Majandus, turumajandus, majandusteadus, makroökonoomika, mikroökonoomika (0)

1 Hindamata

Kordamine: kommunistlikud riigid
1. Kommunistlikud riigid
2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine
a) Sotsialismileeri kujunemine:
a)
Stalini surm ja Beria uus kurss : Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega.
Kommunismi   mõjuvõimu   laienemise
Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit
tulemuseks   oli  sotsialismileeri  kujunemine.
(kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid
Moskva    toel   aidati    kommunistid    võimule
vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane
algul   Ida-Euroopa   riikides:   Hiljem   laiendati
vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati
mõju

Ida-

Saksamaale,

Hiina
1953. aasta detsembris
Rahvavabariigile,   Mongooliale,   Põhja-
b)
Hruštšovi sulaaeg :  Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968).
Vietnamile   ning   Põhja-   Koreale.   Esialgu
NSVL -i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima.
nimetati    Moskva    kontrolli   all   riike
Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused
rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti
kukuvad läbi.
kasutusele   nimetus   „ sotsialismimaad “.   Koos
Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke . Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale , kuid
NL-iga   moodustasid   need   riigid
ometi on nende õigused väga piiratud.
sotsialismileeri.
Kultuuriline järjepidevus taastatakse., on tekkinud mõningane loominguline vabadus. On võimalik saada
b)Sotsialistlike riikide
teada ka välismaal toimuvast Välismaale põgenenud eestlastel on taas võimalik oma sugulastega ühendust
ühisjooned:
võtta.
Sotsialistlikud riigid
c)
erinesid üksteisest oma varasema
Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal: 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak )
poliitilise ja majandusliku arengutaseme
majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii
toiduainetest kui ka tarbekaupadest. Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse Tugevnes tagurlik poliitika
ja kultuuritausta poolest. NL hakkas aga
Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest. Karmistati riiklikku kontrolli ühiskonnas. Kõik eluvaldkonnad
seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati
(majandus, poliitika, kultuur) ilmutasid mandumise märke ja suutmatust areneda. Valitses seisak ehk
vaid ühele parteile- kommunistlikule
Stagnatsioon.
parteile. Partei liidril oli
Suurenes mahajäämus läänemaailmast, Brežnevi valitsus- ja eluaja lõpuaastateks kujunes välja
isikuvõim.Kommunistlik partei kontrollis
kõikeholmav majanduslik, sotsiaalne, pliitiline ja vaimne kriis.
kogu ühiskonna poliitilist- ja
d)
Dissidentlus ehk teisitimõtlemine tekkis nõukogude ühiskonnas 1960. aastatel, seoses tagurluse
vaimuelu .Partei oluliseks toeks kõikides
pealetungiga stagnatsiooniajal.Dissidendid olid eelkõige haritlased, kes taotlesid ühiskonnaelu
riikides said
liberaliseerimist, tsensuuri lõpetamist ja püüdsid nõukogude elu hinnata realistlikult, st tegid tõele näkku
julgeolekuorganid.Ühiskonda aitas vaos
vaadates õiglast ühiskonnakriitikat. Nad levitasid artikleid ja väljaandeid kus kajastati nõukogude
hoida range tsensuur ja ulatuslik
ühiskonda tõepäraselt. Nad püüdsid teavitada läänemaailma inimõiguste rikkumisest NSV Liidus. Võimud
propaganda . Valdav osa majandusest oli
pidasid dissidente partei ja riigi õõnestajateks, ning püüdsid nende tegevust tõkestada repressioonide abil.
riigistatud ja põllumajandus
Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine,
kollektiviseeritud. Sotsialistlik
maalt väljasaatmine , ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi
majanduselu tugines rangele
e)
Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused:
Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika
plaanimajandusele
e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine,
b) Sotsialistlike riikide koostöö:
et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti )
NL-i eestvedamisel moodustasid
Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega , et tagada majandusreformide läbiviimine .Terkkisid
sotsialistlikud riigid mitmesuguseid
poliitilised liikumised ja partied. Ettevõtetele anti suurem iseseisvus , erasektori laienemine.
rahvusvahelisi organisatsiooone:
Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes
Idabloki riikides.
Majandusalase koostöö
f)
organisatsiooniks oli Vastastikuse
Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine:
Majandusabi Nõukogu. pidi aitama
Vanameelsete riigipöördekatse toimus 19 aug, 1991. Moskvas tuli võimule RESK-riigipöörajate
võimuorgan . Gorbatsov pandi koduaresti. Demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga ajasid riigipöörde
Moskva-meelsetel riikidel
nurja.
majandusraskustest üle saada, samas
1994a tunnistati Balti riikide iseseisvust. 8 detsembrilsõlmiti   SRÜ -Vene, Valgevene ja Ukraina
tugevdas see neis riikides Moskva
