Oksendamisele eelneb iiveldus – tugev süljevool, higistamine , pupill laieneb . Esimesed oksendamisliigutused on häälekad – öökimine. Kontraheerub kaksteistsõrmiksool ja magu , avanaeb söögitoru alumine sulgurlihas , hingamine peatub, surve kõhuõõnele suureneb ja mao sisaldis surutakse söögitoru antiperistantiliste liigutustega . Hingetoru kaetakse epiglottisega (kõripealis), et okse hingetorru ei satuks. Tugevama oksendamise korral võib kaksteistsõrmisksoole kaudu väljuda sapp ( rohekas ). Oksendamisega kaotab inimene palju happelisi aineid, mistõttu võib tekkida lühiajaline alkaloos . Nuuskpiiritust 10 tilka poole klaasi vee peale – kutsub oksendamise kohe esile! – mõjub kainestavalt.
Seedimine peensooles
Peensool on kõige mitmekesisema funktsiooniga seedekulga osa. Peensoolde tulevad kokku kõik seedenõred: kõhunäärmenõre, sapp , peensoolenõre ja maolukuti kaudu liigub peensoolde ka maonõre. Sülg ka. Kaksteistsõrmiksoolde tuleb sapi ja pankrease ühisjuha, mille kaudu nii sapp kui kõhunäärmenõre jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb sapipõide. Kaksteistsõrmiksoole käärul eristatakse pea- ja sabaosa .
Peensooles kõikide ainete lõpllik lõhustamine. Jämesooles lõhustataske toidu kiudained (polüsahhariidid – tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned , oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet , ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ - HCO3 - > NaCl + H2CO3. Peensooles toimub süsiveskute lõhustamine monosahhariidideks, milleks on glükoos, galaktoos , fruktoos. Valgud lõhustatakse peensooles aminohapeteks ja lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Jämesooles imenduvad need lõhustuvad ained ja monosahhariidid verre. Aga enamus produkte läheb lümfi.