MAIS Üldiselt... Kõrreline Tavaliset 2-3, vahel ka 6 meetri kõrgune Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm Südamik on täitunud pehme säsiga Viljapea kasvab varrel lehekaenlasse 1-4 tõlvikut Hästi arenenud juurestik Maisi juurestiku arenemine... Ajalugu... Pärineb Kesk-Ameerikast Esivanemaks peetakse sõkalmaisi 16. sajand Euroopas Eestis tehti maisikasvanduskatse 19. sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrum...
Mais Botaaniline nimetus harilik mais Hedi Taelma Ajalugu Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m ...
Harilik mais Zea mays Koostasid: Kristiine ja Gertrud Taksonoomia Hõimkond- õistaimed Klass- üheidulehelised Selts- kõrreliselaadsed Sugukond- kõrrelised Perekond- Mais zea Liik- harilik mais Üheaastane teravili Ajalugu Tõenäoliselt pärineb mais Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos. Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasva...
Transgeensed taimed 1. Olemus 2. Ajalugu 3. Levik 4. Miks loodi? 5. Miks peaks hoiduma? 6. Eesti seisukohad 7. Olukord Eestis Olemus - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Ajalugu 1983 Loodi transgeenne tubakas. 1994 Transgeenne tomat FlavrSavr 1996 Esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine USA-s 1999 Hiinas luuakse GM nisu 2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Miks peaks hoiduma? Taimemürkide jääkide ohtlikk...
MAAJADE /MAIAD KULTUUR Kunstiajalugu Kätriin-Eliis Suurküla HWG 10M Maajade kultuuri algus Tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed nendest on pärit 3.aastatuhande keskel eKr. Õitse aeg oli siiski u. 300-900 pKr. Ühtset riiki neil ei tekkinud, vaid ainult mõned linnriigid. Maajade levik Nad harisid põldu, kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Muidugi tegelesid ka käsitööga, kuna nad pidid valmistama endale kõik eluks vajaliku. Kuid olid ka edukad mitmel teadus- ja kunstialal. Eriti kõrgel tasemel oli matemaatika ja astronoomia. Neil on ka oma kalender, mis jagas aasta 260 päevaks. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tar...
Ameerika (1500-350 eKr) Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttideks, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris- Peruus. Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Fidzi saared Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 2 Sisukord Fidzi Vabariigi andmeid.............................................. 3 Fidzi saarestik......................................................... 4 Ajalugu................................................................. 5 Kasutatud allikad.......................................................6 3 Fidzi Vabariigi andmeid Fidzi Vabariik inglise Republic of the Fiji Islands fidzi Matanitu ko Viti Fidzi lipp Fidzi vapp Riigihümn ...
GMO poolt ja vastu Üldinformatsioon Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Korduavalt lükati edasi 1986. aastal, geneetiliselt muundatud bakteri testimist, mis pidi ära hoidma külmakahjustust taimedele, ...
Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveerin...
Ajalugu 4.aprill 1. Nimeta Nõukogude liidu liidrid 1924-1982, iseloomusta nende võimuaega. 1) Stalin 1924 5.03.1953. Majandus plaani-, käsumajandus, riigikontroll, industrialiseerimine, sõjatööstus, kolhoos. Poliitika isikukultus, ainupartei, hirmuvalitsus, vägivald, gulag. 2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele. Ei suutnud USAga sammu pidada. Poliitika isikukultus, stagnatsioon (seisak, tagasiminek). 2. Nõukogude majandusele iseloomulikud tunnusjooned. 1) Rasketööstuse eelisarendamine. 2) Toidu ja tarbekaupade vähesus. 3) Käsumajandus. 3. Kes olid dissidendid, mida nõudsid? V: Peamiselt haritlased, kes...
Maajade kultuur Kultuuri algus Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid palj...
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivas...
Sissejuhatus Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust. Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta? Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse. Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal. Hariliku mais Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2- 7 sentimeetrit. Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sent...
