More'i Utoopia ja Machiavelli riik ,,Ideaalne on see, mida tegelikult pole. Ilma loodusteaduseta ei saa kunagi mõista filosoofiat, ideaalset ilma reaalseta. Ideaalne on selleks, et selle poole püüda, on eesmärk. Ja ideaalne riik on eesmärk, mille poole maksab püüelda..." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud.
Thomas More "Utoopia" Sir Thomas More Sir Thomas More (1478-1535) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kelle peateoseks on 1516. aastal avaldatud ladina keelne "Utoopia". Thomas More sündis Londonis, olles tuntud juristi poeg. Oma õpinguid alustas ta Londoni Püha Antoniuse koolis, kaheteistkümne aastaselt asus elama Canterbury peapiiskopi John Mortoni juurde ning kahe aasta pärast astus More Oxfordi ülikooli, kus omandas nii kreeka kui ka ladina keele. 1494. aastal siirdus Thomas More isa kutsel tagasi Londonisse, kus tegeles juuraõpingutega. 21.-aastaselt tutvus Thomas More Rotterdami Erasmusega ning oli sõbralikes suhetes Henry VII perekonnaga. 1504. aastal valiti ta Inglise parlamenti. Järgmisel aastal abiellus More Jane Coltiga ning ta pööras palju rõhku naistele hariduse andmisele, olles selles eeskujuks ka paljudele teistele kõrgklassi peredele. 1532
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
alamatele kuuluvat või seda, mis kuulub teistele; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde. Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni. Selles olen temaga ühel nõul, et tuleb olla säästlk ja ei tohi jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde, sest rahavas ei armasta kitsit valitsejat ja seda mainib ka Machiavelli. Kuid väide heldus on kajulik ei ole õige ,sest rahvas vajab valitseja tuge nii materjalselt kui ka vaimselt. Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 1http://www.hot
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Niccoló Machiavelli ,,Valitseja" Juhendaja: T. Varrak Tallinn 2007 Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna
Kõik kommentaarid