· Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult.
hüvesid. Head teod nõuavad vastavat varustust. ,,Nikomachose eetika": Kõigel on suundumus hüve poole. Paljud mõistavad selle all hästi elamist või hästi toimetulemist - nautlev elu. Teiseks poliitikaga seotud elu. Poliitikaelus tähtsaim loomutäius. Kolmandaks vaimutööga seotud elu. Hüvesest kõneldakse kahtemoodi: need, mis on hüved iseeneses ja teised, mis on nende saavutamiseks. Kui igasugustel tegevustel on eesmärk, siis hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse. See, mis on kõigist ülim, on lõplik. Tundub, et õnn ongi kõige rohkem selline. Selle valime ju alati tema enda ja mitte kunagi muu pärast, kuulsust, naudingut, mõistust ja kogu loomutäiust valime me ju ka selle enda pärast, valime aga ka õnne jaoks, arvates, et nenda abil oleme õnnelikud. Inimese hüveks on hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusest, kui on aga
2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast
Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena). Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas filosoofia osa, mis tegeleb mõtlemise ja selle seaduspärasusega, ent Hegel leiab, et see on midagi enamat
,,Suured tekstid" universaalsed lahendused, mis on igas ajastus rakendatavad, neid tuleb lugeda nii, nagu tahaksid nad vastata meie enda probleemidele. Ajalooline meetod · Cambridge'i koolkond 1960ndatel eesotsas Q. Skinneriga tema ja kolleegid väitsid, et Lovejoy unustab ära kaks äärmiselt olulist aspekti: autori kavatsus miks ta midagi ütleb? Mida ta teha tahab? Mis on tema eesmärk? Teiseks: selleks, et autorit mõista, peab teadma ajaloolist konteksti ja probleeme keda kritiseerib, keda ülistab ning keelelisi tavasid, tol ajal tähendas mõiste võib-olla midagi muud kui tänapäeval. Sellepärast peab lugema ka ,,väikeste" autorite teoseid. Lingvistiline pööre Keskseks nimeks on L. Wittgenstein keel kui tööriistade kogum, millega mängitakse mingeid mänge
Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele. Ideed eksisteerivad tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellel lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne)
Mida see seadus reguleerib? Võrdõiguslikkus on inimese põhiseaduslik õigus, mida soolise võrdõiguslikkuse seadus püüabki tagada. Ja kuigi soolise diskrimineerimise ohvriteks langevad rohkem naised kui mehed, pole antud seaduse eesmärgiks kaitsta ühte sugu teise eest. Pigem rõhutab see seadus seda, et meil eksisteerib kaks sugu mehed ja naised. Ja olenemata soolistest erinevustest on ühiskonnas kõikidel võrdsed õigused ja ka võrdsed võimalused. Kirja pandud seaduse eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust. Miks seda seadust vaja on? Eelnevalt oli juba juttu, et nii nagu ka mujal, nii ka meil, on ühiskonnas palju ebavõrdsust, soolist ebavõrdsust. On mitmeid konkreetseid näiteid soolisest ebavõrdsusest ja just nende tõttu ongi seda seadust vaja. On vaja seaduslikku tausta, 11
seni ilma läbi saanud ja pole selge, miks temasugune tugev inimene poleks võinud edaspidigi jätkata eluviisiga, mida ta ometi oli talunud juba lapsepõlvest peale. Üksi, jõude ja alati varitsevas ohus elavale metsinimesele pidi meeldima magada ja tema uni oli kerge nagu loomadel, kes mõtlevad vähe ja seepärast niiöelda magavad kogu selle aja, mil nad ei mõtle. Kuna enesesäilitamine oli tema peaaegu ainus mure, pidid tema kõige arenenumad võimed olema need, mille peamine eesmärk on rünnak ja kaitse, olgu siis jahisaagi alistamine või ise mõne looma saagiks langemise vältimine. Seevastu need elundid, mis täiustuvad ainult mugavuse ja meelelisuse mõjul, pidid jääma väga algeliseks, ning see välistas tema puhul igasuguse tundlikkuse. Niisiis erinesid tema meeled ses suhtes üksteisest: tal oli äärmiselt nüri puute ja maitsemeel, samal ajal kui nägemine, kuulmine ja haistmine saavutasid ülima teravuse
Kõik kommentaarid