Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusarvestus kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
finants, varad, suhtarvud, käibevara, maksevõime, vertikaalanalüüs, andes, finantsaruandluse, vähenenud, aktsia, puhasrentaablus, kajasta, kirjed, brutorentaablus, ärirentaablus, majandusaasta, bilanss, maksmine, dividendid, äritegevus, kirjete, likviidsus, võlgnevus, tulumaks, aastaaruanne, kasumiaruanne, kulusid, koostamiseks, ettemaksed•dividendide maksmine; •kapitalirendimaksete põhisummad; •omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; •võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; •omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. •omaaktsiate esmamüük; •võlakirjade emiteerimine; •vekslite väljastamine; •laenude võtmine; •tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11
....................................................................................................................... 19 7 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS ....................................................................................................................
on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega: 1. Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 2. Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 3. Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu. 4. Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. 5. Tarnijad ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, maksevõime, pikaajalised plaanid. Bilansi analüüs 6
2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta kasum jäi meile samuti teadmatuks, kuna ettevõtte oli seda kajastanud kui muud äritulud ning jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna. 4 2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsis võrreldakse ühe aasta kirjeid mingi kindla näitajaga samast aastast ehk võrreldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Bilansi vertikaalanalüüs on vara analüüs, mis annab ülevaate ettevõtte varade struktuurist. See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Kohustuste osas analüüsitakse lühiajaliste ja
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- kaasomanikke? 3. Kuidas arendada ja juhtida igapäevast finantstegevust? Kuidas tagatakse ettevõtte igapäevane maksevõime suhetes klientidega, tarnijatega ja muude lühiahaliste võlausaldajatega? Selline finantsjuhtimine on iga tegutseva ettevõtte igapäevane tegevus. Ettevõttele raha hankimine finantsturgudelt on ja jääb finantsjuhtimise üheks keskseks probleemiks. Finantsturuks (financial market) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14
SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs...............................................................................................10 2.3. Seoste analüüs......................................................................................................19 3. SÜNTEES...................................................................................................................22 3.1
finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on
(võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja puhul tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele. Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea , kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad
........................................................................................................ 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
Võrreldes baasaastaga (2009) on müügitulu iga aasta kasvanud. Juurdekasvu tempo oli kõige suurem 2010. aastal, kui müügitulu kasvas 21,43%. Seevastu 2011. aastal oli kasvutempo kõige madalam 7,56%, mis tähendab, et isegi müügitulud Soomest ja Hollandist ei mõjutanud ettevõtte tulusid niivõrd võrreldes teiste aastatega. Kokkuvõttes võib öelda, et müügitulud on head, sest võrreldes baasaastaga ei ole ka ühelgi teisel aastal müügitulu vähenenud. 2.2 Müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes Tabel 2 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes (autori koostatud) 2009 Müügitul 2010 Müügitul 2011 Müügitul 2012 u kasv u kasv u kasv 2010 2011 2012
869 718,6 948 335,1 757 767,9 823 909,2 111 950,7 124 425,9 15 327,1 27 372,9 24 977,4 28 016,0 1 365,6 1,5 322,1 899,0 72 689,7 68 139,4 -1 376,1 -10 798,9 71 313,6 57 340,5 71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
Lihtne ja kiire võimalus aga ei pruugi olla parim. Suhtarvude analüüsi kasutamisel tuleb veenduda, et kasutatavad andmed on usaldusväärsed ning võrdlusandmed õiged. Suhtarve arvutatakse finantsaruannete kahe või enama komponendi vahelise suhtena. Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist ettevõtte majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata. Analüüsitakse peamiselt järgmisi ettevõtte majandustegevuse aspekte: ·lühiajaline maksevõime ehk likviidsus; ·varade juhtimine ehk efektiivsus; ·kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime; ·tulusus ehk rentaablus. Lühiajaline maksevõime ehk likviidsus Maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus ettevõtte varade võime muutuda maksevahendiks. Ettevõtte likviidsus on ettevõtte maksevõimelisus ehk ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest
Kui firmal tekkib vajadus aktsiakapitali vähendada, siis selleks on 2 erinevat võimalust: - olemasolevad aktsiad vahetatakse välja väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu ning seega väheneb aktsiakapital. Seda saab teha siis, kui on täidetud kõik nõuded esitatavad aktsiaseltsile (näiteks: aktsiakapitali minimaalne nõue on 400 000.- krooni ning enam vähendada ei saa). - Teine võimalus on tühistada osa ringluses olevaid aktsiaid ja nii vähendada aktsia kapitali (selline otsus võetakse vastu aktsionäride koosolekul) tingimused on min. 10.-/aktsia ja min. 400 000.- aktsiakapital). Ettevõtte võib korraldada täiendava aktsia emissiooni (kapitali suurenemine), milleks kaasatakse täiendavate sissemaksetena aktsionäride raha või korraldatakse fondiemissioon, mille puhul täiendavaid sissemakseid sularahas ei tehta. Fondi emissiooni allikateks võivad olla kas kasum või aktsiate ülekurss kui selline allikas on.
) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud. Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
........................................7 2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS.............................9 2.1 Horisontaalanalüüs........................................................................9 2.1.1 Tallinna Vesi AS......................................................................9 2.1.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................11 2.1.3 Tallink AS..............................................................................13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS....................................................................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus......
Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist.
Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot)
Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs. Finantsanalüüsi etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanalüüs) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vertikaalanalüüs: bilansikirjete suhe bilansimahtu või kasumiaruande kirjete suhe müügitulusse. Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte
renditud kinnisvara üürile andmisega. OÜ Ultex Haldus töötab samuti Raekoja platsis majas nr 17 restorani Kaerajaan nime all. Restoran Kaerajaan pakub samuti Eesti toitu, kuid seda kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%)
(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 7 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 3. FINANTSANALÜÜS Nagu sissejuhatuses sai öeldud, on erilise tähtsusega alustava ettevõtte aoks analüüsida prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694 Brutokasum 178 502 167 307 Maksevõime valemid Maksevõime näitab firma valmidust kustuda võlakohustusi, mille tähtaeg on kätte jõudnud ning muuta varasid rahaks. Lühiajalise maksevõime suhtearvud Antud näitajat kasutatakse lühiajaliste võlgade maksevõime hindamiseks. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara /Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 455 657/235 897=1,9 31.12.2008 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 402 345/201 546=2,0 Näitab mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tagamiseks
Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega)
Ettevõtte finantsanalüüs Finantsanalüüs on koostatud 2008 ja 2009. aasta põhjal. Arvutused on tehtud bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande baasil. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara/ Lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2008 = 10 799 484 / 2 316 841 = 4,6 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2009 = 5 406 775 / 1 738 597 = 3,1 Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6
saab asuda juba keerukama ja sisulisema analuusi ehk suhtarvuanaluusi juurde. 5. Efektiivsus (tuua naiteks ka 3 suhtarvu). Efektiivsuse ehk aktiivsuse analuus (kitsamalt ka varade kasutamise efektiivsuse analuus) võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele
Mis tegurid mõjutavad talitlustsükli pikkust? Ettevõtte talitlustsükkel (operatsioonitsükkel) – päevade arv, mille jooksul toimub varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid
annaabi.ee 