liiduleping, millega liitus veel 8 endist liiduvabariiki. 25 dets 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist ja
ülemvõimu.
teatati NSVL lagunemisest.
*Moodustati sõjaline liit: Varssavi
Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi
Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi
liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust,
kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast.
Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede
viibimine Ida- Euroopa riikides.
3. Idabloki lagunemine
4. Eesti NSV
a) Kommunismi
a)
Valitsemine ja EKP juhtide tegevus:  NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee
kokkuvarisemise põhjused
sissetungiga. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud
korraldustest. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti
Välispoliitilised: NSVLiidu
laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1954 moodustati Riikliku Julgeoleku
mõju taandumine Ida
Komitee - KGB. Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse . KGB. pidi
Euroopast.
pidevalt ühiskonda jälgima ja kontrollima, et kõikvõimalikud nõukogudevastased kavatsused ja
ettevõtmised juba eos lämmatada. KGB ülesandeks oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine..
Sisepoliitilised:sotsialismi
Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linna elamufondist võeti
ammendumine,poliitilise
sõjaväe kasutusse.
opositsiooni tugevnemine.
b)
EKP juhid:1) Nikolai Karotamm – Tema juhtimise all toimus Nõukogude võimustruktuuri
kujundamine. II küüditamine . Kolhooside rajamine
b) Murranguline 1989.aasta:
2) Johannes Käbin – oli  laveeria Moskva ja Eesti vahel. Leebem olukord, immigratsioon .
 Poolas-sai võimule
3) Karl Vaino – umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused . Laulev revolutsioon .
imittekommunistlik
c)
Vastupanu vormid– Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused. 1970-1980 -
peaminister ja aasta hiljem
Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste
rikkumised ning levitada seda välismaal.
valiti presidendiks Lech
d)
Side läänega: Eestlastel võimalused oli informatsiooni saamiseks lääne maailmast Nokupatsiooni ajal
Walesa
Välisraadiojaamad(Ameerika Hääl, Vaba Euroopa , Vabadusraadio), tihenesid Eesti NSV teadlaste
 Tšehhoslovakkias- vägivallatu
sidemed  nende välismaa kollegidega, SoomeTV
e)
Käsumajanduse tagajärjed: Käsumajandus ei arvestanud kohalikke tooraine - ega
võimuvahetus.Presidendiks sai
tööjõuressursse, Peale sõda toimus massiline võõrtööliste sissevool . Nad töid kaasa teistsugused
Vaslav Havel .
harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades venekeelse elanikkonnaga
 Saksa DV-s-astus
asustuspiirkonnad. Muulaste massiline sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust
massiliikumise survel tagasi
f)
Kultuurielu põhijooned : Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate
põlvkondade poolt loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud
vanameelne liider Honecker ja
sõjajärgsetel aastatel “kodanliku ühiskonna pärandist”, mille käigus hävitati märkimisväärne osa
lammutati Berliini müür .
iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti
 Rumeenias toimus detsembris
erihoidlatesse. Tugev tsensuur ja sõnavabaduse puudumine pidurdas kultuuri arengut.Tugeva surve all
oli ka usuelu . Eesti kultuuril Eesti NSVs tuli vastu seista venestamisesurvele ja loomevabaduse
rahvaülestõus ja kõrvaldati
piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ja tagas eesti kultuuri püsimajäämise.
võimult diktaator Ceausescu ,
g)
“40 kiri” 28. oktoobril 1980 saatsid 40 eesti teadlast ja kultuuritegelast avaliku kirja NSV Liidu
kes hukati koos naisega.
keskajalehele Pravda ning ENSV keskajalehtedele Sovetskaja Estonija ja Rahva Hääl. Kirjas
c) Muutused riiklused:
protesteeriti vene keele kasutusala sundusliku laiendamise ja selle õpetamise intensiivistamise vastu,
mis oli toimunud alates 1978. aastast. 40 kirja otsesed ajendid olid 1980. a septembri lõpu ja oktoobri
 Saksamaa taasühinemine
alguse õpilasrahutused Tallinnas, mis venestuse vastu protesteerisid ning mille julgeolek ja miilits
toimus 3.okt. 1991
brutaalselt maha surusid. 40 kirja ei avaldatud, kuid seda levitati käsikirjaliselt ning see sai Eestis
üldiselt teatavaks. Kirja autorid represseeriti sovetlike meetoditega: kehtestati esinemiskeelud, piirati
 1992 toimusTsehhoslovakkis
välisreise, tehti takistusi uue elamispinna hankimisel jms ning ähvardati julgeolekus. 40 kiri sai
rahumeelne jagunemine
laialdaselt teatavaks välismaal
kaheks iseseisvaks riigiks
ehk“ sametlahutus ”
 Jugoslaavia lagunemine
toimus kodusõja tagajärjel.
Kodusõdade lõppemisele aitas
kaasa ÜRO ja NATO
rahujõudude
sekkumine.Tulemuseks oli
Sloveenia ,
Horvaatia, Makedoonia ja
Bosnia-Hertegoviina
iseseisvumine.
5.
Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29)
a)
Uus ärkamisaeg : Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. 1987.
aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele
1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna
Hirvepargis poliitiline meeleavaldus.

Fosforiidikampaania: protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988

MRP-AEG- oli aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide
avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Organisatsioonil oli  põrandaalune omakirjastuslik väljaanne, mida trükiti kirjutusmasinalja levitati
ajavahemikus 1987 kuni 1988.

IME- oli Eesti taasiseseisvumise algusajal (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV
majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest.Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti
majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks.
b)
Ühiskonna politiseerumine:

EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a.

ERSP- 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse „Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks”, millele oli alla kirjutanud 14 isikut.
ERSP asutamiskongress peeti 20. augustil 1988 väikeses Kesk-Eesti asulas Pilistveres. Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna
eesmärgiks seati okupeeritud ja annekteeritud Eesti iseseisvuse taastamine

RR- Rahvarinne (ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne) loodi 1988. Liikumise idee käis välja selle
hilisem juht Edgar Savisaar aprillis 1988 Eesti Televisiooni populaarses telesaates. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik
massiliikumine. Esimesel tegutsemisaastal toetas Rahvarinne Eestile NSV Liidu koosseisus laiaulatusliku autonoomia andmist. 1989. a asuti toetama
Eesti iseseisvust Eesti riigi (nn kolmanda vabariigi) väljakuulutamise põhimõttel. organiseeris aastatel 1988–1991 mitu massiüritust, millest suurim oli
kolme Balti riigi rahvarinde korraldatud Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevale pühendatud Balti kett augustis 1989.
c)
Laulev revolutsioon:

Võimukriis: 1988. aasta kevade jooksul oli Eesti-sisene kriitika kohaliku juhtkonna suhtes muutunud järjest avalikumaks. Vaino, kelle vastu tekkis
opositsioon ka EKP juhtide seas, ei soovinud siiski vabatahtlikult lahkuda.,. Pärast 1988. aasta öölaulupidusid ja nn laulva revolutsiooni algust ning
massimeeleavaldusi, võis oodata sündmuste väljumist võimude kontrolli alt. Ka Moskva jõudis arusaamisele võimulolijate vahetuse vajalikkusest Eestis.
16. juunil vabastatigi Karl Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele määrati diplomaatiliselt töölt selleks puhuks kiirkorras
tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas ka Gorbatšov .

