Tartu Kutsehariduskeskus IKT-osakond Johann Jakob Jürgen Eesti elektriturg enne ja pärast avanemist Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Elektrituru avanemine pani turuosalised investeerima mõistlikult ning efektiivsemalt majandama. Seeläbi on tarbial õigus valida omale kõige sobivam elektrimüüja ning elektritootjate vahel tekib konkurents. Konkurents on hea, kuna see peaks loogikas elektri hindu vähendama. Oma mõtted ja arvamused mul üldiselt puuduvad kuna ei olnud ennem selle referaadi kirjutamist asjaga kursis. Sain aru sellest, peaksin koduse energiapaketi ära valima kuna üldteenus on kallim kui pakkujatelt sisse ostetud teenus. 1 ELEKTRITURG ENNE JA PÄRAST AVAMIST
Sa lõpetad varsti kooli ja pead end ise majandama hakkama. Võib-olla oled juba täna majanduslikult iseseisev. Selleks, et tulevikuks valmis olla, koosta pere-eelarve järgmistel tingimustel: 1.Sa elad vanematest eraldi kas üksi või kellegagi koos. 2.Sa pead end ise majandama. 3.Sissetulekuks võid võtta summa, mida Sinu oskuste ja teadmiste juures on võimalik teenida. Allikaid võib olla mitu. 4.Kulutused tuleb prognoosida võimalikult täpselt ja nii, et kõik valdkonnad on kaetud. Mõtle, mille peale on vaja kulutada ja mis see maksta võiks? 5. Eluaseme puhul on võimalikud erinevad võimalused (üüritud, laenuga ostetud, päritud või kingitud). Kahekesi koos elades saab kasutada ka kahte sissetulekut ning kulude jagamist. Vormistus vali ise
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine"
"Kolmanda maailma" riikide tunnused Maailmaasjades väikese sõnaõigusega riigid Paljud riigid suhteliselt vaesed Reeglina kuulusid siia kolooniavõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Jooned, mis iseloomustavad arengumaid: Raske majanduslik olukord - arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust Sisepoliitiline ebastabiilsus- pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus) http://trendsupdates.com/the-truth-about-third-world / Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) http://trendsupdates
kohvimasinat, kui kodus puhub seintest tuul läbi? Paljude inimeste viga on see, et kui neil on raha, siis nad laristavad seda väga mõttetutele asjadele ja elavad ikka sama lagunenud ja rääbakas kodus edasi. Tean mõningaid selliseid inimesi ja ei saa nendest eriti aru. Sellised probleemid aitavad juba noorelt lastel ise hakkama saada ja nad õpivad rahaga majandamist, noored hakkavad aru saama, mis on hädavajalik, mis ebavajalik. Sellised lapsed, kes peavad nii noorelt ise majandama, teavad väga täpselt, mis on perele kõige olulisem, tehakse õigeid valikuid, ostetakse seda, mis on eluliselt tõeliselt vajalik. Meie riigis on väga palju ebanormaalseid asju, abivajajaid ei leita ülesse ja kui nüüd aus olla, siis neid eriti ei otsita ka. Aidatakse selliseid peresid, kes tegelikult ju abi ei vaja, nad saaksid ise hakkama, kuid kuidagi oskavad nad need toetused omale saada. Väga palju on vaesuses ja
7. Kuidas loodi Iisrael ? 8. Loetle sõdu, milles osales Iisreal. 9. Mis on Intifada ? 10. Millised arengusuunad ilmnesid Ladina Ameerikas 20.saj jooksul ? 11. Kes on sandinistid ? 12. Miks on tänapäeva Ladina Ameerika olulisemate probleemide lahendamine keeruline ? 1. Raske majanduslik olukord- arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust. Sisepoliitiline ebastabiilsus- pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus). Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) 2. Ida- Lääne vastasseis külma sõja aastatel laienes ka kolmanda maailma riikidesse,
arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Metsaomanik on kohustatud: jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi metsaomanik peab tellima metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik. Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud, tekkinud keskkonnakahju suuruseks hinnatakse rohkem kui 76000 krooni. Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo inspektorid kontrollisid 10. veebruaril
Need eeldused saab suuresti jagada kolme gruppi. Esimeseks on majanduslikud eeldused, teiseks poliitilised eeldused ning kolmandaks kultuurilised eeldused. Millised olid eeldused nendes gruppides, mis tegid võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Eesti Vabariigi sünnile aitasid kaasa mitmed majanduslikud eeldused. Vundamendi selleks ladus talupoegade õigus osta talusid päriseks. Need osteti küll enamasti laenuga, kuid talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus kaubavahetus Venemaaga palju kiiremaks. Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Seal hulgas suurenes Viina müük Venemaale. Keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks soodustas tööstuse arengut. I maailmasõja alguseks oli Eesti üks Venemaa enim arenenud tööstuspiirkondi. Vabrikutes said tööd 50000 inimest. Kõik
valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus, nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud vahetada elukutset. Ka liikumisvabadus oli veel piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. See säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikust. 1849. aastal tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus
protsentarvutusi ning võiksid toimude vestlusringid erinevatel majandusega ja üleüldse eluliste probleemidega seotud teemadel. Keskkoolis oleks õpetus süvenenum ning tänu sellele võiks täiesti vabalt läbida ülikooli majanduskursuse esimese aasta materjali ning omada eluks vajalikke teadmisi juba keskkooli lõpetades, kus paljud lõpetajad suunduvad õppima ülikoolidesse, mis ei pruugi asuda nende kodulinnas ning see tähendab seda, et nad hakkavad omapead majandama. Miks seda vaja on? Sest praegu on Eesti täis inimesi, kellel puudub igasugune arusaam, misasi see raha on ja kust raha tuleb. Minu väga lähedane inimene sai hiljuti päranduseks väikese korteri. Korter oli üsna heas korras ning ta lasi ainult vana mööbli välja viia, vahetas tapeedid ära, pani uued liistud ja laminaatparketi ning tegi veel mõningaid pisi asju. Sai täiesti tavalise viisaka tudengikorteri. Selle üüris ta välja turuhinnast paarkümmend eurot soodsamalt
Iraagis moodustavad kurdid elanikkonast 15-20%.Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid.Kurdid loodavad ,et Saddami kukutamise järel moodustatakse föderaal piirkonnast koosnev riik:põhjas kurdidega enamusega ala ja lõunas araablaste piirkond. 6.Kokkuvõte Raske majanduslik olukord -arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülessandeks on toota emamaale tooraineid.Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurrikidest.Suurriigid tahtsid majanduslikku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele,kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust.Raskeks tegi ka arengumaade riikide elu ka sisepoliitiline ebastabiilsus ja pidevad sõjalised riigipöörded ehk omavahelised võimuvõitlused.Keerulised olid ka omavahelised suhted ehk siis piiri probleemid ja usulised suhted . 7.Kasutatud kirjandus www.miksike
Tselluloosi ja paberi tootmiseks on vaja aga palju puhast vett.Okaspuud kasvavad aeglaselt, sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks. Seal aga, kus selle reegli vastu eksitakse, saavad isegi tohutud metsavarud lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse.
samuti ka rõõme kuid kumba rohkem? Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga? Pärisorjusest vabanemine ja talude päriseksostmine aitasid eestlastel ise majandama õppida ning sellega kasvas nende väärikus ning eneseteadvus. Rahvuslikule liikumisele aitas kaasa eesti soost haritlaste teke. Silmapaistvaimad olid J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson ning F. R. Kreutzwald. Nendest said liikumise juhid. Ärkamisajal pandi alus eesti keelsele ajakirjandusele. Tänu kirjasõna levikule said haritlased oma ärkamisideid lihtsamini levitada. Tuntuimad ajalehed olid ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees".
