· Finantspraktikas ei ole maksude fiskaalfunktsioon tegelikult kunagi tagaplaanil olnud ega ole seda ka käesoleval ajal Eestis. 1) Klassikalised fiskaalsed eesmärgid- maksude põhiliseks funktsiooniks on tulu. 2) Mittefiskaalsed eesmärgid- protsesside suunamiseks. 9. Nõuded maksudele Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: · Igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule (maksevõimelisuse printsiip). · Igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma (määratletuse printsiip). · Maksu maksmine peab olema korraldatud maksu-maksjale võimalikult sobivalt (mugavuse printsiip). · Maksustamiskulud peavad olema minimaalsed (odavuse printsiip). 3 Smith pidas rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korraldada. 10. Maksustamise põhiprintsiibid
süües ja võib-olla ka pärast seda väga halb enesetunne, aga sellest ei võida mitte keegi. 16. Elastsus - Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega 17. Maksuintsidents – näitab konkreetsest maksukoormusest majanduslike hüvede jaotusele avalduvat mõju. Maksuintsidenti „kannab“ rühm, kes peab lõpuks maksukoormust kandma. Kas tarbija või müüja? Tarbimismaksude puhul on ostjad. 18. Maksevõimelisuse printsiip - Maksevõimelisuse printsiip annab selge aluse, et suurem maksukoormus peabki ühiskonnas langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem. Ühe euro loovutamine on majanduslikult heaolu nautiva perekonna jaoks oluliselt väiksem loovutus kui madalama sissetulekuga perekonna jaoks. 19. Kasuekvivalentsuse printsiip – maksu suurus sõltub sellest, millist kasu saab indiviid finatseeritavast avalikust huvist. Näiteks maksab makse nii palju, kui kasu vastu saab 20
käibevarade arvelt. Järelikult on ettevtte maksevimelisuse probleem ettevtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE TULEMUS, MITTE VIIMASE PÕHJUS. Trendianalüüs Trendianalüüs kujutab endast praktiliselt horisontaalanalüüsi laiendust, kuna analüüsi meetod on sama, erinevus seisneb selles, et analüüsitakse omavahel kolme või enama aruandeperioodi aruandeid. Maksevõimelisuse näitajad Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Tootmisvarudega kaetuse kordaja näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. Maksevõimelisuse näitajad Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa
Maamaks Eestis on Euroopa üks kõrgeim kinnisvaraomanike osakaal. Olukord, kus umbes 80% elanikest on oma kodu omanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja madalast omandimaksu tasemest. Omandit loetakse küll üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumisel oma omandist loobuma. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks aga just soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Arusaadav on säärane maks suurte tühermaade puhul, mille muidu kasutu seisimine ei too kellelegi tulu. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi
TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär
Suhtarve arvutatakse finantsaruannete kahe või enama komponendi vahelise suhtena. Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist ettevõtte majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata. Analüüsitakse peamiselt järgmisi ettevõtte majandustegevuse aspekte: ·lühiajaline maksevõime ehk likviidsus; ·varade juhtimine ehk efektiivsus; ·kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime; ·tulusus ehk rentaablus. Lühiajaline maksevõime ehk likviidsus Maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus ettevõtte varade võime muutuda maksevahendiks. Ettevõtte likviidsus on ettevõtte maksevõimelisus ehk ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi, neid kaetakse käibevarade arvelt. Järelikult on ettevõtte maksevõime probleem
Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. ,,Lihtsa ja väheste eranditega" maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks. Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. Maksusüsteemi saab lugeda neutraalseks siis, kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks 3 proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt
Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. „Lihtsa ja väheste eranditega” maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks. Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. Maksusüsteemi saab lugeda neutraalseks siis, kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi( osa palgast, mille peale tulumaksu maksma ei pea ehk maksuvaba
efektiivsusega maksudeks. Seepärast peetakse paušaalmakse efektiivsuse standardiks, kuid maksupoliitilise instrumendina on nende tähtsus tagasihoidlik Heaks maksuks peetakse niisugust maksu: • mis toob hästi tulu riigikassasse (kõrge tulupotentsiaal); • mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas; • ei riiva õiglustunnet; • ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet; • on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab. 20. Maksevõimelisuse indikaatorid- sissetulek, tarbimine, omandid 21. Milles seisneb riigieelarve ja KOVi eelarve süsteemi erinevus? Riigi eelarvesse laekuvad ainult kaudsed maksud. KOV eelarvesse laekuvad nii kaudsed kui ka otsesed maksud. 22. Mida maksimeerivad avalikus sektoris osalejad? ÜHISKOND: • Ühiskonna liikmete heaolu / individuaalne heaolu ÜKSIKISIKUD (kodanikud): • Isiklik kasu ETTEVÕTLUS: • Kasum KODANIKE ÜHENDUSED JA KOLMAS SEKTOR:
eelarvesse Vajadus koguda valitsussektori eelarvesse rahalisi vahendeid riigieelarveliste kulude katteks. Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise mõjutamine. Maksumäärade muutmise või maksusoodustuste kehtestamise kaudu saab mõjutada majandusprotsesse ühiskonnale vajalikus suunas. 22. Selgitage maksustamise kahe põhiprintsiibi: ekvivalentsusprintsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi, erinevust. Ekvivalentsusprintsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. (Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole – selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks) Maksevõimelisuse printsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 23
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
Mitmesugused maksud- kõige suuremad tuluallikad Eesti riigieelarves on käibemaks, sotsiaalsmaks ja aktsiisimaksud. 87. Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid? Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Reguleeriv funktsioon, mille ül on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 88. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem? Ekvivalentsuse printsiibi kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem, kui need kellel autot pole- selle tagamiseks on kehtestatud mootorikütusele aktsiisimaks. Maksevõimelisuse printsiibi kohaselt peaksid makse maksma need, kelle maksevõime(sissetulek) on kõrgem
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, ...
Riigi tähtsaimaks tuluallikaks muutusid maksud kapitalismi tekkimisel. Samas omandas maks ka rahalise iseloomu. Maksustamisteooria esimesed märkimisväärsed sammud astuti Inglismaal, kus kapitalism arenes kõige varem. F.Engels peab rahandus- ja maksude teooria loojaks inglise majandusteadlast Adam Smith'i. Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: · (1)"igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule" (maksevõimelisuse printsiip); · (2)"igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma" (määratletuse printsiip); · (3)"maksu maksmine peab olema korraldatud maksumaksjale võimalikult sobivalt" (mugavuse printsiip); · (4)"maksustamiskulud peavad olema minimaalselt" (odavuse printsiip). Smith pidas rahva rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korrastada.
tegemise ja kontode saldode õigsuse kontroll BI (business intelligence (system)) 1958.a. kasutuselevõetud termin äri- ja teiste ettevõtete sisend -ja väljundinformatsiooni kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsimise ja esitlemise tehnoloogilis-organistsioonilise komplekssüsteemi kohta. BI süsteemi eesmärk on toetada paremate juhtimisotsuste vastuvõtmist. bilansianalüüs 1.ettevõtte majandustegevuse tulemuste, maksevõimelisuse jms. kohta järelduste tegemine bilansi aktiva- ja passivapoole struktuuri, selle kirjete ja kirjerühmade omavahelise võrdlemise alusel. 2.raamatupidamiseteooria osa, mis käsitleb bilanssi, kui üldistavat teabeallikat ettevõtte seisundi kohta ja selle kasutamise võtteid. CBA (cost benefit analysis) - analüüsiteooria, mis heaoluökonoomika põhimõtetele toetudes järeldab: 1. Projekti rahalised tulud peavad ületama rahalisi tulusid;
Samas pole ainult selle printsiibi järgimisele võimalik maksusüsteemi üles ehitada. Riigi poolt osutatavate või rahastatavate avalike teenuste maht on moodsates ühiskondades nii suur, et sellega seotud koormuse jagamisel ainult vastavalt kasuekvivalentsusele kujuneks väikese tuluga elanikkonna maksukoormus nii suureks, et ähvardaks neid ilma jätta kõige esmaseks tarbimiseks vajalikest vahenditest. Seega on vaja seda printsiipi küll arvestada, aga oluliselt täiendada maksevõimelisuse printsiibist tulenevate järeldustega. Maksevõimelisuse printsiip Maksuvõimelisuse (maksujõu) printsiip lähtub maksumaksja materiaalsest suutlikkusest maksu maksta ega arvesta kasu suurust, mida avalik teenus talle konkreetselt annab. Maksevõimelisuse printsiip jaguneb horisontaalse ja vertikaalse õigluse printsiibiks. Horisontaalne õiglus tähendab seda, et ühesuguse sissetulekuga inimesi maksustatakse ühtemoodi.
