Eesmärk pühitseb abinõu (1)

Eesmärk pühitseb abinõu
Niccolo Machiavelli teesiga nõustumine või mittenõustumine sõltub olukorrast kus ja kuidas seda tänapäeval kasutatakse. Kui Machiavelli eelkõige käsitles selle all siiski poliitilisi eesmärke, siis tänapäeval võib sellele teesile toetumist leida mitmetes eluvaldkondades.
Poliitika on valdkond mida on läbi aegade peetud üheks kõige räpasemaks. Kas poliitilised eesmärgid on alati õilsad ning mille täide saatmisel andestatakse kõik patud , on omaette küsimus. 20. Sajand Euroopas on meile näidanud milliseid pettusi oldi valmis korda saatma võimule pääsemiseks. Selle tagajärgedeks on olnud sõjad ja rahva kannatused. Isegi meie väikese Eesti maastikul toimub poliitikas räpane mäng . Kui varem hoidsid poliitikud end veel enam-vähem vaos , siis praegu toimub siin pidev vastastele jala taha panemine, poriloopimine, toetuse ostmine -müümine. Kuna võim on magus, siis ei valita vahendeid eesmärgile jõudmisel . Eriti valimiste eel lähevad käiku kõik relvad ja meetodid. Selliste mängudega ei tohi minna üle piiri ja peab arvestama rahva huvidega . Valimiste eel on tavaliselt isegi märgata rahva tuima olekut, sest meie ei viitsi pöörata tähelepanu poliitikute omavahelistele mahategemistele ning tulemuseks on see , et inimesed ei lähe ka valima . See aga kokkuvõttes kahjustab riigi huve ja nii võivad võimule saada rahva meelest halvad poliitikud ja muututakse rahulolematuks. Niccolo Machiavelli eesmärk oli aga ainult positiivne. Arvan, et ka tänapäeval peaksid meie poliitikud oma eesmärgi rohkem selgeks tegemas, enne kui käituvad valesti.
Teine olulisem valdkond kus ollakse eesmärgi nimel kõigeks valmis on äri. Näiteks on pankade eesmärk teenida kasumit ,kuid üks majanduslanguse peamisi põhjusi ongi pankade suur ahnus laenates arutult kõigile soovijatele. Pangad proovivad püüda oma võrku nii täiskasvanuid kui ka noori. Noorte mõttemaailma loodetakse enda kasuks kallutada erinevate reklaamidega , mis lubavad koos õppelaenuga kaasa lisaseadmeid nagu näiteks MP3 mängija ,telefon , reisid jms. Noortele proovitakse kinnistada , et laenamine on lahe ! Need kes võtsidki laenu, siplevad nüüd oma võlgades, olles töötud ja suutmata seda tagasi maksta. Sama propaganda toimus ka kodulaenu saamisega . Laenu sai pangast ka isik, kelle kuupalk vaevu kattis kulud esmastele vajadustele. Nüüd kui MASU käes, on inimesed sunnitud oma kodudest välja kolima , sest pank tahab ikka oma osa saada. Loomulikult tuleb aru saada pangast, et ta on ettevõte ja ka tema eesmärk on selge - raha teenimine. Kas aga on eetiline kasutada selliseid vahendeid?
Kui nüüd vaadata seda kahte näidet, siis tänapäeval võiks pigem äri puhul nõustuda teesiga „Eesmärk pühitseb abinõu“ , kuigi ajalooliselt kuulub see poliitika valdkonda. Samas on selge, et räpased abinõud saavad olla ainult räpaste eesmärkide saavutamiseks ning ma loodan, et ausas äris ja poliitikas ka sellest õppust võetakse.