Mõisnikud said õiguse eraldada 17-20% talupoegade maast mõisale. Üleminek palgatöölistele, arenes kapitalistlik majandus. Mõisinikud said vabad käed kvoodimaa kasutamiseks. Toimus viimane ulatuslik mõisastamine. 3.Muutused ühiskonnas seoses talude pärisostmisega. Tekkisid iseseisvad talud väiketootmisüksustena. Talupojad said ise mõisnikuks hakata. Talurahvas õppis hindama haridust. Kontroll mõisnikel talupoegade üle vähenes, kulutused suurenesid, nüüdsest pidi hoolsamini majandama, et vältida pankroti. Talupojad olid tihti võlgades. 4. Millised uued võimalused tekkisid maarahvale, kui neil lubati 1860.a vabalt omale elukohta valida? Väljarändamisliikumine -> võimalik minna Venemaale, samas ka baltikubermangu linnadesse, käsitööliseks, tööstusesse vabrikutööliseks. 1870. Eestis, Lätis avanes tööstus. Teenijad. 18.PTK 1. Miks oli eestlastel vaja rahvusena ärgata? Milles see seisnes? Eestlaste seas levis arusaam, et nad ei pea jääma mingiks alamseisuks
Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin, kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal. 1.5. POLIITIKUKARJÄÄR Ülikooli lõpetamise järel püüdis ta rakendust leida diplomaadi ja ametnikuna, kuid edutult. Bismarck oli sõnakuulmatu alluv. Ta lahkus riigiametist ja hakkas edukalt oma mõisa majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal. 1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja
Okaspuud kasvavad aeglaselt, sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks. Seal aga, kus selle reegli vastu eksitakse, saavad isegi tohutud metsavarud lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Keskkonnaprobleemid Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse.
pärismissuhetes. Tekib kinnistusraamatu kandega, võib lõppeda kokkuleppel. Lõppeb tähtaja saavumisel või kasutusvaldaja surmaga. Jur.isiku puhul 100 a möödumisel seadmisest. Ka kinnisasja hävimisel või sundmüügil, sundvõõrandamisel. Kasutusvaldaja võib saada kasutuse ajal eraldunud loodusvilja ja sissenõutavaks muutunud õigusvilja. Eseme võib nt rendile anda, üle ei või anda kasutusvaldust ennast. Valdaja peab : asja senise majandusliku otstarbe säilitama, heaperemehelikult majandama, ei tohi oluliselt muuta ega ümber kujundada, kandma korrapärase majandamisega seotud kulud. Isiklik kasutusõigus – analoogne reaalservituudiga, aga seatud konkreetse isiku kasuks. Isikliku kasutusõiguse saab üle anda, kui omanik on nõus. Reaalkoormatis – ei anna õigust asja kasutada, aga paneb igakordsele kinnisasja omanikule kohustuse kas maksta raha või teha mingi muu sooritus. Saab tagada erinevaid nõudeid, kui see tahetakse lahutada isikust ja siduda asjaga. Era või a/õlik
17. Millised ühiskonnakihid kaotasid NSV Liidu lagunemise tõttu kõige enam? Kes võitsid? Põhjenda. lihttöölised kaotasid, kuna nsv liidu ajal oli kõigile töökoht ja kõik olid nö vajalikud aga kui nsv liit lagunes kadusid ka töökahad osi asju polnud enam vaja jne. võitsid etuevased ettevõtjad ja tööstused kus eesotsas olid mõistusega inimesed mitte lihtsalt käsutäitjad kuna nad said hakata efektiivsemalt majandama 18. Poliitilised anekdoodid: 1."On see õige, et Breznev sai Nobeli preemia põllumajanduse eest?" ,, Jah, sest ta on hakkama saanud imeteoga külvab nisu Ukrainas ja lõikab Kanadas ...." 2. Nõukogude delegatsioon väisab elevandikonverentsi ja levitab seal ettekannet, mis koosneb neljast punktist: 1) marksismi-leninismi-stalinismi klassikud elevantidest; 2)Venemaa elevantide kodumaa; 3)Nõukogude elevant maailma parim elevant; 4) Valgevene elevant Vene elevandi väike vend
Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin, kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal. 1.5. POLIITIKUKARJÄÄR Ülikooli lõpetamise järel püüdis ta rakendust leida diplomaadi ja ametnikuna, kuid edutult. Bismarck oli sõnakuulmatu alluv. Ta lahkus riigiametist ja hakkas edukalt oma mõisa majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal. 1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja
Liidu ja tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste (teise maailma) hulka. Kolmas maailm ehk arengumaad(Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid). 2)Millised on nende probleemid? Millest on need tingitud? (lk 81-82) 1.Majanduslik olukord. Selle tingis tõsiasi, et kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. Tihti oli asumaa peaülesanne emamaa varustamine tooraine või põllumajandussaadustega. Pärast iseseisvumist katkesid varasemad sidemed ning noored riigid pidid ennast ise ära majandama. Arenenud riigid pakkusid majandusabi, aga vastutasuks tahtsid nad juurdepääsu maavaradele ning majanduslikke/poliitilist kuulekust. Tekkisid võlad ega suudetud enda majandust arendada. 2.Pidev näljahäda. 3.Joogivee puudus. 4.Haigused. 5.Epideemiad. Need on tingitud majandusraskustest. 6.Poliitiline ebastabiilsus. Sageli vahetuvad valitsused, enamasti sõjaliste riigipööretega. Demokraatia nõrkus või selle täielik puudumine, rahva madal haridustase või ka kirjaoskamatus,
meelsasti kergitaksid kõik hinnad mitmekordseks. Liiklusummikud oleksid päevapealt kadunud, ning elada oleks üldse palju lahedam. Ja mis kõige tähtsam: hingerahu oleks tagasi. Asju toodetaks vähem, hinnad oleksid sellevõrra kõrgemad ja majanduskasv endiselt positiivne. Kuid hetkel pole globaalses majanduses veel võimalik hindu ainult tootjapoolselt muuta nii, et kogu süsteem ellu jääks. Aga sellise oskuse omandamine näib olevat ilmselt lihtsam kui õppida majandama majanduse kahanemise tingimustes. Süsihappegaasi väljalase pidavat aastaks 2030 tõusma 52% võrra. See on suuresti suure energiavajadusega maade - Hiina ja India - esiletõusust tingitud. Euroopa suur väljakutse tulevikuks on suure energiatarbimisega arengumaade turgudele viia keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid. Meie riikide ühendus ei tohi keskenduda ainult liidusisestele probleemidele, sest keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire. Globaalse mõtlemise
Uurimistöö teema valiku aluseks on teema aktuaalsus, mida iseloomustab ühiskonna suunav ja suurenev huvi keskkonnasõbralikule käitumisele ja säästva majandamise põhimõtete rakendamisele. Kasumit taotlevate ärieesmärkide kõrval tuleb püstitada täiendavalt keskkonnaalaseid eesmärke: arukamalt majandada ja rahuldada ettevõtte huvipoolte kasvavat nõudlust "rohelise" teenuse järele. Et olla edukas ja konkurentsivõimeline, peab äriettevõte majandama ressursse säästvalt ja rahuldama oma klientide vajadusi ning ootusi teenuste või toodete suhtes. Jätkusuutliku arengu võimaluseks turismisektoris on keskkonna- ja kvaliteedimärgiste kasutamine ja nende saamise aluseks olevate süsteemide laiem rakendus. Eestis on praegu kasutusel kaks märgist, mis kannavad endas säästva turismi ideid - Roheline Võti (Green Key) turismiettevõtetele ja EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti) turismitoodetele. 1
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss.
1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal Sisu Nähti ette üleminek teorendilt raharendile. Lubati talude päriseksostmist. Algas talumaa kruntiajamine. Mõju 1857 Mahtra sõda Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus. Mõis kasutas raharendist ja talude müügist saadud raha tootmise kaasajastamiseks: maaparandus, tõuloomade soetamine, mõisamoonakate palkamine (mõisamoonakas
kirikutelt varad, saadi ka rahvuvahehelist abi. 1921. aastal toimusid talurahvarahutused kommunistide vastu. 3 UUS MAJANDUSPOLIITIKA- NEP JA J. STALIN 1921. aastast hakati rakendama majandusreforme. NEP- uus majanduspoliitika, millega kehtestati: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati mõõduka normeeritud maksuga. 2. Põllumajandussaaduste jääke võis talupoeg müüa 3. Majandusharud pidid ise end majandama. 4. Arenesid kooperatiivid. 5. Riik säilitas kontrolliva ja juhtiva osa majanduse reguleerimisel. 6. Üritati kaasata väliskapitali. 7. Teostati rahareform- lasti käibele kullal põhinev raha tservoonets. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Viidi läbi sõjaväereform. Punaarmeed vähendati 5.5 miljonilt 0.6 miljonile. Resservvägedeks said territoriaalsed miilitsaüksused. Laienes sunnitöölaagrite süsteem. Kiusati taga kirikut
Rooma ajal. Peamiseks keeleks oli ladina keel, millest on arenenud neis piirkondades praeguseni kõneldavad romaani keeled. Lääneprovintsides oli peamiseks elatusallikaks põllumajandus. 2 Latifundiumid peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused, mis levisid lääneprovintsides ja osalt ka Itaalias. Esialgu läks latifundiumide toodang peamiselt müügiks, kuid mida aeg edasi, seda enam hakasid latifundiumid end ise majandama. Lõpuks said neist suurmõisad. 3
Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja, millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente. Tihtipeale on hotellimajanudes säästva opereerimise põhjused majanduslikud. Tõusvad vee- , elektri-, ja jäätmete käitlemiskulud sunnivad hotelle suuremale kokkuhoidlikusele. 4 1 ROHELINE VÕTI (GREEN KEY) Et olla edukas ja konkurentsivõimeline, peab teatavasti iga äriettevõte majandama omi ressursse säästvalt ja rahuldama oma klientide vajadusi ning ootusi teenuste või toodete suhtes. See kehtib ka turismiettevõtete kohta, kus tavaliste, kasumit taotlevate ärieesmärkide kõrval tuleb püstitada täiendavalt keskkonnaalaseid eesmärke: arukamalt majandada ja rahuldada ettevõtte huvipoolte kasvavat nõudlust "rohelise" teenuse järele. Nagu igasuguse eesmärgi saavutamine nõuab suunatud ja sihikindlat tegevust, nii on ka turismiettevõttes vaja oma tegevusi
Praeguseks ajaks sisaldavad Eesti metsad esmapilgul märkamatuid väärtusi ja on seega vägagi bioloogiliselt mitmekesised. Metsaosi, mis on erilised oma koosluse poolest on hakatud nimetama metsa vääriselupaikadeks. Tavaliselt on nendeks kohad, kus leidub aastatuhandeid meiega koos elanud taime- ja loomaliike. (V.I.E LK32) Nendele kooslustele peab pöörama üha suuremat tähelepanu, et looduses kõik endistviisi edasi sujuks. Tänapäeval on inimesed aga väga agarad ehitama ja majandama, kuid kõik see hakkab ohustama vääriselupaikasid. Vääriselupaikade kaitsmise aluseks on aga nende tundmine. Nagu algul mainitud sai, on Eestis palju vääriselupaikasid, kuid mida rohkem neid on seda enam peavad olema inimesed informeeritud nende pikaajalise säilitamise olulisusest. Vääriselupaiga seadus Tavaliselt on vääriselupaigaks intensiivsest majandamisest kõrvale jäänud metsaosa, kus on erilised keskkonnatingimused
Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). 5) mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks, mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e. toiduainetes). 6) talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). 7) talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS: 1. Luterlik kirik: Alates 17.sajandist oli valitsevaks kristlikuks usuvooluks Eestis luterlus. Samas oli
enam mõisamaad teha, seda võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada, viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldatuse. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui mõisnikule. Talupojale: 1) vabanes tööst mõisapõllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele 2) talupoeg õppis majandama ja harjus turusuhetega 3) talupojal kogunes raha, mis võimaldas talu päriseks osta. Mõisnikule: 1) mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle tööviljakus oli suurem 2) mõisa sissetulekud kasvasid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi, taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas 1850-ndail aastail. 1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud. Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860
hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." Septembris 1560 puhkenud talurahvaülestõus haaras suure osa Harju- ja Läänemaast. 1561. a alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsile. Samal ajal lakkas olemast Liivi ordu, kelle valdused Harjumaal langesid Rootsile, sh mõne aja eest ilmalikustatud Padise kloostri maad. Rootsi krooni maid seati majandama ja haldama kroonumõisad (Padise, Keila, Harku jt). Paljud teenistuseta jäänud ordu liikmed ning mõisatest ilma jäänud aadlikud moodustasid ratsasalkasid, pakkudes oma teeneid erinevatele sõdivatele pooltele. Rootsi poole tuli aga üle Vene ohvitsere, kellele tasuti maavaldustega - nii sai alguse mitme vene või tatari nimega aadlisuguvõsa ajalugu Eestis (Baranoff jt). Sõjaliste ja poliitiliste teenete eest
rendile anda või maha müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldamise. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui ka mõisnikule: Talupojale: 1. Vabanes tööst mõisa põllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele. 2. Talupoeg õppis majandama ja harjus turu suhetega. 3. Talupojale kogunes raha, et talu päriseks osta. Mõisnikule: 1. Mõisa põllul hakkasid teotööliste asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle töö viljakus oli suurem. 2. Mõisa sissetulekud suurenesid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi ja taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas Liivimaal 1850.aastal kui Abja mõisnik müüs päriseks kahe küla talud (1853)
saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). - Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti
väljendusoskus. Enamus alustavatest ettevõtjatest on tihtipeale üksi ja esimestel kuudel esindavad oma ettevõtte kõiki tulevasi töötajaid. Seega peavad ettevõtjad olema aktiivsed, uskuma oma toodedesse või teenustesse ja suutma neid ka potensiaalsetele klientidele müüa. Ainult nii võib saata meid edu. Oma ettevõttega alustatakse, et teenida raha. Seega peab alustav ettevõtja olema teadlik, kuidas oma raha prognoosida ja planeerida. Kui oleme võimelised majandama oma ettevõtet finantsmaailmas (esmalt rahavooge), koos kõikide tõusude ja mõõnadega (säästes tõusude ja kulutades mõõnade ajal), siis oleme ka suutelised oma ettevõttet elus hoidma ja olema endale heaks tööandjaks. Kui oleme ettevõtjad ei ole meil enam sellist luksust, kus "bossil" on "kohustus" meid kiita kui oleme midagi hästi teinud. Samuti ei ole meile ka kedagi ütlemas, et mida teha tuleb ja millal
saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). - Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli
aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga.
osad, päraldised ja seisund üleandmisel, kirjelduse koostamise aeg ning mõlema lepingupoole allkirjad. (VÕS § 342 lg 1) Kui mõni pool keeldub sellest, võib nõuda kirjelduse koostamist eksperdi poolt (VÕS § 342 lg 2). Kui kirjeldust ei koostatud, eeldatakse, et kinnisasi anti üle heas seisukorras (§ 342 lg 3). Rentnik peab: 1) tagama rendilepingu eseme majandamise ja selle korrashoiu - Rendileandjal on õigus seda kontrollida. (VÕS § 343). 2) rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele, eelkõige säilitama rendilepingu eseme majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult (VÕS § 344) 3) oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese
pidada, arutada vaidlusküsimusi. Talupojad pidid tooma sinna söögikraami, puuhalge jne. See, mis sellest üle jäi, läks feodaalidele (talupojad midagi tagasi ei saanud). Kihistumine: kuningad, sõltlased, vabad talupojad ja orjad, kuid tüüpiline feodaalühiskond puudus. Olukord hakkas halvenema järgmistel põhjustel: linnade areng Euroopas – tekib püsiv viljaturg. Vilja hind kasvas 4-6 korda; mõisnikud hakkavad majandama, selleks on vaja ka maid; eelmise punkti põhjusel hakati omavoliliselt talupoegadelt maid ära võtma; euroopasisese tööjaotuse kujunemine (13-14 saj). Toimus jagunemine Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. – Pärisori majandab ise. Tema iive on alati positiivne. Mõisnik maksab neile. Orjad on nagu peremehe asjad, kellel on negatiivne iive. Omanikul on isegi õigus orja tappa, kuid pärisorja ei tohtinud tappa; Väike jääaeg 1250-1850. Kliima muutus väga halvaks, talved kärekülmad,
ühiskondlikult täpselt paigutada. Rahvuse ajalugu heroiseerimine, eriti antiik- ja keskaegne pärand (rahvused õilsamad, tugevamad, moraalsemad kui praegu). Johann G. Fichte Herderi õpilane, seob rahva geograafia ja looduslike tingimustega (a la külmemas kliimas elavad rahvad on eetilisemad). Õpetus majanduslikust omajõulisusest e autarkiast iga rahvas peab end ära majandama vaid enda ressurssidest, teistest rahvastest majanduslikult sõltuda ei tohi. Wilhelm von Humboldt etniline natsionalism. Keele tähtsuse rõhutamine, keel determineerib rahvuse vaimu, sama keelt kõnelevad inimesed loovad rahvusriigi. 22.09.14 SAKSA POLIITIKA 19.-20. SAJANDIL Euroopa poliitika sõlmprobleemiks muutumine algas 16.saj seoses protestantliku kristluse esilekerkimisega
