Kontrolltöö renessanss (0)

Kontrolltöö renessanss

• Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame.
  
• Palazzo – palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega.
  
• Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante , Raffael, Michelangelo .
  
• Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis.
  
• Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene.
  

• Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti neid. Hakati kujutama rõivastamata keha, kuid rõivastatud skulptuurid tõid välja rõivavoldid, mis olid kujutatud väga loomulikult.
  
• Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsamaks. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist.
  
• Kevade ja Venuse sünni autor on Sandro Botticelli .
  
• Leonardo da vinci huvitus kõikidest teadustest, kunstist, muusika ja kirjandus.
  
• Sfumaatot iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine.
  
• Viimne kohtupäev. Kristliku usutunnistuses kohaselt toimub viimsel päeval kõigi surnute ülestõusmine, Kristuse taastulek ja viimne kohtumõistmine ning algab igavene elu.
  
• Ateena kool.Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles , kelle ümber on valgusküllaste võlvide alla Apolloni ja Athena kujude ette kogunenud filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke.
  
• Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna ehk jumalaema . Õrn ja harmooniline meeleolu. Teoste kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne.
  
• Värviti õlivärvidega ja teemad olid kas maastikud või ilmalikud, tehti loodusmaale. maaliti lõuendile mitte seintele.
  
• Piinliku täpsuseni ulatavat tõetruudust, hiilgavat valgusekäsitlust ja tavaelu objektide speituvat sümboolikat.
  
• Brueghel maalis peamiselt talupoegade elust, maastikumaali . ( talupoja pulm ja viljalõikajad)
  
• Hieronymus Bosch , inimeste kannatuste ja kiusatuste kujutamiseks.
  
• Graafika, puu ja vase gravüür ja kunst muutus odavamaks ja inimestele kätte saadavamaks.
  
• Renessanssi ajastu tuntuim Saksa kunstnik ja graafik oli Albrecht Dürer. ( Ema portree)
  
• Suurim portreemaalija oli Hans Holbein. ( Jane Seymouri portree)
  
• Eestist pärit renessanssi ajastu kunstnik oli Michel Sittow.
  
• Parim näide Tallinnas on Mustpeade vennaskonna maja.
  
• Ruumikujutise ähmastumine. Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine. Valguse rõhutatud kasutamine. Inimese anatoomia on moonutatud. Oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist.
  
• Esialgu arvati, et maneristid püüdsid jäljendada mõne suurmeistri, näiteks Raffaeli välist vormi ja käekirja, kuid ei tabanud tema loomingu vaimset sisu aga ajapikku suhtumine muutus ajapikku on õpitud manerismi hindama kui teistsugust ja huvitavat kunsti.
  
• Jacopo Tintoretto . ''Püha õhtusöömaaeg''. El Greco ''Püha Martin ja kerjus''