Kuidas mõjutasid maadeavastused hilisemat ajalugu? Mitmeid tuhandeid aastaid enne Kristust olid juba meresõitjad avastanud uusi maid ning mereteid, kuid mõju avaldasid need vaid kohalikul tasemel. 15.-16. sajandi maadeavastused seevastu mõjutasid tervet maailma ning tõid endaga kaasa palju muutusi nii riikide kui ka tavainimese jaoks. 15. sajandi lõpuks olid kiriku- ja teadusmehed jõudnud üksmeelele: maa on kerakujuline. Kompassi täiustati meresõiduks, navigatsiooniriistana võeti kasutusele atrolaab ning laevanduses hakati kasutama karavalle. Võrreldes varasema ajaga, kui meremehed orienteerusid taevatähtede või päikesevarju abil, muutus navigeerimine hõlpsamaks ja usalduväärsemaks. Tugevamad laevad võimaldasid julgemalt pikke reise ette võtta. Enam kui 500 aasta tagused tehnoloogilised saavutused on olnud vunamendiks tänapäeva laevandusele ja isegi atronoomiale. Vasco da Gama, Kolumbuse ja Magalhaesi reisid...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse õppekava NUKKUDE AJALUGU Referaat Koostaja: Laura Nõu, KAALB-2 Õppejõud: Aino Ugaste Tallinn, 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD...................................................................................4 UUEMA AJA NUKUD...............................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................11 ...
JÕHVI GÜMNAASIUM Evelin Harjaks Õlgedest punumine Loovtöö Juhendaja: Kärt Kask Taimsete punutiste meister Endla Lipp, tunnistuse nr 007616 Jõhvi 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................3-2. 2. Töö sisu..........................................................................6 · Õlgedest punumise ajalugu.....................................................7 · Õlgede sordid........................................................................8 · Punumise materjalid..............................................................9 · Õlgede kasvatamine..................................................................11 · Materjali varumine......
Jüri Gümnaasium Ghana Juhendaja: Andres Maastik Koostaja: Riho Sagor Klass: 10.l Jüri 2013 Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus..................................................................................................................
Biokütused Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Biokütuse liigid...........................................................................................................................3 Biokütuse minevik ja olevik....................................................................................................... 3 Tootmine..................................................................................................................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused.....................................
Referaat Erinevate rahvaste leivad Chapati Ajalugu Sõna "chapati" peetakse Dravidia päritolu,päritchappatähendab "lapik" ja attaivõi paathi tähendab Meeste Toit.Chapati on märgitud Ain-i-Akbari, 16. sajandidokumentides esitatud Keiser Mughal , Akbars Visiiri, Abu'l-Faz ib Mubarak . Chapati on õhuke valge värvusega pannkooke meenutav india leib. Seda leidub ka:Türgis,Ida-Afrika maadest,Keeniast,Ugandast ja Hiinas seal kutsutakse seda kas Chapati või lame leib. Ciabatta Ciabatta,sõna otseses mõttes "tuhvel leib" on Itaalia valge leib mis on valmistatud nisujahu ja pärmiga.Pätsid on veidi piklikud laiad ja lamedad.Ciabattale omane vorm töödati välja aastal 1982 aastal.Alates 1990 aastast on see populaarne Euroopas,eriti Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides ja laialt kasutatav võileiva leivana. Ciabatta esmakordselt toodetud Liguria ,võid leida igalt Itaalia ...
Peruu Vabariik miniuurimustöö TDL Autor: Säde Lee Remmel Õpetaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Tiitelleht............................................................................................................... ...............1 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............2 Ülevaade............................................................................................................... ...............3 Ajalugu............................................................................................................... ..................3 Kliima ......................................................
Pelgulinn ja Pelguranna 1) Kirjanduse põhjal ajalooline ülevaade linnaosa kujunemisest. 2) Kindlasti palun kasutada ettekandes ka kaarte. 3) Tutvumine kohapeal elukeskkonnaga. 4) Kindlasti palun tutvuda raamatuga "Life between buildings". 5) Müra, teed, tänavad, jalgrattaga sõitmise võimalus, rohelisus, puhkealad, turvalisus jne.... Pelguranna Pelguranna on asum Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2. Kust sai Pelguranna asum oma nime? Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi. Elanikkond Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta. 2016. aastal moodustasid 017 aastased asumi elanikkonnast 1217%...
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Lääne-Euroopas VIIst XV sajandini levinud võimukorraldust, mis rajanes isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel, nimetatakse feodaalkorraks. Feodaalid olid ka sõjameeste seisuses, neile jagati maatükke, et nad sõjateenistuses oleksid. Kuna talupoegade tööta polnud feodaalide maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda- nad muudeti sunnismaisteks, eesti keeles öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele. Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hilj...
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkup...
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlu...
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid p...
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES Referaat Õppeaines ,,Insenerieetika" NTS0100 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2009. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................
USA osariik ,,OHIO" Referaat Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 ÜLDINFO............................................................................................................................................4 AJALUGU.......................................................................................................................................... 5 GEOGRAAFIA....................................................................................................................................6 DEMOGRAAFIA................................................................................................................................6 MAJANDUS........................................................................................................................................6 RELIGIOON.........................
Alkohoolne jook Viski Referaat Sisukord Ajalugu.................................................................................................................................................3 Kuidas valmib piiritus? ........................................................................................................................4 Destilleerimine. ...............................................................................................................................5 Küpsemine. .....................................................................................................................................5 Valmistamise eripärad .........................................................................................................................6 Kaubamärke .........................................................................................................................................7 Ballant...
Valga Gümnaasium Brasiilia Referaat Janeli Nielson 11A Valga 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldiselt.................................................................................................................................... 2 Valitsemine.......................................................................................................................... 3 Maavarad............................................................................................................................. 3 Ajalugu................................................................................................................................ 3 Sümboolika........................................................................................................................
Afganistan 1945-2010 Uurimustöö Kuressaare Gümnaasium Koostaja: Kadri Järvalt Juhendaja: Tiiu Vöö Klass:9a Kuressaare Sisukord Sissejuhatus ja üldinfo Afganistani kohta.....................................................................................................lk 3 Afnasitani ajalugu 20. Sajandi keskpaigas. Nõukogude väe sissetung. Afganistan Talibani võimu all...............................................................................................................................lk 4 Afganistani sõda 1979-1989. Afganistani riigikord.....................................................................................................................lk 5 Afganistani kultuur.....................................................
Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Vare...
MAIAD Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. VÕIMSAD MAIAD Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. Mõni põlvkond hiljem ehitasid maiad suuri linnu nagu kuni 50 000 elanikuga Tikal (tänapäeva Guatemalas). Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all. MAA VILJADEST RIKKAKS Maiade rikkus tuli kaubandusest ja põllundusest. Juba 1500. aasta pai...
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 ...
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle...
Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasi...
Rakendusbioloogia Kalev Kironen A-07 Mis on rakendusbioloogia? · Rakendusbioloogia on valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogia kasutusvaldkonnad: · Toiduainetööstuses · Meditsiinis · Põllumajanduses Rakendusbioloogiaga toodetakse: · Juustu · Kohupiims · Jogurtit · Hapukapsast · Saia · Õlut ja veini Seente kasutamine toiduainetööstuses: · Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu toomisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. · Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. · Bakterite ja seente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel. Rakendusbioloogia meditsiinis: · Antibiootikumid koosnevad seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) · Alkanoidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo ...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur ...
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
Tõrva Gümnaasium 11.a klass Birma Referaat Kaido Mõts Tõrva 2010 2 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................... 3 2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4 3.Rahvastik........................................................................................4 4.Ajalugu...........................................................................................4-5 5.Arhitektuur.....................................................................................6 6.Toit.................................................................................................6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad..........
Kadrioru Saksa Gümnaasium SOOME TOIDUD Tallinn Soome toitude hulgas leiame rohkesti meilegi levinud toite, iidsetest aegadest alates rakendatud toiduvalmistamisviise ja omaseid toiduaineid - rukkijahu, pohlad jm. Soomlased tarvitavad toiduks rohkem kala kui meie, sest oma tuhande järve tõttu on nad mageveekaladega paremini varustatud. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on sealt pärit. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, peterselli- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelista...
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1...
Üldiselt Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas. Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factboo...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõj...
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Jaan Parker 10. klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõjad ja rahu ...
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Mari-Liis Voronkov ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja: Liina Maasik 2016 Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE............4 1.1Kaubamärgi üldine mõiste.....................................................................................4 1.2Kaubamärgi ajalooline areng.................................................................................5 1.3Kaubamärgi kaitsmine...........................................................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".........................................................................
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
MÕTTEVIIS 1. RENESSANSS Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest.1 Renessanssi taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lip...
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
annaabi.ee 