“Eestimaa laul”- Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul”, mis tõi väljaku
rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest) Poplauljad esitasid isamaalisi laule, mida publik kaasa laulis . Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste
ütles seal esmakordselt välja mõtte, mis oleks vaid aasta varem olnud mõeldamatu — Eestist peab saama iseseisev riik.
d)
Kolm poliitilist suunda: 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. 1.Rahvuslike jõudude (ERSP,
EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine.2. Impeeriumimeelsed jõud välistasid selle täielikult. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. 3.
Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile
suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus
Suveräänsusdeklaratsioon ja Balti kett: 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati
Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi
saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus.
Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid
Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2
miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide
olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.
Kodanike komiteede liikumine: Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine
juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima , et valida hiljem esindusorgan – Eesti Kongress. Valimised
toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede
liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati
tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi
liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
Iseseisvuse taastamine: Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega
sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse
andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil
1991. aastal vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil
kui iseseisev ja suveräänne riik.
6. Selgita mõisted:
7. Kes olid, mida tegid?
8. Millal toimus?
Sotsialismileer- Leer kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud
J. Stalin- Nõukogude valitsusjuht. Toetas
Loodi VMN- 1949 jaanuar
riigid
totalitaarset riigikorda .
Loodi VLO- 1955
Sotsialistlik sõprusühendus- on leer kuhu kuulusid kõik
L.Beria- Nõukogude Liidu siseminister , kes
Algas sula- 1956
NSVL kuulekd sotsialistlikud riigid(ei kuulunud
pretendeers „suure juhi „kohale
Algas stagnatsioon- 1970
Jugoslaavia)
N. Hruštšov - Nõukogude Liidu partei
Algas perestroika- 1985
VMN-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.Sots riikide
keskkommitee sekretär. Tema valitsemisega
Toimus augustiputš- 19 august
organ.Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja
kutsuti sulaajaks.
1991
teaduslikku koostööd.
L.Brežnev- Nõukogude poli tik ja ri gijuht.
Lagunes NSVL- 1991
VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon. Kommunistlike
A.Sahharov- Nõukogude teisitimõtlejate juht,
Langes Berliini müür- 1989
riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon.
kes oli akadeemik
Taasühines Saksamaa- 3 okt.
Sulaaeg-Periood, mis algas peale Stalini surma.Stalini
A.Solženitsõn- üks tuntumaid vene
1990
isikukulptuse hukkamõist,vägivalla heastamine ,
kirjanikke ja dissidente. teisitimõtleja
Toimus suurküüditamine
ühiskonna liberiseerimine. Nikita Hrutshovi võimuaeg.
J. Andropov - Nõukogude Li du poli tik ja
Eestis- 26 märts 1949
Stagnatsioon –Seisak, peatumine, arengu seiskumine.
NSV Li du Ri kliku Julgeoleku Komitee juht
Toimus EKP VIII pleenum-
Dissidentlus-Teisitimõtlemine. NSVL-us mitte
K.Tšernenko- Nõukogude Liidu riigijuht .
1950
kommunistlik mõtlemine, tegutsemine
Gorbatšov- Nõukogude Li du vi mane
Koostati “40 kiri”- 1980
Metsavendlus- Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist
ri gipea.
Algas uus ärkamisaeg- 1987
toetavate ja NSVL repretsioonide eest ennast varjavate
A. Jakovlev - Glasnosti eestvedaja
kevad
nõukogude võimu vastaste relvastatud võitlus. 1944-
B. Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene
Toimus laulev revolutsioon-
1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks
president .
1988 sept
uuele võimule
L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute
Võeti vastu
Suurküüditamine-Inimeste sunniviisiline
juht
suveräänsusdeklaratsioon- 16
ümberasustamine Eesti rahva suurküüditamine 26 märts
V.Havel- vi mane Tšehhoslovakkia
nov 1988
1949
president ja esimene Tšehhi Vabari gi
Toimus Balti kett- 23 august
Perestroika- Mihhail Gorbatsovi poolt 1987 välja
president
1989
kuulutatud majandusreformide programm NSVLiidus.
N.Ceausescu- Diktaator Rumeenias, püüdis
Taastati Eesti
Augustiputš-Riigipöördekatse Moskvas 19-21 aug 1991
lämmatada vabaduspüüdlused Poolas
iseseisvus- 20 august
Glasnost -oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud
S.Milosevič- Jugoslaavia ja Serbia poli tik.
1991
avalikustamispoliitika NSV Liidus
Serbia president.
Sametrevolutsioon - vägivallatu võimuvahetus
N.Karotamm- EKP juht oli kuulekas venelane
Tšehhosslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel,
J.Käbin- Eesti NSV ri gitegelane, Eestimaa
Sametlahutus- 1992 Tšehhoslovakkia rahumeelne
Kommunistliku Partei juht  ja Eesti NSV
jagamine kaheks iseseisvaks rigiks- Tš ehhi Vabariigiks
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
ja Slovakkia Vabariik
K.Vaino- endine Eesti NSV poli tik ja
ERSP- esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku
parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku
Sõltumatuse partei
Partei eelvi mane esimene sekretär
RR- Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks
V.Väljas- partei juht lahendas võimukriisi ära
Eestimaa laul- Lauluväljakul korraldatud massiüritus ,
T.Kelam- Eesti poli tik-Eesti Komitee
millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas
esimees.
üleskutse omariikluse taastamiseks
E.Savisaar- Algats massiliikumise perestroika
Suveräänsusdeklaratsioon- 16 november 1988 aastal
toetuseks. Valitsus juht
võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu
suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV
seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste
suhtes.
Balti kett- 23 augustil moodustati katkematu inimkett
Tallinnast Vilniuseni. 660 km ja ~ 2 miljonit inimest. See
aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel
areenil.