Linnad olid korporatiivsed kodanike kollektiivid. Võim kuulus linnanõukogule, mis koosnes pms kaubandusaristokraatiast.Kuna linnad tekkisid senjööride maadele, taotlesid paljud linnad senjööride võimu alt vabaks saama (vabalinnad). Kujunesid linnvabariigid ning linnade liidud. Tüüpiline linn oli siiski senjöörist sõltuv. Koos linnadega arenguga arenes kaubandus. Külad hakkasid tootma linnaturule. Maksevahendiks sai metallraha. Muutus mõisate funktsioon: hakati järjest rohkem majandama palgasulastega ning orienteeruti turule. Teo- ja loonusrendi asemel nõuti rohkem raharenti. Suurenes talupoegade liikumisvabadus, vähenes sunnismaisus. Suurenesid võimalused vabaks saada (“linnaõhk teeb vabaks”), mida hakati ka müüma. 12 – 13. saj ostsid paljud talupoegi end vabaks. Kujunesid välja kaubateed: Levanti kaubatee (Araabia-Lõuna-Euroopa),Läänemere kaubatee (Venemaa-Põhja- Euroopa), Põhjamere kaubatee (Flandria-Inglismaa)
Kui alguses tegeles Toyota kudumistelgedega, siis aastaks 1937 hakkas Toyota isegi tegelema autoäriga. Innustust sai ta Ameerika autotööstusest, pealmiselt tõusva tähena tõusnud Fordilt. Kuid peale teist maailmasõda, kus Jaapan kaotas, tuli neil ette tooraine kriis, mis puudutas ka Toyotat. Seda sündmust ning järgnevat võibki pidada üheks võtmeelemndiks LEAN-I tekkimise ajaloos. (2) Tooraine kriisi tõttu pidi Toyota hakkama saama piiratud ressurssidega ja majandama ennast väga targalt. Sellega leitasid nad välja vaheladuteta süsteemi (inglise keeles just-in-time) põhimõtte. Selline põhimõte lubas vähendada töös olevaid laovarusid ja valmistada efektiivselt ainult sellise koguse, mis oli ettetellitud sealjuures viies kaod minimaalseks. Sellest sündiski Toyota tootmissüsteem (inglise keeles: Toyota Production System-TPS). Seda täiendati aastate jooksul veel teadusliku probleemilahenduse ja kvaliteedisüsteemi elementidega. (2)
Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). - mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks, mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e. toiduainetes). - talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale.
kergem transportida. Tselluloosi ja paberi tootmiseks on vaja aga palju puhast vett. Okaspuud kasvavad aeglaselt, sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks. Seal aga, kus selle reegli vastu eksitakse, saavad isegi tohutud metsavarud lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on peale metsanduse veel ka jahindus, kalandus ning ka loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega.
aastal langes Lääne-Rooma viimane keiser. Keisririigi ajal rõhutas keisri ülimust tema dominuse (kr.k. isand) tiitel, siidrüü ja nõue end keisri ees silmili maha heita. Keiser võttis oma kontrolli alla ka linnade omavalitsused, ta määras asevalitsejaid, kes peamiselt makse kogusid. Senat kaotas oma poliitilise tähtsuse. Linnaelu dendents oli langev: köstiöö ja kaubanduse tase langesid, piirkondadevahelised suhted nõrgenesid ning provintsid hakkasid üha enam end ise majandama. Ajapikku orjade ja rentnike vahelised erinevused kadusid kuna suurmaaomanikud andsid orjadele harimiseks maatüki, mille eest nad maksid nendest said suurmaaomanike sõltlased ehk koloonid. Ajaloo põhjal võidi väita,et tol ajal ei olnud sõjavägi enam oma ülesannete kõrgusel. Ühe piirilõigu (leegionid kaitsesid vaid piire, tagavaravägesid polnud) täiendavaks kaitseks oli vaja väed kuskilt sinna viia ning Diocletianus jagas muutuste vajaduses väed piiriäärseteks ja
üksikuid suuri puid ning nektari- ja õietolmurikaste õitega põõsa- ja puuliikide servakoosluseid. Niisuguseid võtmetunnuseid nimetatakse bioloogilisteks võtmetunnusteks. Võtmetunnused võivad olla ka mitmesugused maastikuelemendid, nagu veekogud, allikad, rändrahnud, paljanduvad kivimid, pangad ja liivaluited, millel on elupaigaspetsialistide jaoks oluline tähtsus. Äärmuslike looduslike tingimuste tõttu ei ole inimesed neid alasid majandama kippunud. Niisugused metsaalad on pikka aega häirimatult eksisteerinud ja nende alade iseloomulikud liigid olgu metsale kui ökosüsteemile või kaljusele pinnasele või allikaveele kohastunud liigid on säilinud tänase päevani. Siit tuleneb maastikuliste võtmetunnuste tähtsus. Vahel on mets üksnes oma ökoloogiliste tingimuste järjepidevusega loonud soodsad tingimused elupaigaspetsialistidele, kellel on olnud piisavalt aega levida ja olemasolevate tingimustega kohaneda
aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga.
