Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud (0)

1 Hindamata
Punktid
Masina- ja keemiatööstuse 
uusimad  harud
Koostasid: Emma- Lotta  Kägo
            Siret  Bugajev
• Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud 
moodustavad kõrgtehnoloogilise majanduse 
juhtiva osa. 
• Kõrgtehnoloogiline majandus eeldab, et 
tootmises või teeninduses on suur tähtsus 
teadus- ja arendustegevusel ning 
innovatsioonil
• Arvuti-, 
meditsiinitehnika-,kommunikatsiooniseadmete, 
elektroonika -, roboti ja mikroelektroonika,  
ravimite- jms tööstus.
• Kõrgtehnoloogilise majanduse arendamine nõuab 
tihedalt ja operatiivset koostööd  teadlaste  ja 
tootjate vahel. 
• Viimaste aastakümnete kogemus on kinnitanud, et 
kõige paremini saab see toimuda ülikoolide juurde 
asutatud tehnoloogiakeskustes, nn tenoloogia- 
või teadusparkides.
• Maailma kuulsaim  tehnoloogiakeskus  on USA 
California  osariigis  Silicon  Valley .
• Eestile on kõige lähemal näide Soomes firma Nokia 
ja Oulu linna, täpsemalt sealse ülikooli koostöö.
• Paljud riigid on tänapäeval oma 
majanduse prioriteediks kuulutanud 
kõrgtehnoloogia, mis on aga väga 
kallis.
• Selles valdkonnas on 
möödapääsmatu maksimaalne 
rahvusvaheline koostöö.
• Edu saavutavad need firmad ja riigid, 
kes oskavad ära kasutada 
globaliseerumisest tulenevad 
võimalused.
• Kiire arengu on läbi teinud XX saj 
keskpaigas tekkinud 
elektroonikatööstus, mille toodangu 
1980. aastatel kolmekordistus ja 
1990. aastatel veel kahekordistus.
• Mikroprotsessorite ja mälukiipide 
leiutamine võimaldas 
elektroonikatoodete kasutusala 
tunduvalt laiendada.
• Kümneid aastaid oli USA maailma 
tähtsam arvutite, kosmosetehnika, 
tööstusrobotite jms valmistaja. 
• 1980. aastatel aga muutus 
tööstusharu geograafia.
• Elektroonikatööstuse  liidriks  sai 
Jaapan, kelle deviisiks sai 1980. 
aastatel ,, elektroonika  on maa  nafta ’’
• Viimasel  aastakümnel  on neile lisandunud 
Kagu- Aasia  „tiigrid’’.
• Maailma suuremateks personaalarvutite 
tootjaks tõusid Lõuna-Korea ja  Taiwan
videomagnetofonide tootjaks Lõuna-Korea.
• Kiire areng toimub Hiinas, mis on maailma 
suurima televiisorite ja raadiote tootja. 
• Elektroonikatööstust iseloomustab väga 
kõrge kontsentreeritus.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud #1 Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud #2 Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud #3 Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud #4 Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud #5 Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud #6 Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emma1lotta Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata

Maailma majandus
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Võib ka nii tõlgendada, et antud kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa. Tehniline osa selles mõttes, et paljusid esitatud ideid või kirjeldatud nähtusi oleks inimesel võimalik ka reaalselt näha või teostada ja paljudel juhtudel võimaldab seda just reaalne ajas rändamine. Vaata järgmist joonist: 16 Joonis 11 Kõik Maailmataju osad ja harud on seotud ajas rändamisega. Peaaegu kõiki Maailmataju osasid on võimalik tõestada ajas rändamise teel. Põhjuse ja tagajärje seosed võivad olla ka palju üldisemad. Näiteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika on tänapäeva füüsikateaduse alustalad. Nende teaduste edasi arendamine võimaldab luua ajamasina. See tähendab ka seda, et ajas rändamise teooria ongi relatiivsusteooria ja kvantmehaanika edasiarendus. Kuid ajas rändamine omakorda võimaldab

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun