prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks: Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduste alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutusteks on: Ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. 5. Milline sisuline vahe on valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel? Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on sisuliselt riigiorganid. Valitsusasutusteks on: · Ministeeriumid · Riigikantselei
*Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja Maavalitsused Maakonna arengute suunaja Keskkonnaamet KSH järelevalvaja Siseministeerium Maakonnaplaneeringute järelevalve teostaja, regionaalarengu suunaja Sotsiaalministeerium Elukeskkonna kujundaja Kaitseministeerium Riigikaitse korraldaja, vastava taristu
Koosneb kuni 15st ministrist. 11 Ministrit kellel on ministeerium ja müned veel ilma ministeeriumita. Peaminister esindab valitsust, juhatab istungeid, kirjutab alla õigusaktidele ja nõuab ministritelt seletust nende tegematta tööde kohta. Riigikogu seab ametisse valitsuse, ja tal on õigus ja valitsus vallandada. Umbusaldusavaldus tähendab valitsusekriisi: moodustatakse uus valitsus. Riiki juhitakse ministeeriumite kaudu, mille töö järjepidevuse tagab kantsler. Maavalitsused eesotsas maavanematega on ka tähtsad, kes esindavad valitsust maakonnakeskustes. Valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige kantsler- valitsusametnik, koordineerib ministreeriumite tööd Riigiametnik- valitsusasutuse töötaja riigisekretär- kantselei juht
Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I poolel suurema osa nüüdse Rapla maakonna alast ja nüüdse Harjumaa kaguosa (Kose, Kõue vald) Hiljemalt XIII sajandi keskpaiku ühendati Harjumaaga Revala, mis hõlmas valdava osa nüüdse Harju maakonna alast. Harju maavalitsus Riigi regionaalhaldust teostavad maavalitsused Maavanem valvab kohalike omavalitsuste tegevuse üle Maavanemal on õigus nõuda maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju Harju maavalitsus Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik.
riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget. President esindab Eesti Vabariiki, nimetab ja vabastab ametist valituses liikmeid,
Ühiskonnaõpetus Tähtsamad Riigi valitsemise, kodanikuühiskonna ja majanduse mõisted. Parlament Valitsus Kõrgeim seadusandliku võimu organ Täidesaatva võimu organ. Eestis demokraatlikus riigis. Seda valitakse tegutsevad vabariigi valitsus, üldrahvalikel valimistel maavalitsused ja linna ning valla valitsused. President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu
ning liitusid sakslastega sõjas. 25. juunil liitusid ka soomlased ning lahti läks Vene-Soome Jätkusõda. Jossif Stalin kuulutas raadio kaudu välja niinimetatud põleva maataktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal põletada kõik ressurssid, et vaenlane võimalikult vähe kasu saaks. Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon. Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida. Taastati kohalikud maavalitsused ja Eesti noori mehi värvati Saksa sõjaväkke. Kuid sündmustel oli ka negatiivsem pool. Ilma kohtuta tapeti tuhandeid eraisikuid, kes ilmutasid mingitki märku NSV liidu pooldamisest. Igalpool üle Eesti olid püsti seatud vangilaagrid ning muu hulgas tapeti ka tuhandeid juute. Eesti kujunes Hitleri ja Stalini jaoks tühiseks maaks, kus omavahelist vihavaenu välja elada. 6. detsember 1941 hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja
valimiseks moodustatud kogu valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus
Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võmi rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Et takistada poliitilise võimu konsentratsiooni, lahutatakse kogu võim: Täidesaatev võim on valitsus, mis koosneb ministritest eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused. Valitsuse ülesanne on ellu viia parlamendi otsuseid. Seadusandliku võimu organ on parlament, kelle valib rahvas ülesandeks seaduste vastuvõtmine ja ellu viimine. Kohtuvõim kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleks seaduste kohaselt tagatud. Heaolu riigid; riigi sise- ja välispoliitilised ülesanded; kuidas on põhiseaduses kajastatud riigi juhtimine?
Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) Vabariigi Valitsus Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohus KOV Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus Täidesaatva riigivõimu asutused on: valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutused • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; Mittetulundusühingud •Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Mittetulundusühingute seadus •Asutajaks võivad olla nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud (sh. ka alaealised, välismaalased jm.) •MTÜ puhul peab asutajaid olema vähemalt 2, maksimaalsel asutajate hulgal piiranguid ei ole Sihtasutus • Seadusest tulenevalt luuakse sihtasutus vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide
aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil Euroopas pietism - Oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Tallima Paap - Oli Eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil. Katariina II - (1763-1796) Tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos. (valgustatud monarh) Katariina II reformid - 1. Balti kübermängudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. 2. Kehtestab baltikumis pearahamaksu. Maarahva kalendrid - Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. August Wilhelm Hupel - Oli Äksi pastor aastail 17601764. Paul I - Oli Venemaa keiser 17961801. Aleksander I - Oli Venemaa keiser 18011825 Maamiilits - Eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi. Barclay de Tolly - oli Vene väejuht.
Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt Konkureeris isegi Tallinnaga. 13. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.saj alguses veel Barokk ja saj. keskel Klassitsism (Tartu vanalinn) 14. Katariina II Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( Valgustatud monarh) Katariina II reformid: 1.Balti kubermangudest viiakse sisse asehalduskord , millega tekivad linna ja maavalitsused 2.Kehtestab Baltikumis Pearahamakse Maarahva kalendrid Eestlased trükkisid neid kõige rohkem (Esimesed masstrükised) 15. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietism ja Hernhuutlus ( keelustatakse 1743) 16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 17. Mida ja miks trükiti 18. saj
regiooni mõistet leides siinkohal eristuvuse Eesti vs Euroopa terminoloogias. Lisaks käsitleti regionaalpoliitika üldist arengut Eestis, haldusjaotust ning peamisi eesmärke, mida antud reformikava peaks täitma ning muutma senises korralduses. a) Regionaalpoliitika ja regiooni mõiste Euroopas Euroopa Liidus käsitletakse regioonina KOV koostööpiirkonda või teise tasandi omavalitsust ehk Eesti mõistes omavalitsuste liitu, mitte maakonda. Eesti probleemiks on asjaolu, et maavalitsused ei ole regionaalpoliitika subjektiks euroopalikus mõistes ning samas maakondlik omavalitsuste liit pole piisavalt välja arendatud. 2002 a. toimus Helsingis konverents, kus kiideti heaks regionaalse omavalitsuse arendamise põhimõtted erinevatele EL riikidele: Regionaalsed võimuorganid on territoriaalsed ametivõimud keskvalitsuse ja kohalike võimude vahel; Erivolituste ja -kohustuste täitmiseks võivad regioontasandile seaduse piires anda volitusi teised riiklikud
tunustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.Sellel on 7 klassi. KOTKARISTI TEENTEMÄRK :asutati 1928.a kaitseliit iseseisvuse 10 aastapäeva puhul antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest.Sellel 8 klassi. Riiki juhitakse ministeeriumide kaudu.Selle töö järjepidevuse tagab kantsler.Lisaks peaministrile ja ministritele võtaab valitsemisest odsa riigikantselei juht riigisekretär.Seaduse järgi on riigiaparaadi osaks ka maavalitsused eesotsas maavanematega.Nnede ül.on esindad valitsust maakonnakeskustes,tuues sellega riik inimestele lähmale. Ministeeriumide allasutused on ametid. Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded. *korraldab vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid,vanurite hoolekannet,noorsootööd jne.territoriaalplaneerimist,ühistransporti valla või linnasisest teede linnatänavate korrashoidu jne. *korraldab vallas või linnas koolieeelsete
Muukeelse põhikooli haridustase peab võimaldama jätkata haridusteed eestikeelses õpikeskkonnas. Haridusvõrgu korrastamisel lähtub erakond alus- ja põhihariduse elukohakesksusest ja üldkättesaadavusest ning vajadusest pakkuda kvaliteetset keskharidust. Keskhariduse kõrge taseme saavutamine nõuab üldjuhul gümnaasiumide eraldamist põhikoolist ja eeldab nende paiknemist suuremates keskustes. Gümnaasiumeid võiksid administreerida maavalitsused, st gümnaasiumite riigistamist. Gümnaasiumihariduse ja kutsehariduse koondamisel keskustesse tuleb koolitransport ja ööbimisvõimalused tagada kõigile õpilastele, kes seda vajavad. Kool peab olema võimeline vastu võtma ja õpetama ka neid haigeid ja tugiõpet vajavaid lapsi, kelle suunamine erikoolidesse ei ole soovitav ega otstarbekas. Koolihoones peab saama liikuda ka ratastoolis istudes. Liikumispuuetega ja muude kehaliste puuetega laste