b) teatud kaupade tarbimise keelamine c) tootjate kasumite maksustamine 20. Milliseid turumoonutusi tekitab Eestis rakendatav käibemaks (eeldage vastamisel, et kõiki kaupu maksustatakse 20%-ga)? a) moonutab indiviidide valikuid vaba aja ja töö vahel b) moonutab indiviidide valikuid käibemaksuga maksustatavate kaupade vahel c) moonutab valitsuse valikuid maksusüsteemi kujundamisel 21. Milline nimetatud maksudest Eestis võtab kõige enam arvesse maksevõimelisuse printsiipi? a) käibemaks b) tulumaks c) alkoholiaktsiis 22. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis milline on sellises maksusüsteemis teie piirmaksumäär? a) 10% b) 12% c) 20% 23. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis nende andmete alusel saab öelda, et selline maksusüsteem on a) proportsionaalne b) regressiivne
mõjutamisstrateegiale ja tegema ratsionaalseid otsuseid. Suveräänne tarbija ei vaja kaitset. `'Pessimistlik tarbija " vajab kaitset ja tarbijakaitse omandab erilise tähtsuse. Inimesed hindavad asju teatud taustsüsteemis, seda kasutab ära reklaam. 32) Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne, kassa ja kassavoo olemus. Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne ettevõttesse sissetuleva ja ettevõttest väljamineva raha liikumise kontrollimine ettevõtte maksevõimelisuse ehk likviidsuse tagamiseks. Kassa - likviidne vahend Kassavoog on ettevõtte majandustegevuse tulemusena sissetulnud raha ja väljamaksete vahe. 33) Pikaajaline finantseerimine kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine. Kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine ettevõtte maksevõimet saab parandada kui lühendada ajavahemikku väljamaksete ja sissemaksete vahel. Selle saavutamiseks viivitatakse (lükatakse edasi) väljamakseid ja kiirendatakse laekumisi. On võimalik planeeritud
vahel. Siiski võib kõrvalekalle olla üpris suur, olenedes ettevõtte tegevusalast. Antud ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja on tugevasti üle kahe, mis võib näidata valearvetusi finantsanalüüside koostamisel. Lähtudes sellest,et maksevõime on võime tasuda lühiajalised kohustused tähtaegselt, tuleks olla ettevaatlik hinnates maksevõime kordaja põhjal ettevõtte üldist maksevõimet. 3.1.2. Maksevõimelisuse kordaja (Quick Ratio QR ehk Acid Test) Selle suhtarvu leidmisel arvestatakse lühiajaliste kohustuste katteks ainult kõige likviidsemat vara. See näitab, kui palju on ettevõttel vara, et tasuda lühiajalised kohustused kohe. Laovarusid siin ei arvestata, kuna neid ei ole alati võimalik kiiresti või arvestatud hinnaga realiseerida. Samuti ei arvestata nõudeid, kuna ei ole kindel, et need vajadusel kohe täidetakse. QR = likviidne vara / lühiajalised kohustused OÜ JALANHE
– Võimalus vältida ettemakset (prepayment, advance payment, downpayment). Makse sooritab pank müüjale alles pärast akreditiivitingimuste täitmist müüja poolt, s.o pärast kauba teelesaatmist akreditiivis ettenähtud tähtaegadel ja tingimustel. – Tal on võimalus taotleda pikemat maksetähtaega, kuivõrd müüjal on kindlus makse saamise osas. – Võimalus oma usaldusväärsuse tõestamiseks, sest juba akreditiivi avamine panga poolt on müüjale kinnituseks ostja maksevõimelisuse kohta. Akreditiivi avamise fakt näitab ostja tõsist kavatsust lepinguliste kohustuste täitmiseks. 11 Akredatiivi ligiid: – Tühistatav akreditiiv (revocable credit). Ei anna müüjale tagatist makse kohta, vaid näitab ära, mis tingimustel ja kust ta võib makse saada. – Kinnitamata akreditiiv (unconfirmed credit). Vahendajapank ei kohustu akreditiivi maksma. • Tühistamatu akreditiiv (irrevocable documentary credit), vt eespool
Kui see nii juhtuks, siis täida maks oma fiskaalset funktsiooni, seega selline maks tuleks likvideerida. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega ühiskondliku kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja kodanikud kohustuvad tasuma selle eest vastavalt turvalisuse tasemele. Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta. 2. maksevõimelisuse teooria autor/looja Aristoteles. Riigi iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi käekäigu eest vastavalt oma võimetele ja võimalustele. ,,Enne kui riigilt midagi küsida, tuleb endalt küsida, mida mina riigile olen andnud ,,(Aristoteles ütles nii). 3. peamaksu teooria (väga lihtne ja odav on administreerida) võrdsustav teooria, mis paneb kõikidele maksukohustuslastele ühesuguse maksukoormuse.
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
alguse põhjuste väljaselgitamisest ja seejärel nende kõrvaldamisest, seetõttu on oluline saneerimisavaldusele lisada majanduslike raskuste põhjused. Tuleb analüüsida, kas neid põhjusi on võimalik ettevõtte tasandil kõrvaldada.34 Avaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga (SanS § 7 lg 3). Maksevõimelisuse hindamiseks tuleb analüüsida ettevõtte finantsseisu. Olulise näitajana võib võlgniku maksevõimet hinnata selle alusel, kas tema majanduslik olukord võimaldab oma kohustuste täitmise. Esmase ülevaate ettevõtte maksevõimelisusest annab hetkeseisu kajastav bilanss. Kasumiaruandest on võimalik näha perioodi kulusid ja tulusid ning rahavoogude aruandest on näha perioodi laekumisi ja väljamakseid. Rahavoogude aruanne näitab tegelikult ainsana ettevõtte võimet tasuda oma
Makse sooritab pank müüjale alles peale akreditiivi tingimuste täitmist müüja poolt see on peale kauba teelesaatmist akreditiivis ettenähtud tähtaegadel ja tingimustel. · võimalus taotleda pikemat maksetähtaega, kuivõrd müüjal on kindlus makse saamise osas. · võimalus oma usaldusväärsuse tõestamiseks, sest juba akreditiivi avamine panga poolt on müüjale kinnituseks ostja maksevõimelisuse kohta. · Akreditiivi avamise fakt näitab ostja tõsist kavatsust lepinguliste kohustuste täitmiseks. 21 Dokumentide valik Transpordidokument: Air Waybill (AWB) lennutranspordil nõutav veodokument. Commercial Invoice (faktuurarve) - on kinnituseks ostjale tellitud kauba koguses, hinnas ja õigsuses
2006 2007 2008 Omakapital 477 814 225 580 329 597 004 Kohustused ja omakapital 967 952 554 1 594 350 2 378 683 Soliidsuskordaja 0.49 0.36 0.25 Kohustuste ja omakapitali suhe 13 Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital 2006 2007 2008 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846 Pikaajalised kohustused 416 580 067 807 632 1 490 833 Omakapital 477 814 225 580 329 597 004 Kohustuste ja omakapitali suhe 1.0258 1
.................................................................................................................................. 27 8.1 Maksevõimelisuse ehk likviidsuse analüüs ...................................................................................................
avalike kulutuste struktuurist. · Kuluekvivalentsus - rakendatakse peamiselt kollektiivsete vajaduste rahuldamisel, kus konkreetset kasusaajat on raske selgitada (näit. politsei kaitseb kõiki kodanikke, õpetaja õpetab kõiki klassi lapsi ühtemoodi jne) · Kasuekvivalentsus - riigipoolse teenuse konkreetne kasu konkreetsele kodanikule - maksumaksjale (näit. sillamaks - silla korrashoidmiseks) Maksevõimelisuse printsiip (Ability to pay) lähtub maksumaksja võimalusest maksu maksta ega arvesta kasu suurust, mida riigi poolt pakutav avalik teenus konkreetsele maksumaksjale annab. Hea maksusüsteemi tunnused: 1. Maksud peavad olema majanduslikult efektiivsed - st toetama majanduslikku aktiivsust ja ei tohi takistada ressursside efektiivset jaotumist 2. Maksude administreerimine peaks olema võimalikult lihtne - Lisaks otsestele maksuameti
aspekte: Lühiajalise maksevõime e likviidsuse analüüs; tegevustulemuse e esmase likviidsuse analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs 3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes 4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs Eelpool nim meetodid võib nim ettevõtet suhteliselt lühiajalises perspektiivis kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest. Tegevustulemuse analüüs esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevõte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs
. Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade ja analüüsida Eesti Vabariigi käibemaksupoliitikaga seotud peamiseid mõisteid ja olulisemaid küsimusi. Referaadi koostamine annab võimaluse sügavamalt uurida käibemaksu olemust tänapäeval ja ka varasematel ajajärkudel. Tänapäeva maksusüsteem tähendab erinevaid makse, milles maksustatakse nii tulu kui ka tarbimist. Kõige ja kõigi maksustamise põhjuseks on maksevõimelisuse põhimõte ja riigi rahavajadus. Riigi rahavajadus on viimaste aastasadade jooksul kasvanud, sest riik on võtnud enda kanda väga suure hulga ülesandeid, mille täitmiseks on vaja üha rohkem vahendeid. Mida rohkem riik makse nõuab, seda rohkem muutub riik nn maksuriigiks, s.t kodaniku jaoks hakkab riik samastuma kõrgete maksudega. Samas ei saa maksude vajalikkust kahtluse alla panna, sest riik peab oma vahendeid kuskilt saama. Ilma
Tagatiseks on vaid rahalised nõuded ostja vastu. Faktooringul on kolm osapoolt- müüja, ostja ja faktooringufirma. Tihti kasutatakse faktooringufirmaks panka. Müüja saab kokkulepitud osa umbes 70-90% kohe kätte ning võib paigutada raha uutesse tehingutesse. Faktooring on kasulik eelkõige firmadele, kellel on suur osa vahendeid tasumata arvete all. On kasulik ka selles mõttes, et ettevõtja ei pea tegelema ise ostjate võlgnevuste sissenõudmise ja ostjate maksevõimelisuse ning finantsseisu kontrollimisega, kes suudab tänu spetsialiseerumisele sellega paremini hakkama saada. KAKS KAUBAVARUDE ARVESTAMISE MEETODIT Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on olemas kaks kaubavarude arvestamise süsteemi: 1) kaubavarude perioodiline arvestuse süsteem 2) kaubavarude pidev jooksev arvestuse süsteem Kuna raamatupidamise seadus ei keela ühe või teise arvestussüsteemi kasutamist, võivad
downpayment). Makse sooritab pank müüjale alles pärast akreditiivitingimuste täitmist müüja poolt, s.o pärast kauba teelesaatmist akreditiivis ettenähtud tähtaegadel ja tingimustel. Tal on võimalus taotleda pikemat maksetähtaega, kuivõrd müüjal on kindlus makse saamise osas. Võimalus oma usaldusväärsuse tõestamiseks, sest juba akreditiivi avamine panga poolt on müüjale kinnituseks ostja maksevõimelisuse kohta. Akreditiivi avamise fakt näitab ostja tõsist kavatsust lepinguliste kohustuste täitmiseks. 1. Akreditiivitingimuste täitmist tõendavad dokumendid · Käskveksel (vt eespool) · Tõendid ja sertifikaadid · Faktuurarve (kaubaarve) Vrd Pro Forma arve pakkumuse (oferdi) lisana, akrediitivi avamisel, tollis kauba eeldeklareerimisel Vrd konsulaararve (konsuliarve, consular invoice), täiendav tasuline
10.5. Maksustamise ja kogu eelarvepoliitika eesmärgid Maksude kehtestamine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 10.6. Maksude kehtestamisel soovitatavad printsiibid Ekvivalentsuse printsiip ja maksevõimelisuse printsiip 10.7. Maksustamise erinevus ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel Õigem on (kumma printsiibi järgimine) Ekvivalentsuse printsiibi kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. Nt. autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks. Maksevõimelisuse printsiibi kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime
normeerida; kasutamise normeerimine ei ole soovitav. Turu tingimustes: erakulud ja -tulud; konkureeriv tarbimine, teadmine, makse ja tulu samaaegne, tulu tajutav (nähtav), maksja = tulu saaja. Riiklikes tingimustes: välised tulud ja kulud, ühine tarbimine, teadmatus, makse ja tulu eri aegadel, tulu ei ole tajutav, maksja ei = tulu saaja. MAKSUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID: Ekvivalentsuse printsiip: kasuekvivalentsus ja kuluekvivalentsus. Maksevõimelisuse printsiip: horisontaalse õigluse printsiip ja vertikaalse õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane;
2. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest? 3. Millest koosnevad avaliku sektori kulud? Millised on peamiste kululiikide proportsioonid Eestis? 4. Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad? 5. Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid? 6. Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida? Miks? 7. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem? 8. Kas kõrgem maksumäär tagab alati suurema maksutulude laekumise? Selgitage! 9. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Millised on kummagi maksuliigi positiivsed ja negatiivsed omadused? 10. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus?
Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. "Lihtsa ja väheste eranditega" maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks. Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. EML peab õigeks tõsta lähetuskulude päevaraha ja töötaja isikliku sõiduautohüvitise määrasid, viies need vastavusse tegelike kuludega. EML peab õigeks tulumaksuseaduse muudatusi, mis vabastaksid füüsilise isiku reinvesteeritud kapitalitulu tulumaksust. Maksusüsteem peab soodustama säästmist ja investeerimist.
2. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest? 3. Millest koosnevad avaliku sektori kulud? Millised on peamiste kululiikide proportsioonid Eestis? 4. Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad? 5. Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid? 6. Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida? Miks? 7. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem? 8. Kas kõrgem maksumäär tagab alati suurema maksutulude laekumise? Selgitage! 9. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Millised on kummagi maksuliigi positiivsed ja negatiivsed omadused? 10. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus?
kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on järgmised. Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja
Laenuandjad peavad täitma tegevusloa nõudeid, nende rikkumise korral on järelevalvel õigus kohaldada haldusmeetmeid ning karistusi, tarbijakrediidi seadusest tuleneb ka kriminaalkaristuste kohaldamise võimalus. 3. Iirimaal ei ole üldist tarbijaregulatsioonist tulenevat piirmäära krediidiga seotud kuludele, see võib olla üksnes teatud tegevusvaldkondades, näitena on kehtestatud lagi laenuühistu antavale laenule. 4. Tarbija maksevõimelisuse hindamiseks on loodud The Irish Credit Bureau (www.icb.ie), mis koondab andmed krediidilepingute täitmise kohta ja kuhu laenuandja saab potentsiaalse kliendi kohta (tavaliselt viimase 24-kuulise perioodi kohta) päringu esitada. Uue seadusega (Credit Reporting Act 2013) luuakse uus krediidiaruandluse süsteem, mida haldab keskpank ja mis saab sisaldama infot krediidilepingute ja nende täitmise kohta. Hispaania 1
väljamaksmist (Tsistjakov 1996, lk 21). Hinnates ettevõte maksevõimet eelistatakse vara, mis on likviidsem, kuna seda on võimalik kiiremini muuta käibevaraks. Likviidsuse tagamiseks peavad rahaseis ja raha sissetulek olema samas suurusjärgus, kui antud perioodi raha väljaminek. Kapitali kasutusaeg peab olema vastavuses tema siduvuskestusega. Kuldne bilansireegel ütleb, et pika kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajaliste vahenditega. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus on ettevõtte varade võime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tõsisema likviiduskriisi korral ei ole ettevõte võimeline tasuma oma jooksvaid võlgu ja kohustusi (Banhard jt 2001, lk 92). Likviiduse puhul võib analüütikut huvitada, kas: ettevõttel esineb likviidsusraskusi ja kui esineb, siis kui tõsised need on;
Abinõud selleks: õppeprogrammid koolides, nõuete kehtestamine informatsioonile, teatud reklaamide keelustamine, toodete võrdlemine ja nende tulemuste kättesaadavus tarbijatele. Nimetatud abinõusid suunatakse tarbijakaitse ühingute ja seadusandluse abil. FINANTSMAJANDUS 1.Põhiseisukohad Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne – ettevõttesse sissetuleva ja ettevõttest väljamineva raha liikumise kontrollimine ettevõtte maksevõimelisuse ehk likviidsuse tagamiseks. Ettevõtte võib minna pankrotti kui sissetulekud ja väljaminekud ei ole vastavuses ja tulemuseks on see, et ei suudeta täita maksekohustusi. Ettevõtte finantsmajandust loetakse tasakaalus olevaks, kui igal maksekohustuse tähtpäeval ollakse seda võimeline ka tegema, sel juhul öeldakse, et ettevõte on maksevõimeline ehk likviidne. Ettevõte peab maksma materjalide hankijatele, töövõtjatele ja teistele maksekohustuste valdajatele
annaabi.ee 
