Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
Majanduse arengu ja elamisväärse keskkonna tagamine järgnevatele põlvedele Oleme kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus on äärmiselt tähtis teha väärt otsuseid, et säilitada inimharu areng ning elamisväärne keskkond järgmistele põlvedele. Tihtipeale mõtleme, mis võib olla maailmas teisti 50, 100 või 200 aasta pärast. Vaadates inimese, tehnoloogia ja teaduse arengut viimase 50 aasta jooksul ja spekuleerides, et see jätkub sama tempoga, siis tulevik tundub üsna ulmeline. Noorukitena soovime, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Tihti mõeldakse vaid hetke olukorrale, suutmata tegutseda tuleviku huvides. Iga inimene peaks oma tänaste tegemistega p...
MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aher...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahe...
Ühiskonnaõpetuse 2. kursuse 1.kontrolltöö teemad 1.Tead kodakondsuse omandamise võimalusi. - isik abiellub kodanikuga - isiku lapsendab kodanik - isik taotleb kodakondsust - isik on osutanud riigile erilisi teeneid - lus soli (sünnid selle riigi territooriumil) - lus sanguinis’e (kodanik saab sündides vanemate kodakondsuse) 2. Tead Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusi. - on elanud Eestis vähemalt 8 aastat. - on sooritanud eesti keele oskuse eksami - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulekut - omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile. - vähemalt 15aastane (et ise taodelda) 3. Milliseid võimalusi pakub Eesti kodanikule Euroopa Liidu kodanikuks olemine. Õigus reisida, elada, töötada ja õppida teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Võimaldab laiaulatuslikk...
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kest...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, kuidas peaksid inimesed toimima tänapäeval, et tagada majanduse areng ja säilitada elamisväärne keskkond järeltulevatele põlvedele. Tihtipeale leiame end mõtlemast, missugune on elu 20, 50 või 150 aasta pärast. Noorukitena soovime me, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi ka on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Minu arvates peaks igaüks meist panustama oma tänaste tegemistega tulevikku. Nagu on öelnud ka Inimesed peaksid suutma elada rahus ning sallivamas maailmas. Säilitades riigikorrana demokraatia saab iga valimisõigusega isik valida just endale meelepärased riigijuhid, kes edendavad meie majandust ning eluolu. Rahulolematuna riigi seisuga peame me ise võtma ...
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kult...
Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ ÜRO NATO OSCE OECD ORGANISATS Ühinenud Põhja-Atlandi Euroopa IOONI NIMI Rahvaste Lepingu Julgeoleku- ja Majanduskoostöö ja Organisatsioon Organisatsioon Koostööorga- Arengu Organisatsioon nisatsioon MILLAL 26. juuni 1945 4. aprill 1949 1975 1961 LOODUD EESMÄRGID 1.Rahu ja julgeoleku Organisatsioon Oma tegevuses kaitsmine maailmas. põhineb paneb OSCE OECD tegeleb 2.Riikide koostöö kollektiivkaitsel suurt rõhku peamiselt majanduspolii- korraldamine , läbi mille relvastuskontrollil tikaga: üldise ra...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: 12. c Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Teema Teema Teema Kokkuvõte Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga seletan lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toon selle koht...
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Jane Sepp Kärdla ÜG 12a klass Agenda 21 Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide ...
SÄÄSTEV ARENG Henri Lumiste Daniel Sei 12.R Mis on säästev areng? Säästev ehk jätkusuutlik areng on sotsiaalvadlkonna, majanduse ja keskkonna pikaajaline sihipärane areng. Tagab inimeste elukvaliteedi paranemise loodusvarade taastootmist, keskkonna taluvusvõimet ning elurikkuse säilimist arvestades. Eitähenda ainult energiasäästlike ja vähem saastavate tootmisprotsesside kasutuselevõttu või looduskaitset Sotsiaalvaldkonnad: haridus, tööhõive, turvalisus jm. Kultuur Säästva arengu põhimõtted Majanduse areng peab olema loodussäästlik Keskkonnakahjustusi tuleb vältida Otsuseid tehes peab olema ettevaatlik Keskkonnamõju hindamise protseduur (KMH) Jälgitaksesäästva arengu põhimõtteid Kavandatava tegevuse mõju loodusele hinnatakse võimalikult laialt Selgitatakse välja igasugune negatiivne mõju Pakutakse välja, kuidas negatiivset mõju vältida Loomulik osa Eesti arendustegevuses Säästva a...