Kõige vanem religioon, millel ei ole konkreetset loojat, panteonis palju jumalaid.(aluseks Aasia loodususundid) Maailma suuruselt 3. religioon. Pilet 12 1. Laulev revolutsioon, Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumine saab alguse 1987. a 23. aug, mil toimus esimest korda Hirvepargi miiting, millega avalikustati MRP salalepingud. Ajakirjas “Postimees” algatati projekt IME-Isemajandav Eesti, millega tehti ettepanek NSV Liidule, et Eesti hakkab end ise majandama. 1988. a aprill- loominguliste liitude preemum. Suvel algas laulev revolutsioon(protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise osas), mis tipnes 11.sept üritusega “Eestimaa laul”. Rahvaüritustel hakati kasutama sini-must-valget lippu. Avalikult loodi Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS. 16. nov. 1988.a võttis ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. (Iseseisvusdeklaratsioon). Hakati looma Eesti komiteesid ning ette valmistama Eesti
„ilmalikku karistust meie äranägemise järgi, mille me tahame tuletada taevalikust sisendusest.“ • Juudiusu misjon keelatud, vastupidi mitte. • 380 Ristiusust sai riigiusk • Frankide ristimine, Chlodovech 499, paavstiusk (st Athanasiuse versioon) • Kirik elab Rooma õiguse järgi • Gregorius I (590-604) Suur • Pärit Rooma senaatorite perest • Korrastas kiriku rahaasjad: asus majandama maavaldusi, korrastas talupoegade koormised • Rõhutas paavsti erilist seisundit, asus ettevaatlikult ariuslasi pöörama • „Missale Romanum“ viis sisse ühtse liturgia (ladina kirik) • Eesotsas paavstiga kujundati Euroopas kultus, haldus ja õiguskord. Kirikuriik • Lääne kirik lõi lahku Idast ja nägi uut tööpõldu Põhja rahvaste misjonitöös. • 7. sajandiks olid olemas riigi tunnused: – Territoorium
seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama. Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel. Kuna õpetus toimus kõikjal ladina keeles, käisid nad koolist kooli, et kuulata kuulsamaid õpetajaid. Kristliku keskaja põhiideedeks jäid: · Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. · Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune
Elu eesmärgiks hinge täiuslikus, aga aristootelesel on elu eesmärgiks elu õnnelik elu. Eetika on vooruste eetika e. areetiline eetika. Voorused on (lehelt) : · intelektuaalsed (õpitavad), · moraalsed (kõlbelised) läbi kasvatuse · sotsiaalsed voorused tervis Haigused ei tohi pidurdada eneseteostust ja esene realiseerimist. Leidis, et inimene peab olema teatud määral jõukas. Inimene peab majanduslikult toime tulema. Peab ennast ise ära majandama, õnne peab olema, saatus peab olema soodne. Aristoteles ütles (Dixit!) ehk siis see oli kvaliteetne asi kohe, kui A ütles. Tal oli ka hüüdnimi (jalutav filsoof- peripateetik). A teosed olid liigitatud kaheks: 1)eksoteerilised mõeldud laiale lugejaskonnale. Pololaarteaduslik 2)esoteerilised suunatud kitsamale ringile. Nt oma õpilastele. Teaduslik filosoofiline kirjandus. (nõuab ja eeldab sügavamaid teadmisi). Hilis-Kreeka periood Hellenistlik periood.
annaabi.ee 
