sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp käsitleb üht valdkonda või probleemi. Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism.
1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised:
Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? Esitage kaks erinevust nende taotluste ja tegutsemisviiside järgi.1)Erakonnad on laia sepktriga ja kindla liikmeskonnaga. Seevastu on survegrupid kitsa spektriga(ühe kindla probleemi kaitsja või edendaja). Liikmeskond võib muutuda kiiresti. 2) Erakond taotleb võimule pääsenust, kuid survegrupi eesmärk on võimu survestada, mitte luua poliitikat.Kuidas mõjutab massimeedia valijate käitumist? Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed eemale ehk valimistahe kaob 3
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale
· Koalitsioon IRL ja Reform · Opositsioon - SED ja Kesk 22. Parem, vasak ja tsentrumparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond- pooldavad astmelist tulumaksu, võrdsus. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond(tugineb liberalismile), Isamaaliit (kristlik demok, rahvuslus), Rahvaliit. Tsentrumparteide hulka Res Publica, popuistliku partei tunnused, juured on parempoolsed kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus: EK- haarab poliitika kõiki valdkondi, SG- käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp: EK- valijaskond, SG- võimueliit Teavitamisviis: EK- avalik tähelepanu meedias, SG- lobism
Siiski oleks minu meelest vale mõista vabadussõjalased hukka lihtsate oletuste põhjal. Alandada inimesi, kes sõna otseses mõttes võitlesid meie riigi vabaks, määrisid selle nimel käsi, riskisid eluga, on alandav kogu Eestile. Tembeldada isamaa ja iseseisvuse eest seisjad natsideks ja fasistideks, võtta neilt aumärgid ja kohelda neid kui kurjategijaid see kõik on vale. Ometi ei olnud enamik neist ka päris ohvrid. Osaledes nii massilise survegrupi poliitilises tegevuses, pidid nad teadlikud olema oma tööpõllu ohtudest. Kahtlemata segasid vapsid neid protsesse, mis valitsevas kihis toimusid, olid need siis head või halvad. Nad tekitasid segadusi, astudes üle oma eesmärkide ja pürgides võimule. Kui ka näiteks 1941.aastal sooviti taastada suletud EVL tegevus, keeldus endine vabadussõdalane Eesti Omavalitsuse tollane juht Hiljar Mäe seda tegemast, nähes ohtu rahva üksmeelele
Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont orgaanilisus, traditsionalism, klevikalism 7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat. Erakonna vahend eesmärgi saavutamiseks tulla võimule, survegrupil aga avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab kõiki poliitika valdkondi, survegrupp käsitleb üht konkreetset valdkonda. 8. loetle kolm taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tegutsenud peaministrit Ansip, Laar, Vähi, siimann, parts Mart Laar, Tarand, T. Vähi, M. Siimann, M. Laar, Kallas, Parts ,Ansip 9
käibemaksumäära alandamist.usuvad,et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühisüvis.Paremparteid pole nii ühtsed,reformikas tugineb liberalismile,isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele,suht lähedane ka konservatiivne Rahvaliit,mille teeb eriliseks see,et nad väärtustavad eesti küla.ei poolda tingimusteta avatud majandust,reformikad on aga selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata.erakonna programm katab kogu valdkondade spektri,survegrupp keskendub aga ühele valdkonnale või probleemile,erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga.
olema kõigile kättesaadav ühishüvi, mistõttu ei propageeri erakoole ja tasulist haridust, keskerakonnal ka toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised · Täidavad ühesuguseid funktsioone- esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitkat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla vimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või
kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms. · Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähendada eksporti sellest riigist · Impordi piiramise tingimustes ei taha investeerida välisfirmad. Tavaliselt ei alustata investeerimist üldse enne, kui kauba ostmine vaadeldavas riigis on
integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms. • Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähendada eksporti sellest riigist • Impordi piiramise tingimustes ei taha investeerida välisfirmad. Tavaliselt ei alustata investeerimist üldse enne, kui kauba ostmine vaadeldavas riigis on
Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve, nt põllumehed, naftaärimehed jne. Huvituvad eeskätt enese elu- ja äritingimuste parandamisest); edendamisgrupid (liikmeskond ja organisatsioon hägusam, edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, tekivad kodanikualgatuse põhjal)
a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp; c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp. 97. Edendamisgrupp a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel; b) moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks; c)viib edasi üritust, mis ei too grupi liikmetele mingit viivitamatut või käegakatsutavat tulu. 98. Survegrupi loogilise tegutsemise järjekord on selline a) lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste ärakasutamine; b) seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis;
c)valitsusasutuste organisatsioonilise struktuuri kehtestamine. 40.Subsidiaarsusprintsiip kaitseb kodanikku riigi ülemvõimu eest, sest a) kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid; b) see paneb paika riigiõiguslikud piirid; c)see paneb paika erinevate institutsioonide kompetentsi piirid. 48.Suured püsikulud a)suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsüe. 98.Survegrupi loogilise tegutsemise järjekord on selline a) lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste ärakasutamine; b)seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis;
parempoolsuses. 6. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Erakondade kõrval on demokraatliku ühiskonna lahutamatuks osaks suvegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kõik nad täidavad enam-vähem ühesuguseid funktsioone – esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Teisalt leidub nende kolme vahel ka erinevusi. 6.1 Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erinev on ka erakonna ja survegrupi programmiliste nõudmiste ulatus. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, alates näiteks välispoliitikast ja lõpetades perepoliitikaga. Survegrupp keskendub aga mingile ühele valdkonnale või
käegakatsutavat tulu. Nad peavad endid altruistideks, kes edendavad mingit tõepoo-lest üldsuse huvidele vastavat üritust (patsifistid, tarbijakaitsjad, keskkonnakaitsjad jne). Survegrupid on välja töötanud väga mitmekesise strateegia oma seadusandliku (parlamendile suunatud) mõjuvõimu maksimeerimiseks. Kõige olulisemad meetodid on lobitöö, kandidaatide toetamine ja liidud. Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni. Isiklik lobitöö hõlmab põhimõtteliselt kolme tehnikat. Massirünnak, kus ärritatud inimhulk “karjub” seadusandja kurdiks. Katkematu nire eeldab tagasihoidlikku, kuid lakkamatut külastajate voolu nende poolt, kes üritavad seadusandjat enda poole võita (mõjutada).
(Naabrivalve) Survegrupid On kodanikualgatuslikud organisatsioonid, mille eesmärgiks on mõjutada poliitikat. Jagunevad kategooriakaitsegruppideks ja edendamisgruppideks. Kategooriakaitsegrupp: Eesti Õdede Liit, Eesti Õliliit, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts Edendamisgrupp: rohelised, südamepäevad Vt. tabel õ.lk.84 Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? 1) erakonna eesmärgiks on võimule saada ja teostada poliitikat. Survegrupi eesmärgiks on avaldada võimule survet e poliitikat mõjutada. 2) Erakond tegeleb paljude erinevate valdkondadega (lai spekter). Survegrupp keskendub reeglina konkreetsele valdkonnale. 3) Erakond kasutab oma tahte läbiviimiseks valijate toetust ning meediat. 16 Survegrupp kasutab lobismi e kuluaaripoliitikat. Maksud
vastu võitlemise argument, riigieelarve tulude argument, ratsionaalse tarbimise struktuuri argument, riigikaitse ja ohutuse argument jne. · Tööpuuduse argument- Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms · Tärkava tööstusharu argment- kodumaise tootmise edendamine ekspordi arendamiseks, kodumaise tootmise edendamine impordi asendamiseks. Seda argumenti järgides peab olema selgelt defineeritud kaitseperioodi kestvus,
Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia o Survegrupi koostöö erakonnaga Otsene surve o Konkreetselt tööalane kontakt parlamendi valitsuse liikmega o Lobitöö Erakond organisatsioon, milles on kindel liikmeskond, kes tahavad teostada poliitikat. Tüübid: 1) Kategooria parteid 2) Massi parteid 3) Populistlik partei Sotsiaalne liikumine - probleemipõhine inimeste ühendus, kus puudub kindel liikmeskond ja juhtimine ning selle eesmärgiks on probleemile tähelepanu tõmmata.
Näiteks avaldatakse eriväljaandena nn lobby nimekiri, kus on kirjas kõik organisatsioonid ning nende esindajad, kes taotlevad juurdepääsu parlamendikuluaaridesse ja föderaalvalitsusse. „Bundestagi liikme koodeksi” kohaselt peab iga parlamendisaadik deklareerima oma endised ja praegused kontaktid survegruppidega. USA-s võeti asjakohane seadus vastu juba 1947. aastal. See sätestab lobistide akrediteerimise sarnaselt ajakirjanike akrediteerimisega ning kohustab neid avalikustama oma survegrupi seisukohad menetluses olevate seaduseelnõude osas. 3.3 Parlamendijärelevalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelevalve valitsuse üle.. Parlamentaarsetes riikides, kus seadusandliku ja täidesaatva võimu seotus on suurem, saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada kui presidentaalses riigis. Kuna Eesti kuulub parlamentaarsete riikide hulka, siis kirjeldame, kuidas toimib parlamendijärelevalve parlamentaarse korraldusega riigis.
Nad peavad endid altruistideks, kes edendavad mingit (nende arvates) tõepoolest üldsuse huvidele vastavat üritust (patsifistid, tarbijakaitsjad, keskkonnakaitsjad jne). Survegrupid on välja töötanud väga mitmekesise strateegia oma seadusandliku (parlamendile suunatud) mõjuvõimu maksimeerimiseks. Kõige olulisemad meetodid on lobitöö, kandidaatide toetamine ja liidud. Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni. Isiklik lobitöö hõlmab põhimõtteliselt 99 kolme tehnikat. Massirünnak, kus ärritatud inimhulk “karjub” seadusandja kurdiks. Katkematu nire eeldab tagasihoidlikku, kuid lakkamatut külastajate voolu nende poolt, kes
poliitilist kõnet peeti ka Eruadrmiral Juhan Pitka (v'idelda erakondliku korruotsiooni vastu), teiseks endine siseminister Theodor Rõuk, mille nõudis PS muutmist. Rõuk võidetavalt sai kõneks inspiratsiooni oma healt sõbralt Pätsilt. Olukord riigis oli 1931 a kevadeks maj mõttes üsna raske. Kongress otsustas omalt poolt kaasa aidata PS muutmisele. Ei osaletud ega tahetudki osaleda valimistel. Nende tegevust 31-32 on võrreldud survegrupi tegevusega. Selleks kasutati lobbytööd, avalikku propagandat, ajakirjandust (pärast II kongressi hakkas ilmuma VSKL ajaleht võitlus eesti aprema tuleviku eest, hiljem võitlus). Selge poliitiline lähenemine. Vabadussjalaste autoriteet tol ajal oli suur. Juhtkonnas olid väga tuntud tegelased. Taolise org survest ei saanud üle ega pümber. Vabadussõjalaste surve oli väga oluline selle juures,et 193 lõpus IV RK otsustas PS muutmise arutusele võtta. 1932 kevadeks
c) kohtute sõltumatuses üksteise suhtes, st otsuste langetamisel õigusemõistmise asjades ei tohi kõrgem kohus teha alamale ettekirjutusi - võimalik on üksnes apellatsioon ja kassatsioon; d) kohtuniku tagandamatuses - kohtuniku amet on paljudes riikides eluaegne (keeld tagandada kohtunikku võimuorgani õigusaktiga või survegrupi poliitilise aktiga - see ei ole taandamine kui protsessuaalne toiming); e) kohtuniku alandamatuses ( keeld alandada kohtunikku aineliselt või auliselt); f) kohtuniku siirdamatuses (st keeld reeglina paigutada teda ühest paikkonnast resp kohtust teise või sellega ähvardamine); g) kohtuniku ameti ühitamatuses (keeld töötada (või olla valitud, määratud või
annaabi.ee 