korraldamine, kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Siseministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused. Hanno Pevkur sotsiaalminister Valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse
a alguses - rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis - põhiseaduse muutmine nõue - Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid - 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim 1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru 2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused 3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt - 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre - kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda,
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht
18. Kuidas asutusi liigitatakse: Ametiasutus (kov või riigi eelarvest finantseeritud asutused), riigiasutus (halduse kandja asutus), KOV asutus (halduse või linna halduse kandja), Valitsusasutus. 19. Nimeta ametiasutusi valitsusasutused, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, kohus,Õiguskantsleri Kantselei, KOV üksuse ametiasutus(nt Volikogu Kantselei), MUPO jne. 20. Millised on Täidesaatva riigivõimu asutused? Valitsusasutused (nt. ministeeriumid, maavalitsused, riiglikud ametid ja inspektsioonid, kaitsevägi, riigikantselei, prokuratuur, vanglad, rahvusarhiiv, häirekeskus jne). Tegelevad inimeste õiguste ja kohustuste üle otsustamisega ning riiklikult tähtsate küsimustega. RIIK FINANTSEERIB. On põhimäärus ja eelarve + pitsat väikese riigivapiga.Korraldavad seaduste täitmist. Vajalike rakendusaktide koostamist ja nende täitmise kontrollimist. Uute seaduste eelnõude ettevalmistamist. Avalik teenistus.
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht
Kanstler- juhib ministeeriumi igapäevatööd 4. Koalitsioonivalitsus? Mis on enamusvalitsus? Vähemusvalitsus? Enamusvalitsus-valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Koalitsioonivalitsus-võimuliit, mooduatab valitsuse Vähemusvalitsus- puudub enamus parlamendis. Nt mingi erakonna lahkumine võimukolaitsioonist 5. Milline on valitsuse võim piirkondlikul tasandil (maavalitsused) Maakond on riigi haldusüksus, mille juhtkonda ei vali kohalik elanikkond omavalitsuslikul põhimõttel, vaid selle määrab valitsus. Maavalitsused kuuluvad siseministeeriumi valitsemisalasse ning maavanemad määratakse ametisse avaliku konkursi korras viieks aastaks. 3.3 Avalik haldus ja ametnikkond 1.Selgita: Bürokraatia-Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu
· sotsiaalteenuste · sotsiaaltoetuste · vältimatu sotsiaalabi · ja muu abi osutamist SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt korraldavad riiklikku sotsiaalhoolekannet sotsiaalministeerium ja maavalitsused. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus. Sotsiaalministeerium töötab välja riigi sotsiaalhoolekandepoliitika, sotsiaalhoolekannet reguleerivad seadused ja muud õigusaktid, riiklikud programmid ja projektid. Maavalitsus on riiklikus sotsiaalhoolekandes sotsiaalministeeriumi "käepikenduseks" maakondades: riiklike ülesannete täitmist korraldatakse maakondade kaupa, samal ajal põhineb suur osa ministeeriumi tööst
august 2016). Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 14 liiget (peaminister ja 13 ministrit). Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline Parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused. Eesti rahvastikust moodustavad 69%eestlased, suurimaks vähemusrahvuseks on venelased 25%. Erakonnad Informatsiooni erakondade, nende reitingu ja kõige muu aktuaalse kohta leiab: www.erakonnad.info Seal on ülevaade koalitsiooni ja opositsiooni erakondadest. Valides rippmenüüst erakonna, saad ülevaate ja viida kodulehele. Riigikogus koalitsiooni kooseisu kuulub hetkel Eesti Reformierakond ja Sotsaiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid
Pietism – Saksa protestantismi vabadusliikumine 17.-19. sajandil Tallina Paap – 11. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.sajandi alguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism (Tartu vanalinn, Toompea loss.) 12. Katariina II – Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos (Valgustatud Monarh) Katariina II reformid: Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekkivad linna- ja maavalitsused. