Bioenergia tootmiseks sobivad kultuurid Kuivainetoodang põllupinna ühiku kohta suur Tugev vars- seisukindlus Kiirekasvulised kõrge saagikusega liigid Meie ilmastiku- ja mullatigimustega sobivad Eelistatud on mitmeaastased Näited: päide-roog, roog.aruhein, ida-kitsehernes Päideroog energiaheinana Tahke ja gaasilise biokütuse toormena kasutatakse Saaki koristatakse kas ükskord aastas kasvuaastale järgneval kevadel, kasvuaasta suvel või sügisel Kasvatamise levinud Soomes, Rootis rohkem Eestis saab koristada ainult kasvuaasta suvel [2] Päideroo kasutamine Otsepõletamine pallina Heian pressimine brikettideks ja graanuliteks Jahvatamine Rooväljad energia tootmiseks Kogupindala üle 27 000 ha Pilliroo kas Suur saagikus
PÄIDEROOG- energia tootmise eesmärgil saab kasutada päideroo biomassi tahke ja gaasilise biokütuse toormena soojuse ja elektri tootmiseks. Tahke biomassina kasutatakse kevadel või suvel koristatud päideroogu energiaheinana põletamiseks. Gaasilise biokütuse toormeks on päideroo kaheniitliesel koristusel saadav haljasmass. Saagikus: Päideroo biomassi energiaheinana tootmisel võib saaki koristada kas ükskord aastas kasvuaastale järgneval kevadel, kasvuaasta suvel või sügisel, kui päideroopõld anna küll suurimat saaki, kuid selle kasutamist põletamiseks võib takistada küttekoldeid kahjustavate elementide kõtge kontsentratsioon. Päideroo kasvatamine on rohkem levinud põhjamaades: Soomes, Rootsis, kus koristatatakse energiaheina reeglina kevadel kohe pärast lumesulamist. Kevadel sellepärast, et 1) siis on saagi kuivaine sisaldus kõrge ja saak ei vaja täiendavat
EBAKÜDOONIA Chaenomeles Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt
aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil. Hiline külv vähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaselt võrsuda. Sobiv külvisenorm on 500550 idanevat seemet/m2 ehk 180210 kg/ha. Hilinenud külvi korral kasutada suuremat külvisenormi, sest hilisem külv võrsub vähem. Külvatakse tavaliselt 7,5 cm reavahega. Külvisügavus 24 cm, sügavam kergematel, madalam raskematel muldadel. Kasvuaasta ilmastikutingimused Rukis vajab kevadise vegetatsiooni algusest terade koristusküpsuseni efektiivset, üle +5 °C temperatuuride summat umbes 1000 kraadi ja sademeid 250 mm. Tähtis on sademete ja soojuse jaotuvus ning vahekord kasvuperioodil. Kevadine soe ilm ja hea mullaniiskus soodustab rukki arengut. Kuiv ja soe juuni algus soodustab viljastumist. Küpsemisperiood peaks olema soe ja sademeid peaks olema optimaalselt. Kui küpsemisperiood on jahe ja
– Seemned külvatakse kasti aprilli algul. – Seemned idanevad paremini valguse käes. – Taimed istutatakse avamaale mais. – Taimede vahekaugus 30 x 30 cm. – Vajab kuiva, kerget, lubjarikast ja viljakat kasvupinda ning päikesepaistelist kasvukohta. – On üsna külmaõrn ja kardab varakevadist päikest. – Paljundatakse peamiselt seemnetest, kuid ka poolpuitunud pistikutega. Taimede hooldamine ja saagi kogumine – Esimese kasvuaasta taimi on vaja kärpida hiljemalt augusti algul. – Alates teisest kasvuaastast kogutakse 2 saaki - juunis ja augusti algul. – Samal kasvukohal ei kasvatata üle nelja aasta. 3. HARILIK IISOP • Lad. Hyssopus officinalis Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, kuni 70 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars neljatahuline, alaosas puitunud. ● Lehed väikesed, kitsad, süstjad,
· 30-50 laiuskraadi vahel kasvab viinamari · teadlikult hakati viinamarju kasvatama Euroopas · 16.sajandil hakati viinamarjaistikuid viima Euroopast välja · Maailm jaguneb:Vanaks Maailmaks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaanis, Portugal Uueks Maailmaks Ameerika, Austraalia, Lõuna-Aafrika. · 1960 ndatel tuli uuest maailmast esimene arvestatava kvaliteediga vein. Viinamarja sort, viinamarja kasvuaasta ja piirkond. Alkoholisisaldus on pudelil. 1/3 valatakse veini klaasi. Veinide õiged serveerimis temp. : · Valged kuivad kerged veinid 6 8 · valged tammised ja roosa veinid 10 -12 kraadi · punased kerged veinid 14-15 kraadi · täidlased ja tugevad punased veinid 16 -18 kraadi · tangestatud veinid 12-14 kraadi Lahjad alkohoolsed joogid Punane vein: · Valmistatakse tumedatest siinamarjadest
See tekib surnud taime- ning loomajäänuste biolagunemisel. Orgaaniline lämmastik hüdrolüüsub NH 4+-ks ning selle järel oksüdeerub bakterite toimel NO3--ks. NO-na uhutakse pinnasest kergesti välja, huumusest võetakse kasutusele vastavalt taimede kasvukiirusele soojal ajal kiiremini. Üleväetatud pinnasest põua perioodil võivad taimed pinnasest absorbeerida üleliigseid N koguseid. Liblikõielised võivad lisada kuni 11kg/ha N põllule kasvuaasta jooksul. N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses. Fosfor on elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosfori anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtustel domineerivad H 2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes
Lämmastikväetisi ei anta. Hernesaaki suurendavad mikroväetiste andmine. KÜLVIJÄRGNE HOOLDAMINE Pärast külvi tuleb põld rullida ja suuremad kivid koristada. Mullakooriku purustamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks soovitatakse hernepõldu enne tärkamist äestada. Kui hernekärsaka levik ja kahjustus on ulatuslik siis kasutada insektitsiide. Koristamine Herne seemned valmivad ebaühtlaselt nii taimel kui ka põllu eri osadel. Kui kasvuaasta on olnud soodne ja taimik ei ole lamandunud siis on võimalik saaki koristada kombainiga. Koristatakse kuiva ilmaga kui enamik kaunu on tõmbunud pruuniks ja seemned on kõvad. Kombainiga koristamisel tuleb jälgida et kombain oleks õigesti reguleeritud. Vastasel juhul enamik seemneid mehhaaniliste vigastustega mis langetab seemne kvaliteeti. Pärast koristust seemnemass tuleb koheselt puhastada ja kuivatada. Niiskus eraldub tiheda seemnekestaga herneseemneist aeglaselt mistõttu tuleb neid
Rannakarbid tuleks tarvitada samal päeval, ent häda korral säilivad need külmikus 1-2 päeva. Selleks kalla karbid kaussi, kata märja köögirätikuga ning aseta kauss külmkapi kõige külmemasse ossa. Ära mingil juhul pane merekarpe külma värskesse vette, sest selles surevad nad kiiresti. Et karbid paljunevad kevadel ja varasuvel, jääb nende merest püügi hooaeg sügisesse. Aga ka kunstlikult kasvatatud karbid saavutavad küpsuse teise kasvuaasta sügiseks suur osa müügilettidele toodud karpidest pärinebki kasvandustest, sest merevesi on suuresti saastatud ja sealne rannakarp tervisele ohtlik. Teod Söögiks kasvatada proovisid tigusid esimestena tõenäoliselt roomlased. On säilinud isegi juhised, mille kohaselt tuli neid hoida jahedas ja niiskes kohas, kaitsta otsese päikesekiirguse eest ja takistada järsukaldaliste sügavate kraavidega loomakesi laiali roomamast. Enne söömist soovitati tigusid lisatoiduga nuumata
Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist. KÜNNI ASENDAMISE EELISED JA PUUDUSED EELISED PUUDUSED LAHTISED KÜSIMUSED KULUDE KOKKUHOID SUUREM HERBITSIIDIDE HUUMUSSEISUND KASUTAMINE
Erinevus tuleneb sellest, et rapsil on suurem juurekava ning kui teravili järgneb teraviljale, siis suureneb allelopaatiline mõju ning sügavam künd vähendab taimehaigute ja kahjurite mõju. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis künda 22 25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15 18 cm sügavusest künnist. Künnisügavus sõltuvalt viilu laiusest väiksem soovitatav sügavus on umbes pool ja suurim umbes 2/3 viilu laiusest. Kui künda sügavamalt, jäävad viilud liiga püsti ja künnipind jääb ebaühtlane. Rusikareegel parima künnisügavuse kohta: sügavus korrutatud 1,4-ga annab ühe saha töölaiuse Umbrohtude hävitamine:
Sugukonna esindajateks on kahekojalised puud või põõsad. Perekond Taxus L. JUGAPUU Jugapuude okkad on lamedad, lineaalsed, kinnituvad võrsetele spiraalselt (kas radiaalselt või kaherealiselt). Perekonda kuulub 6...10 (8) liiki, mis oma morfoloogiliste tunnuste poolest on üksteisele võrdlemisi lähedased. Puidus on maltspuidu osa väga kitsas ja valkjas, lülipuit on punakas-, oranz- või tumepruun. Aastarõngad on hästi eristatavad, kuid sama kasvuaasta aastarõngas on ebaühtlase laiusega, st lainetav. Kõva, sitke ja painduv puit (tihedusega 670 kg/m3) on hästi lõhestatav, peitsitav ja poleeritav, mistõttu seda kasutatakse treimis- ja tisleritöödel, sellest valmistatakse mööblit, pildiraame, puupuhkpille (oboe, flööt), viiuliosi jm. Tüve koor on punakaspruun ja plaatjas. Koores sisaldub taksooli, mis on vähihaiguste ravimi lähteaine. Jugapuid kasutatakse rohkesti haljastuses ning neid kasvatatakse nii
juurte ümber. Kastke pigem rohkem kui vähem. Kui kastmisvesi on mulda imbunud, kobestage istikute alune mullapind rehaga ja multsige komposti, turbamulla või puukoorega. Kõige lõpuks tuleb taimed tagasi lõigata, et soodustada tiheda heki saamiseks nende harunemist (Aialeht). Ei aja juurevõsusid nagu harilik sirel (Calmia). Paljundamiseks sobivad viisid on poolpuitunud pistikute või seemnetega (Aiasõber). Talub kehva mulda, aga see ei tohi olla ülemäära kuiv (Calmia). Esimese kasvuaasta suvel võib korra kergelt kõiki pikivõrseid tagasi lõigata. Nii soodustub külgharude moodustumine ja kasv (Aialeht). Ungari sirel on vähenõudlik, ei aja juurevõsusid ja seetõttu on tema hooldamine lihtne, vajab vaid regulaarset pügamist (Calmia). Piiratavaid sirelihekke või ka üksikpõõsaid tuleb pügada kohe pärast õitsemist, siis õitsevad nad igal aastal uuesti ja rikkalikult (Hortes). 4.21. Syringa vulgaris Harilik sirel 4.21.1. Kirjeldus
kujuneb laagerdamise käigus. Maitse on valgetel veinidel tavaliselt pehmem, punastel mõrkjam ja ekstraktiivsem. Veini vigadeks on läbipaistmatu sisu, sadestus, kõrvalmaitse ja -lõhn, alatäitmine, seestpoolt hallitanud või kopitanud kork, halvasti korgitud pudelid, määrdunud etikett. Veinide märgistamine. Erinevad riigid märgistavad veine mõnevõrra erinevalt, kuid üldiselt tuuakse ära järgmised andmed. Tootja või (ja ) villija nimi, asukoht. Veini nimi. Viinamarja kasvuaasta või veini aastakäik või veini laagerdamise aega iseloomustav märkus Hispaania veinidel. Viinamarja sort (tavaliselt Saksa veinidel) või viinamarjakasvatuse piirkond. Kvaliteediklass. Pudeli maht. Alkoholisisaldus. Veine säilitatakse horisontaalasendis, et vältida korgi kuivamist. Temperatuur peab olema võimalikult ühtlane 10...16° piires. Madalal temperatuuril võib tekkida sade. Vahuveine hoitakse temperatuuril 2...8°. 14.3. Puuvilja-marjavein
6.1.6. Püsikute kasvupinnas Püsikute kasvatamiseks kasutatav kasvupinnas peab ühelt poolt vastama konkreetsete püsikuliikide kasvukohanõuetele ning teiselt poolt olema võimalikult vaba umbrohuseemnetest ning –juurtest. Püsikuid, mis on umbrohujuurtega läbi kasvanud, ei ole võimalik hooldada – varem või hiljem tuleb istutusala üles võtta ja uuesti rajada. Püsikuala majandamisel on oluline saavutada istutatud taimede liitumine juba esimese kasvuaasta jooksul, kuna see tagab nende parema konkurentsivõime võrreldes seemnetekkeliste umbrohtudega. Püsikuala liitumist ehk täiskasvamist soodustab toitaineterikas ja 77 küllalt suure veemahutavusega kasvupinnas. Enamik püsikuid vajabki ka oma loomu poolest kõrge toitainete ja niiskuse sisaldusega kasvupinnast. Veemahutavust tõstab kasvupinnase savisisalduse
annaabi.ee 
