Eesti - heaoluriik (8)

Urmas Lehtsalu
Eesti- heaoluriik
Maria Rääk 12KÕ
Eesti-heaoluriik.
Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass .
Teades millised on heaoluriiki iseloomustavad tunnused võin öelda, et Eesti küll üks heaoluriikidest ei ole. Mina püüan antud memos lähtuda noorema põlvkonna vaatevinklist. Jah, meil on palju lubadusi andvaid poliitike, erakondi, aga mina ei ole siiani nende kasust ega tööst aru(kasu) saanud. Miks on nii, et kui noorte jaoks püütakse elu lihtsamaks teha, lähevad need toetused läbi ainult Tallinna noorte seas? Näiteks, on olemas tasuta Interneti võimalused kodudes, tore kõik, aga see on ka ainult Tallinna noorte jaoks. Hiljuti ehitati uusi korterelamuid, et alles jalgu alla saavad noored saaksid kuskil oma pisiperega elada. Hea on kuulda, et juba edukad ja oma maja omavad poliitikud noorte peale mõtlevad, aga kas tõesti Saaremaal ei ole ühtegi noort peret, kes sooviks väikese üüriga elamispinda saada.
Mina elan oma vanematega maakohas, meil on peres Volvo , ma ei kujuta ette, mis mark küll täpselt, aga põhimõte on selles, et see on nii välimuselt kui ka otstarbelt soetatud kui pereauto. Eestis tahetakse viia läbi seadus, et autod hakkavad maksma riigile maksu autovõimsuse pealt. Kus see normaalsusepiir siis paistab? Kui tavaline pereauto ületab ka natuke seda normaalsusepiiri ja meie pere peab nüüd hakkama selle tõttu makse maksma hakkama. Mina kui tulevane autojuht, kuulan loomulikult uudiseid selle kohta, mis puudutab autode ja muude mulle vajalikke asjade maksude kohta.
Maks, mis on hakanud nii mulle kui ka tervele muule ühiskonnale üle jõu käima on, nt. bensiini hind. Miks peab see aktsiis nii suur olema nii vajalikul asjal? Hiljuti kuulsin, et meie head ja targad poliitikud arutasid selle teema üle ja nad jõudsid ideeni, et selle asemel, et igapäevaselt bensiini hinda tõsta, lasevad käiku õhusaastemaksu. See kujutab maksu, mis esitatakse autodele, mis saastavad õhku. Mida suurem on autost tulenev saaste suurus, seda suuremaks kujuneb maks. Minu arvates on see normaalsem. Sest on teada, et väga palju autosid, mis hädavaevu liiguvad ja summutist tuleb välja igasugust põnevat tossu , saastavad õhtu ja häirivad ka kaasliiklejate liiklemist.
Koht, kus Eestis on tõsiselt vajaka jäänud on tööliste healolu.Miks nii paljud inimesed siin töötud on ja kes leiab töö, siis töö asub välismaal. Eestis ei toimi selline asi nagu tööliste motiveerimine absoluutselt. Nii palju kui neid töökohti veel Eestis on, ei ole ükski tööline minu arvates rahul. Näiteks on ka minul raske koolide kõrvalt Saaremaal poolekohaga tööd leida, kuigi see oleks minule väga vajalik. Aga kui ei leia siis ei leia. Ma arvan, et meie riigis ei huvitagi see kedagi muud kui mind iseennast .
Nii, et lõppkokkuvõttes võin ainult öelda , et kui Eesti soov on saada ka heaoluriigiks, on sinna üsna pikk ja vaevarikas töö. Ja mulle tundub, et ega need Toompea härrad ja prouad ei näe eriti vaeva ka selleks, et ka tavakodanikel hästi läheks. Mida paremini neil läheb seda ükskõiksemalt meisse –ühiskonda, suhtutakse. Ma loodan , et varsti saan ma sama teemalist memot kirjutada positiivses noodis. On ju teada vanasõna, et lootus sureb viimasena.