More'i "Utoopia" ja Machiavelli "Vürst" (0)

Thomas More’i „ Utoopia “ ja Niccolo Machiavelli „Vürst“
Liina Anette Pärtel
Lugesin mõlemat teksti suhteliselt järjest ning valisin endale meelepärasema juba suhteliselt „Utoopia“ algul, kohe, kui mõistsin, et tegu on puhta sotsialismiga. Võib-olla tekkisid mul selle pärast ka eelarvamused , kuid ma püüdsin olla piisavalt erapooletu seda teksti analüüsides.
Macchiavelli Vürsti omadused olid minu jaoks suhteliselt loogilised. Esiteks peab vürst oskama ja julgema kasutada seaduste kõrval ka jõudu, sest lihtsalt rääkimisest enamikul juhtudel ei piisa. Kui ikka keegi riik tuleb ründama, kellega oli sõlmitud rahuleping , siis ei piisa sellest, et talle seda meelde tuletatakse, vaid peab midagi ka ette võtma. Teiseks peab õige vürst oskama kasutada jõu kõrvalt veel kavalust ja olema vahel ebaaus, kuna inimene on loomult kuri ning ka vürstiga ollakse ebaaus. Ka minu arust ei saa valitseja olla üdini aus ja hea, sest seda valitsejat lihtsalt kasutataks ära ning ta riik oleks kiiresti läinud. Samas ei tohi ta ka heast liiga kaugele pöörduda, kuna siis tal poleks prioriteediks enam riik vaid tema ise. Machiavelli ütles, et rahvas peab arvama , et vürst on armulik, sõnapidaja, inimesearmastaja, kombeline ja usklik , kuid tegelikkuses on see halb, kui ta kõike seda on. Ma nõustun isegi sellega, sest valitseja prioriteediks on ikkagi riik ning eesmärk pühendab abinõu ning kui tulemus on hea, siis pole vahet, milliste otsustega selleni jõuti. Samuti peab ta olema paindlik ning valmis pöörduma sinna poole, kustpoolt on õnn. Näiteks mõnikord, kui riigile on kasulik kedagi reeta, siis vürst peab olema valmis seda tegema. Nagu öeldud, ta ei tohi liigselt eemalduda heast, kuid ta peab oskama kasutada ka kurja õilsal eesmärgil.
More’i „Utoopiaga“ nõustun ma vähem. Tema teoses on kõik inimesed võrdsed, nii naised kui mehed, kõik kannavad samasuguseid riideid , kõik teevad samasuguseid töid (üks ühine töö on absoluutselt kõigil põlluharimine), puudub eraomand , kõik on ühesugused – täielik sotsialism ühesõnaga. Tööjaotus on muidugi hea, kuus tundi päevas tööd, kaheksa tundi magamiseks ja ülejäänud söömiseks ning oma huvidega tegelemiseks, selline päev kõlab hästi. Idee, et kõik kannavad samasuguseid riideid, ei meeldi mulle üldse, minu arust on see inimese vabaduse piiramine, kui tal ei lasta ennast väljendada. See, et eraomand puudub ja kõik tarbivad just nii palju kui vaja, võib olla hea, kuid võib olla ka halb, sest kindlasti on palju ka auahneid inimesi, kes sooviksid olla teistest ikkagi kõrgemal. Juhtimiskorraldus on jälle minu meelest natuke ohtlik. Kui ühele inimesele on antud nii mitme inimese üle võim nagu „Utoopias“ süfograndile, siis võib ta seda halvasti ära kasutada, mõni neist võib tahta saada teistest kõrgemale jne. Perede juurdekasv on piiratud, mis muidugi on seal saarel loogiline, neid poleks muidu kuhugi mahutada, peab välja saatma . Muidugi on neil seal hästi mõeldud tulevikule, see, et iga inimene saab talupidamise hariduse, et kõik saaks aidata, kui midagi nt viljaga juhtub, on väga hea idee. Samuti on väga hea Utoopias see, et igaüks saab tahtmise korral omandada teadust ja kui sa seda ei taha/ei oska, siis võib hoopis rohkem tööd teha. Muidugi on see esimene ja viimane valik, mis sa saaksid ise teha Utoopias.
Parema meelega elaksin ma Machiavelli loodud maailmas, kuna seal saab inimene vähemalt täisväärtuslikult inimene olla. Niipalju, kui sealt lõigust aru sai, pole sealne inimene pandud elama sellist elu, nagu „Utoopias“. „Vürstis“ oli inimene väga sarnane tänapäevaga. Ma ei ütle, et praegune kord on perfektne , kaugel sellest. Minu arust aga oleks Utoopias elamine veelgi hullem, kus kellelgi pole vaba tahet.