Kristiina Vahi 105493HAJB Säästva arengu printsiipide kajastumine Eesti arengutöö ja humanitaarabi arengukavas Arengukoostöö kui välispoliitika ühe valdkonnaga on Eesti tegelenud alates 1998. aastast. Eesti on kujunenud doonorriigiks, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ning heaolu kasvule. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010 on valdkondlik strateegia. Arengukava elluviimise tulemusena peaks Eestist saama üldtunnustatud arengutöö põhimõtteid järgiv riik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik. Arengukava määrab kindlaks 2010. aastani Eesti arengukoostöö peamised tegevusvaldkonnad. Arengukavas kindlaks määratud tegevuse kaudu soovib Eesti anda oma panuse ...
Kool Klass Nimi Referaat „Jätkusuutlik areng“ Juhendaja: Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Jätkusuutliku arengu mõiste................................................................................3 1.1 Põhimõtted:.................................................................................................. 4 2.Jätkusuutlik areng maailmas...............................................................................4 2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks............4 2.1.1 Maailm.................................................................................................... 4 2.1.2 Euroopa Liit............................................................................................ 5 Euroopa Liidus...
Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutli...
Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 14 ...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Anneli Rihvk-Hiie Tallinn 2011 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfä...
Mõisted 1. Agenda 21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi poolt 1992.a Rio de Janeiros 2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 157 riiki allkirjastasid 1992.aastal (sealhulgas Eesti) Rio de Janeiros. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. 3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesi...
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solida...
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
EUROOPA LIIDU ARENG Essee Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. a...
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei a...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjal lk 11 2 Sissejuhatus...
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine ...
1. Põllumajandusökonoomika aine ja koht teaduste süsteemis 1.1. Teaduse olemus ja ülesanded. Majandusõpetuse olemus Teaduse olemus Teaduse põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu. Rikkused esinevad nii materiaalsete kui ka vaimsete hüvedena. Teadus ise on inimkultuuri üks tähtsamaid saavutusi, resp. hüvesid. Teaduse tekke põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng (tootlike jõudude areng); 2) ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Teaduse spetsiifika, mille poolest ta erineb teistest inimtegevuse aladest, väljendub uue otsingus. Teaduse põhiülesanded: 1) turunõudlusele vastavate tootmisvõimsuste arendamine ja nende efektiivne kasutamine. Tootmisvõimsusi tuleb korrigeerida turunõudlusele vastavalt. 2) tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri selline täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirenda...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Majanduskasv kirjeldab antud hetke majandusnäitajaid, majandusareng on majanduse (ühiskonna) pikemaajaliset muudatuste jada....
1. 09. 12 Getter Orav Ühiskonna kodune töö Ühiskonna jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi h...
1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? MAJANDUSKASV- tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kon...
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähen...
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Peetakse majanduse mõjutamise kõige olulisemaks instrumendiks Eesmärgid Vähendada tööpuudust Majanduse arengu toetamine Valitsussektori kulutuste vähendamine Luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. EL- luua töökindlam ja tõhusam raamistik liikmesriikide fiskaalpoliitika kooskõlastamiseks ja järelvalveks. Elemendid Peamised vahendid fiskaalpoliitika ellu viimiseks on maksud ja laekunud rahade kulutamise viis. Maksustamisega saab soodustada ettevõtluse arengut ning selle kaudu tööhõivet ja suurendada rahvuslikku koguprodukti ehk elanikkonna rikkust. Automaatsed stabil...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina...
Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud Koostasid: Emma-Lotta Kägo Siret Bugajev • Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud moodustavad kõrgtehnoloogilise majanduse juhtiva osa. • Kõrgtehnoloogiline majandus eeldab, et tootmises või teeninduses on suur tähtsus teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil. • Arvuti-, meditsiinitehnika-,kommunikatsiooniseadmete, elektroonika-, roboti ja mikroelektroonika, ravimite- jms tööstus. • Kõrgtehnoloogilise majanduse arendamine nõuab tihedalt ja operatiivset koostööd teadlaste ja tootjate vahel. • Viimaste aastakümnete kogemus on kinnitanud, et kõige paremini saab see toimuda ülikoolide juurde asutatud tehnoloogiakeskustes, nn tenoloogia- või teadusparkides. • Maailma kuulsaim tehnoloogiakeskus on USA California osariigis Silicon Valley . • Eestile on kõige lähemal näide Soomes firma Nokia ja Oulu linna, täpsemalt sealse ülikooli koostöö....
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori olul...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut SÄÄSTEV ARENG Referaat Autor: x Juhendaja: Lauri Esko Autor:.............................................................................. ,,.........." 2011 Juhendaja:....................................................................... ,,.........." 2011 Instituudi direktor:.......................................................... ,,.........." 2011 Tallinn 2011 x Tallinna Ülikool Sisukord x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käes...
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas riikidevahelises koostöös, kus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse riikidevaheliseid kokkuleppeid. Üheks olulisemaks dokumendiks on 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade k...
Eesti majanduse arenguvõimalused 2007-08; tulevikuperspektiivid [slaid1] Viimasel ajal on nii maailma- kui ka Eesti majanduses toimunud suuri muutusi, on avaldatud ka mitmeid tulevikuvisioone ning prognoose. Ühed tumedamates toonides kui teised. Meie tänane kava põhineb Eesti panga 2008. aasta alguse majndusprognoosil, see tundus meie jaoks üks realistlikumaid. Vaatamiseks esitame mitmesuguseid graafikuid majanduse eri harude võimalike liikumissuundade kohta. [slaid2] VIIMASED AASTAD, MAAILMAMAJNDUS Eesti majandus kasvas aastatel 2004- 2007 väga kiiresti reaalmahus üle veerandi ning nominaalmahus peaaegu kahe kolmandiku võrra. See saavutati väga kõrgete riskide võtmise hinnaga. Nüüd on osa riske realiseerumas, mistõttu majanduskasv pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud. Antud joonisel on näha välisriikide majanduskasvu prognoosi. Väliskeskkond muutus 2007. aasta t...
1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti? | 3. Mis on e- majanduse plussid ja miinused? | 4. Mis on intellektuaalne omand? Miks on vaja seda kaitsta? | 5. Kas Eestis on tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | ...
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
Millega tegeleb majandusgeograafia? Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut Millistel tasanditel saab majandust vaadelda? Majandust saab veedelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna (peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus) Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu igast sektorist Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete ja materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitöös...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond JÄTKUSUUTLIK KONTSEPTSIOON: VAATED JA ARENG Referaat Koostas: Meila Kamp Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailmas on palju probleeme, mida maailma erinevas paigus püütakse lahendada erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just seda, mis hõlmab kõiki neid probleeme ning püüab leida nendele lahendusi. Minu referaadi eesmärgiks ongi lühidalt selgitada, mida tähendab jätkusuutlik kontseptsioon. Mida see endast kujutab ning miks on seda vaja. Analüüsida jätkusuutlikkuse vaateid nii ülemaailmselt kui ka meie väikeses Eesti mõõtmetes. Millised on meie riigi eeldused olla jätkusuutlik väi...