Ameerika
(1500-350 eKr)
Suurem osa muistseid ameeriklasi
jäidki küttideks, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes
piirkonnas tekkisid tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas ( Mehhiko ) ning
Ecuadoris- Peruus .
Mehhiko
olmeegid
Põlisameeriklased jõudsid
Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
c4rolyy
Õppematerjali autor
Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika.
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja,
Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele.Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maiade kalender oli
.........13 Inkade kultuur ................................................................................................................................14 Kokkuvõte...................................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Ameerika põliskultuuris on olnud mitmeid tsivilisatsioone alates olmeegidest ja lõpetades inkadega. Ameerika oli neile tsivilisatsioonidele suurepäraseks elupaigaks juba oma kliima poolest. Neis kultuurides on palju omapära ja ka ühtimist teistega, sest nagu tänapäevalgi oli tollal kombeks võtta teistelt seda, mis endal puudus. Ameerika erinevates kultuurides on säilinud mitmeid kultuurilise tähtsusega ehitisi ja lisaks palju käsitööd eesotsas kaunilt kaunistatud keraamikaga. 3 AMEERIKA PÕLISKULTUURIDE KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE
basaldist välja raiutud monoliitsed inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegide kultuur on tugevasti mõjutanud Kesk-Ameerika hilisemaid kõrgkultuuri. Majad Maiad (maajad) elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba 1 aastatuhandel eKr. Maia linnriikide hiigelaeg jääb vahemikku u 300-800 pKr. Sel perioodil olid nad kõige kõrgemalt arenenud kultuuriga rahvas Kesk-Ameerikas. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, astronoomia, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Ühiskond Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades oli kuningate residentsid ja templikompleksid
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine.
maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu. Seega polnud Ameerika eurooplaste saabudes sugugi asustamata metsik ala. Praegu arvatakse, et läänepoolkeral elas tollal sama palju inimesi kui LääneEuroopas umbes 40 miljonit.
maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu. Seega polnud Ameerika eurooplaste saabudes sugugi asustamata metsik ala. Praegu arvatakse, et läänepoolkeral elas tollal sama palju inimesi kui LääneEuroopas umbes 40 miljonit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid