Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

More'i "Utoopia" ja Machiavelli "Vürst" (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Thomas More’i „ Utoopia “ ja Niccolo Machiavelli „Vürst“
Liina Anette Pärtel
Lugesin mõlemat teksti suhteliselt järjest ning valisin endale meelepärasema juba suhteliselt „Utoopia“ algul, kohe, kui mõistsin, et tegu on puhta sotsialismiga. Võib-olla tekkisid mul selle pärast ka eelarvamused , kuid ma püüdsin olla piisavalt erapooletu seda teksti analüüsides.
Macchiavelli Vürsti omadused olid minu jaoks suhteliselt loogilised. Esiteks peab vürst oskama ja julgema kasutada seaduste kõrval ka jõudu, sest lihtsalt rääkimisest enamikul juhtudel ei piisa. Kui ikka keegi riik tuleb ründama, kellega oli sõlmitud rahuleping , siis ei piisa sellest, et talle seda meelde tuletatakse, vaid peab midagi ka ette võtma. Teiseks peab õige vürst oskama kasutada jõu kõrvalt veel kavalust ja olema vahel ebaaus, kuna inimene on loomult kuri ning ka vürstiga ollakse ebaaus. Ka minu arust ei saa valitseja olla üdini
More i-Utoopia-ja Machiavelli-Vürst #1 More i-Utoopia-ja Machiavelli-Vürst #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liinakas1 Õppematerjali autor
Arutlev kirjand, mis kõigepealt kajastab mõlema teose põhiseisukohti. Seejärel võrdleb neid seisukohti. Lõpuks annab oma hinnangu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

More’i Utoopia ja Machiavelli riik

More'i Utoopia ja Machiavelli riik ,,Ideaalne on see, mida tegelikult pole. Ilma loodusteaduseta ei saa kunagi mõista filosoofiat, ideaalset ilma reaalseta. Ideaalne on selleks, et selle poole püüda, on eesmärk. Ja ideaalne riik on eesmärk, mille poole maksab püüelda..." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud.

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Thomas More "Utoopia" Maailmakirjandus II

Thomas More "Utoopia" Sir Thomas More Sir Thomas More (1478-1535) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kelle peateoseks on 1516. aastal avaldatud ladina keelne "Utoopia". Thomas More sündis Londonis, olles tuntud juristi poeg. Oma õpinguid alustas ta Londoni Püha Antoniuse koolis, kaheteistkümne aastaselt asus elama Canterbury peapiiskopi John Mortoni juurde ning kahe aasta pärast astus More Oxfordi ülikooli, kus omandas nii kreeka kui ka ladina keele. 1494. aastal siirdus Thomas More isa kutsel tagasi Londonisse, kus tegeles juuraõpingutega. 21.-aastaselt tutvus Thomas More Rotterdami Erasmusega ning oli sõbralikes suhetes Henry VII perekonnaga. 1504. aastal valiti ta Inglise parlamenti. Järgmisel aastal abiellus More Jane Coltiga ning ta pööras palju rõhku naistele hariduse andmisele, olles selles eeskujuks ka paljudele teistele kõrgklassi peredele. 1532

Maailmakirjandus ii
thumbnail
27
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) ­ Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav ­ kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
3
docx

Niccolo Machiavelli "Valitseja"

alamatele kuuluvat või seda, mis kuulub teistele; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde. Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni. Selles olen temaga ühel nõul, et tuleb olla säästlk ja ei tohi jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde, sest rahavas ei armasta kitsit valitsejat ja seda mainib ka Machiavelli. Kuid väide heldus on kajulik ei ole õige ,sest rahvas vajab valitseja tuge nii materjalselt kui ka vaimselt. Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Niccolo Machiavelli

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 1http://www.hot

Filosoofia
thumbnail
14
doc

Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest

Machiavelli ­ Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks

Filosoofia
thumbnail
7
doc

Machiavelli "Valitseja"

International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Niccoló Machiavelli ,,Valitseja" Juhendaja: T. Varrak Tallinn 2007 Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat

Politoloogia
thumbnail
4
doc

"Idioot" Fjodor Dostojevski

Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun