7 Uimastid 15-16-a (I) Laura, Kristi, Kaie + 5.Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks ehk narkootikumideks. Too mõlemale alaliigile 2 näidet. 8 Opoidasendusravi Andres, Ruta, Marju + 6.Millised tegurid mõjutavad sõltuvuse väljakujunemist (nimeta 3 laiemat)? Lastehoolekanne Liis, Pilleriin ei Skandinaavias ja EST 10 Lepitusteenus, tänavatöö Pille, Kätlyn, Marit + 7.Nimeta mobiilse noorsootöö töömeetodeid (4)
Kuidas sellest kriisist paremini välja tulla? Sellisel ajal on paras mõelda mis on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Kindlasti meeldib meile enamikule see, kui hinnad langevad. Oleme valmis ostma ka asju, mida me kohe ei vajagi. Aga peagi mõtleme, et äkki homme saab veel odavamalt ja me ei ostagi enam,jääme ootama uusi hinna langusi. Inimesed hoiavad pigem raha sukasääres, kus selle väärtus tõuseb, kui kulutavad. Väga hästi kirjutab sellel teemal Ruta Eieri oma artiklis “Deflatsioon silmapiiril” ( Eesti Päevaleht 18.02.2009). Ka tema leiab, et hindade alanemine toob pikas perspektiivis rohkem kahju kui kasu- tarbimine pigem väheneb ja see ei soodusta uusi investeeringuid tegema, majandus langeb. Ettevõtjate kasum väheneb, mis viib palkade kärpimiseni ja halvemal juhul ka pankrotini. Veel ühele halvale põhjusele viitab ta seoses deflatsiooniga- nimelt suurendab see
kirjutada. Jaagus võib sarnaselt Ullole näha mitmeid Krossile iseloomulikke jooni, nii lisab Jaak Ullo eluloole ka oma eluseiku (nt. Jutustus, kuidas ta vanglast vabanes). Jaagu olemusest Jaan Krossi alter egona annab tunnistust ka varem kasutatud perekonnanimi Sirkel. - Liia: Ullo nooruspõlve tabamatu armastus, keda Ullo käis kaks korda kosimas ja kellega jätkas suhtlemist isegi siis, kui oli ilmselge, et Liia eelistab teist. - Ruta: Liia nõbu, kes lõi Ullo Liialt üle. Ruta oli spontaansem, arukam ja avatum kui Liia. 6) Kesksed ideed, probleemid. Romaan „Paigallend“ käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 Ullo Paeranna autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu. 7) Tekkinud küsimused/seosed.
Inflatsioon ja deflatsioon ongi sellised mõisted mis võivad mõjuda riigile ja inimestele nii positiivselt, kui ka negatiivselt. Ma arvan, et inflatsioon on parem, kui deflatsioon, sest inflatsioon soodustab rohkem uute ettevõtete tekkimist ja annab neile paremad lootused hakkama saada. Inflatsiooni ajal kasvab majandus paremini ning palgad on kõrgemad. Kasutatud allikad: 1) http://www.epl.ee/news/arvamus/ruta-eier-deflatsioon-silmapiiril.d? id=51159431 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Deflatsioon 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Inflatsioon 4) http://www.rup.ee/est/uhiskond/eesti-inflatsioon-oli-detsembris-teist- kuud-ks-el-i-k-rgemaid-2.html 5) http://www.rup.ee/est/majandus-ja-ari/juulis-langesid-hinnad-latis-ja- leedus-kuid-t-usid-eestis.html 6) Inflatsiooni ja deflatsiooni tunnislaidid ning materjal.
9. Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid. 10.Ürgorg on kunagise jõe säng. Ürgorg erineb tavalisest orust selle poolest, et see on setete alla mattunud. 11. Mandrijää on Eestis liikunud ................................... 12. Eesti vabanes lõplikult jää alt umbes 11000 aastat tagasi. Haanja k. Suur Munamägi Otepää k. Kuutsemägi Pandivere k. Emumägi Sakala k. Ruta mägi Karula k. Rebasejärve Tornimägi Vooremaa k. Haiuse voor L. Saaremaa k. P. Eesti e. Harju Vahe Eesti e. Viru Kagu Eesti e. Ugandi Kesk Eesti tasandik Vahe Eesti tasandik Lääne Eesti madalik Pärnu madalik P. Eesti madalik Alutaguse madalik Valgu nõgu Harju nõgu Võru orund Nimetus Kuju Tekkeviis Koostis I Mandrijäätekkelised
MADELEINE LEININGER Ruta Lindret Arina Olestsenko ÕDE I 25.09.2010 Sündis 13.juulil 1925.aastal Ameerikas, Nebraska osariigis, Suttoni linnas. Ta elas farmis koos oma nelja õe ning vennaga ning lõpetas Suttoni keskkooli. Teda toetas õendusvaldkonda sisse
pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis
Sven Triip Koolitusjuht Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 7 Lissi Murakas Personaliassistent Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 14 Ruta Hein Tööohutusinsener Põhipuhkus 21+28 Põhipuhkus 35 Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 18 Ville Kuusalu Turundusjuht Põhipuhkus 28
muud. Selleks ajaks oli ta emaga jõudnud nende viimasesse korterisse aiandi juures, kus ta ema ka tööd sai. Ullo ja ta ema tulid vaevu otsotsaga kokku. Varsti pakkus eestieekeõpetaja härra Kõiv Ullole tööotsa Ullo pidi (raha eest) aitama tal uurimustööd teha, mis seisnes teaduslike prantsusekeelsete tekstide tõlkimisel eesti keelde. Esimene nö tüdruk oli Ullol Lia Borm. Ta oli väga ilus, kuid väga kättesaamatu. Ullole hakkas meeldima hoopis Ruta, Lia sugulane. Rutaga käisid nad Jaagulgi suvel külas (kaua aega hiljem Ullo 'tüdines' Rutast ning keelitas ta minema Rootsi tööle) . Siis töötas Ullo veel ''Spordileksikonis''. Ta kirjutas ka luulet. Ullol oli isa poolt ka onu, Joonas Berends (arst), kes oma imeliku loogika järgi leidis Ullo ja taema abistamise täielikult ebavajaliku olevat. Ullo käis nendega vahel kaasas puhkamas. Peagi lõpetas Ullo kooli, väga edukalt, ning läks ülikooli
Soome rahvusloom on karu. Soome rahvuskala on ahven. Soome rahvuslind on luik. Soome rahvuslill on maikelluke. 7 Käroli Linder Soome KASUTATUD KIRJANDUS: http://miksike.ee/en/forum.html?thread_id=512&forum=13 (25.okt 18:53) http://et.wikipedia.org/wiki/Soome (25.okt 18:54) ,,REISID EUROOPA KULTUURIPIIRKONNA RIIKIDES" Lembo Tanning (Tallinn 2008) lk23 ,,Soome " Ruta Rannat , Piret Sulger (1997) 8
10 Foto 3. Kurepalu paisjärvede väiksem järv Foto 4. Kurepalu rand 11 KASUTATUD MATERJALID 1. Intervjuud: Malle Omann, Aavo Omann, Rein Kalda, Riina Kalda, Gunnar Lilla, valla arendusnõunik Kairi Kell, Tartumaa keskkonnateenistuse spetsialistid Aimar Rakko ja Voldemar Hurt, Maaparandusbüroo juhataja Enn Banner. 2. ,,Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved", Ruta Tamre (koostaja), 2006, Tallinn 3. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 6, juuni 1995 4. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 4, aprill 2009 5. Keskkonnaregistri kodulehekülg http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE- 1820361258&mount=view#HTTP1euZDn7bijen89Cg6mGsZbobQOq0NG 12
Start y Select durante 3 segundos, un LED verde se enciende, pulsa el botón Select para introducir el ajuste de sensibilidad, pulsa el botón Select de nuevo para seleccionar entre las siguientes: Más bajo (verde LED parpadea lentamente) Más alta (LED verde parpadea rápidamente) Medio (LED verde fijo) Pulse el botón ARRIBA en el D-Pad para salir. Botón de reubicación El volante incorpora una característica muy útil llamada Botón de reubicación para volver a ruta con cualquier botón del control de la forma más cómoda y útil. Configuración de botones para el usuario. Botones fuente: X, ○, □, △, L1, L2, R1 y R2 Botones Objetivo: el pie izquierdo del pedal, pedal de pie derecho, paleta izquierda, paleta derecha. 1. Mantén pulsada el botón de inicio y selecciona el botón durante 3 segundos hasta que el LED verde se ilumine 2. Pulsa el botón al que le deseas trasladar la función y el LED verde comienza a parpadear. 3
«Soodusmüüke on ilmselt vähem olnud ja 49-kroonist forelli ei ole novembris näha olnud,» nentis ta. Kaup, mis aga aastaga on oluliselt kallinenud, on Trasanovi sõnul näiteks taimeõli hinnatõus mullusega võrreldes 35 protsenti. Kuu võrdluses on taimeõli hinnamuutust keerulisem hinnata. Tarbijahinnaindeksi langus oleks aga veelgi suurem olnud, kui soojusenergia poleks novembris 5-protsendilise hinnahüppe teinud. SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul ei maksa loota, et hinnad jäävadki nüüd kuust kuusse püsivalt langema juba jaanuaris tuleb taas märgatavalt rohkem raha välja käia eluasemekulude eest. Hindade alanemine võrreldes oktoobriga ei ole Eieri hinnangul üllatav, sest siis oli üheks peamiseks hinnatõusu ülal hoidvaks põhjuseks gaasi kallinemine, mille võrra nüüd novembris hinnatõus väiksem oli. Teiseks annavad juba mitu kuud tooni maailmaturul järsult
ja balti sõrmkäpp (Daactylorhiza baltica). Loometsade omapäraks on hästi rikkalikult kasvav laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine). Pakri poolsaare neemest kuni Kersaluni saab uudistada pangametsa, kus puurindes kasvab hall lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas esineb rohkesti habrast põisjalga (Cystoperis fragilis), müürraunjalga (Asplenium ruta-muraria; (II kategooria kaitsealune liik) ja laanesõnajalga. Soid on vähe, laiguti leidub soostunud rohumaid, mis enamasti on võsastunud. Samuti on Paldiski - Pakri, Leetse ja Põllküla pank huvitava ja liigirikka sammal - taimestikuga. 1994. aastal leti Pakri poolsaarelt 89 liiki samblaid. Võttes arvesse varasesemaid leide, on Pakri poolsaarelt tänaseks teada 107 liiki, millest 9 on Eestis haruldased. Näiteks lubi – niithammas (Didymodon tophaceus). Poolsaare
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8
järjekorras) jooksul peab ujuja mis tahes kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud peale starti ja igat pööret, kui on lubatud sooritada üks kätetõmme puusadeni, tuues käed tagasi algasendisse, ja üks liigutus jalgadega (sh. üks delfiinilöök), siis võib ujuja olla täielikult allpool veepinda. Pea peab ilmuma veepinnale teise tõmbe esimese osa kestel, enne käte jõudmist kõige laiemasse asendisse. Euroopa parim rinnuliujuja Ruta Meilutyte Eesti parim rinnuliujuja Natalja Hissamutdinova Liblikujumine Olümpiamängude ujumisvõistlustel on selle stiili 100 m ja 200 m kõige vaatemängulisemad. Ujuja keha liigub samamoodi kui delfiinil, kiiruse tagab kogu keha töö. Alates esimesest kätetõmbest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis, kusjuures õlad peavad olema veepinnaga paralleelsed. Keelatud on pöörata seliliasendisse.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava RUTA LINDRET, MAARJA MÖLDER, KEVIN AAS NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................
5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale
töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. Arvuti väiksem kombinatsioon, parem töökidlus ja madalam hind tegi teise generatsiooni arvutid populaarseks ostjatele. Aastal 1956 ehitasid Belli Laboratooriumid transistoreid kasutades arvuti nimega Leprechaun. Pärast alustasid oma transistorite ehitamist IBM, Philco, GE ja RCA. 1966. aastal hakati tootma suurarvutit -6 (töökiirus 1 miljon op/s) Tuntumad transistorarvutid: -4, -6; Ural-11, Ural-14, Ural-16; Minsk 2, Minsk 22, Minsk 23, Minsk 32; Ruta, (Leedu); Naiirid (Armeenia); Dnepr, Mir, Kiiev (Ukraina), Roboton 300 (Saksa DV) r Ameeriklsed ei kasutanud neid uusi väiksemaid arvuteid ainuüksi kalkulatsioonide tegemiseks. Nad avastasid, et arvutid on väga head andemete töötlemiseks. Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta, siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. arvutifirmad hakkasid tootma kahte erinavat tüüpi arvuteid.
Second level Niiskemat pinnast ja Third level Fourth level varju Fifth level Paljundatav eostega Harilik pärljalg ONOCLEA sensibilis Click to edit Master text styles Second level Roomav risoom Third level Talvekindel, Püsivad Fourth level Fifth level meil 1 2 aastat Müür-raunjalg ASPLENIUM ruta-mularia 20 cm pikkused lehed Click to edit Master text styles Talvehaljad Second level Valgus ja vari sobib Third level Talub kuiva ja Fourth level Fifth level lubjarikast pinnast Pung-põisjalg CYSTOPTERIS bulbifera kuni 75 cm, aga tavaliselt 40-50 cm
babüloonia-sumeri, luvi, hurriidi ja eriti hatti mitmesugustest elementidest; see kõik tuleb lisada neile jumalatele ja kultustele, mida hetiidid oma algkodust olid kaasa toonud. Hetiidi üheks peajumalaks ( ainukest peajumalat neil ei olnud) on Hattusa linna kõuejumal, kelle nimest on teada ainult lõpp: - unas, tema naine on päikesejumalanna ja tolle nimi on teadmata. Meheliku jõu jumal on Inar, tulejumal Agni, väravajumal Apuluna, jahijumalanna Ruta. Üks vanahetiidi indoeuroopaliku päritoluga jumal on Jaja, kellest arvatakse olevat tekkinud vanaiisraeli jumal Jahve kristlaste Issand. Peale selle olid hetiitidel mõned "kindlasti eksisteerivad" mere-, taeva-, pilve-, mägede-, kaevude-, tuulte-, põllu-, ja viljasaagijumalad. Loomadest austati peale lõvi veel härga. Peale heade jumalate olid hetiitidel ka halvad jumalad, ja näib, et just neile halbadele, kes võisid inimestele kõige rohkem kahju teda, tõid hetiidid täiesti
..3 aastat. Kasvatamine ● Seemned külvatakse istikukasti aprillis. ● Tõusmed ilmuvad 2 nädala jooksul. ● Istutada vahedega 40 x 60 cm. ● Ühel kohal kasvatatakse kuni 5 aastat. ● Alates teisest kasvuaastast koristatakse saaki 2...3 korda suve jooksul (mai-juuni ja august-september). ● Noori võrseid saab tarvitada juba alates maikuust. ● Kuivatamisel soovitatakse lehed vartest eraldada ja kuivatada eraldi. 13. AEDRUUT • Lad. Ruta graveolens Botaailine iseloomustus • Kuulub ruudiliste (Rutacea) sugukonda. • Mitmeaastane poolpõõsas. • Kõrgus 20...50 cm (1 m). • Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. • Ruudiliste hulka kuulub näiteks tsitruse perekond. Majanduslikus mõttes on see ruudiliste tähtsaim perekond, sest sinna kuuluvad apelsinipuu, sidrunipuu, greibipuu ja laimipuu. Botaaniline iseloomustus
5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21
Paneb aluse türanniteemalisele romaanile Hispaania kirjanduses. Tal on ka katse Hispaaniat mõtestada ja kujutada selle voorusi. Algul on tsükkel näidendeid ,,Barbaarsed komöödiad" Tragikoomiline grotesk. 23.11.10 Azorin (Jose Martinez Ruiz) Sündis Alicantes, hiljem kolis Madridi. Erinev varasemast impressionismist, peenendatud aistingud ja muljed ümbritsevast. On mitmeid hispaanialikke teemasid käsitlenud. Nt on tema teos ,,La ruta de Don Quijote". Pio Baroja (1872-1956)- õppis arstiks, kuid ei praktiseerinud seda. Hakkas üsna vara kirjutama, ka ajakirjanikutööd tegema. ,,Camino de perfeccion" Peamiseks hoiakuks sai mäss. Püüab olla vaba kõigest, mis võõrandab inimese teadmisi. Ristiusu vastu väga ebausklik. Otsib vabadust, et säilitada endas inimlikkust. Äärmiselt lähedane Unamunole ja Machadole, vabaduse otsing. Tal on ligi 80 romaani. Ramon Perez de Ayala. On olnud ka Hispaania suursaadik Inglismaal
mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum), (sarikalised) LK1 mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1 mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 II kategoorias 118 soontaime ja 26samblaliiki - Kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas. Seadus peab tagama kõigi nende populatsioonide säilimise ja vähemalt 50% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. Müür-raunjalg ( Asplenium ruta-muraria), (raunajalised) LK2 Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), (raunjalalised) LK2 Harilik sookold( Lycopodiella inundata), (kollalised) LK2 Koldjas selaginell ( Selaginella selaginoides),(selaginellilised) LK2 Kummeli-võtmehein ( Botrychium multifidum), (maokeelelised) LK2 Roomav akakapsas ( Ajuga reptans), (huulõielised) LK2 Püramiid-akakapsas ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Soomurakas ( Rubus arcticus), (roosõielised) LK2
aastatel 17771783. Suurema osa ajast on seda kasutanud käsitöölised, kuid majas on elanud ka Liivimaa kohtusekretär. 19. sajandi alguses asusid hoones tudengite üürikorterid, üürielamuna tarvitati seda veel Nõukogude ajalgi.[1] Aastatel 19951996 renoveeriti hoone Tartu ja Uppsala linna koostöös Uppsala majaks. 28. maist 1996 kuni 2010. aastani täitis see külalistemaja funktsiooni, algselt linnaasutusena ning 2001. aastast OÜ-na Uppsala Maja, mille viimane juhataja oli Ruta Alakivi.[2][1] Majutuskohana pälvis Uppsala maja äramärkimise Lonely Planeti reisijuhis[3]. Tänapäeval tegutseb Uppsala majas Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond. kunagine arestimaja Sellest honest tulid puhastustööde käigus päevavalgele 16. sajandist pärit seinad, rootsiaegse Tartu Ülikooli Academia Gustavo-Carolina 17. sajandist pärit trepikoda ning hulganisti kuuliauke, mis on tunnistuseks 1941. aastal kommunistide poolt toime pandud jõhkrast massimõrvast.
51 Rumex acetosa 52 Coriandrum sativum 53 Nepeta cataria 54 Nigella 55 Rosmarinus officinalis 56 Lavandula angustifolia 57 Artemisia dracunculus 58 Artemisia absinthium 59 Origanum vulgare 60 Portulaca oleracea 61 Thymus vulgaris 62 Majorana hortensis 63 Mentha × piperita 64 Apium graveolens var. dulce 65 Apium graveolens var. rapaceum 66 Lactuca sativa var. capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A
pea, tema nimi oli Arianna/Arinna. Telepinu äikesejumal, esindab sureva ja ülestõusva jumala tüüpi. Võimust võtsid nälg ja viletsus, kõuejumal ei leidnud telepinut, kotkas saadeti otsima- ei leidnud; mesilane leidis jumala üles ja kutsus tagasi, loodus ärkas uuele elule. Telepinu tähtsaim viljakusjumal. Tesub ja ta naine Chepa kõuejumal. Tesubi sümbol kaksikkirves ja kahe peaga kotkas Inar meheliku jõu ja sõjajumal Apuluna väravate kaitsja (Kreeka Apollon!) Ruta jahiloomade kaitsejumalanna (Kreeka Artemis) Agni tulejumal Istar sõja- ja armastusjumalanna Jumalusi kujutati inimkujutistena, mõnikord tiivulistena, rüüdes olenditena.. Früügia müts vabaduse sümbol Prantsuse revolutsiooni ajast Illujanka - lohe Konstantinoopoli keisri sümbol kahe peaga kotkas (see võeti hetiitidelt) Inimpeadega lõvid Urartu riik praeguse Armeenia territooriumil Hetiitide riigi häving 1200 e.m.a., kui Väike-Aasiasse tungisid mererahvad
2430 146 2008 Jürman Piret Tallinn 06:31:11 N45 1332 43 843 Lehtoja Eha Pärnu 04:11:49 N45 1761 70 1651 Lõhmus Silja Tartu 04:34:59 N45 2062 96 1642 Ose Dace Läti 04:57:33 N45 2191 108 1656 Ani Ülle Põlva 05:12:25 N50 532 9 472 Raudsepp Marje Jõgeva 03:32:32 N50 1971 88 1213 Vaivare Ruta Läti 04:51:24 N50 2394 137 2011 Prans Leili Tartu 06:04:30 N55 2389 133 2023 Sirkel Aino Tartu 06:03:02 N60 Oksana Perova 13.11.2009 kl_koht kordi place particip time 42 7 6 4 47 4 45 2 46 2 81 2 78 3 5 3
annaabi.ee 
