Fidži saared (0)

Tõrva Gümnaasium
 
 
 
 
 
 
Kaido Mõts
10 a klass
 
 
 
 
 
 
Fidži saared
 
Referaat
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja
õpetaja Laine Tangsoo
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tõrva 2008
Sisukord
Fidži Vabariigi andmeid…………………………………….... 3
Fidži saarestik ………………………………………………… 4
Ajalugu……………………………………………………….. 5
Kasutatud allikad……………………………………………....6
Fidži Vabariigi andmeid
Fidži Vabariik
inglise Republic of the Fiji Islands
fidži Matanitu ko Viti <}} <}} <}}<}} <}} <}}<}} <}} <}}
Fidži lipp
Fidži vapp
Riigihümn
God Bless Fiji, Meda Dau Doka
Pealinn
Suva
Pindala
18 270 km²
Riigikeel (ed)
inglise ja fidži
Rahvaarv
868 500 (2003)
Rahvastiku tihedus
47,5 in/km²
President
Josefa Iloilo
Peaminister
Josaia Voreqe Bainimarama
Iseseisvus
10. oktoober 1970
Rahaühik
dollar (FJD)
Tippdomeen
.fj
Fidži saarestik
Fidži saarestik asub Vaikses ookeanis Melaneesia idaosas. Fidži saarestiku 322 saarest on asustatud 106. Suurimad saared Viti Levu ja Vanua Levu on tekkelt vulkaanilised (kõrgeim tipp Viti Levul paiknev Tomaniivi, 1322 m), väiksemaist on enamik korallsaared. Fidži saartel valitseb niiske troopiline passaatkliima, keskmine temperatuur on 25-38 ºC. Tuulepealseil kagunõlvul sajab 2500-3000 mm aastas ning seal kasvab vihmamets . Tuulealuseid loodenõlvu (1700-2500 mm sademeid aastas) katab savannitaimestik.
Fidži meelitab oma ilu ja sooja kliimaga igal aastal sadu tuhandeid turiste
Fidži on põllumajanduslik maa, mis sõltub tugevasti välismaa, eelkõige Austraalia kapitalist . Üle 40% tööhõivelisest rahvastikust töötab maaviljeluses. Väljaveo tarvis kasvatatakse peamiselt suhruroogu ja kookospalmi, oma tarbeks riisi, maisi, köögi- ja puuvilja. Fidži on tähtis Põhja- Ameerikast Uus- Meremaale ja Austraaliasse kulgevate lennuliinide sõlmpunkt. 2003. aastal külastas Fidži saari u 430 000 turisti. Välja veetakse peamiselt suhkrut, koprat ja kulda. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks. Fidži tähtsaim kaubapartner on Austraalia.
Ajalugu
Fidži naissoost põliselanikud, 1935
E simesed inimesed saabusid Fidžile ammu enne eurooplasi. Fidži linnadest välja kaevatud pottidest on avastatud, et Fidži oli asustatud juba 1000 aastat eKr. Eurooplastest avastas saarestiku esimesena hollandlane Abel Tasman 1643 . 1804 rajati Ovalau saarel esimene eurooplaste asundus . Põlisasukail oli tollal ürgkogukondlik kord lagunemas. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule, 1854 astus tema vennapoeg , valitseja Takbombau, ristiusku. Aastast 1874 oli Fidži Suurbritannia koloonia. Idasaartele asutatud suhkrurooistandustesse toodi tööle indialasi. 1966 sai Fidži piiratud piiratud autonoomia, asutati põlisrahvastiku Liidupartei. 1968 avati Suvas ülikool. Iseseisvuse sai Fidži 10. septembril 1970, kuid jäi dominioonina Rahvaste Ühendusse.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Fid%C5%BE i
http://en.wikipedia.org/wiki/Fij i
http://et.wikipedia.org/wiki/Kookosp%C3%A4hkel
lk. 689-690 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2 (Kirjastus „Valgus“ 1987)
6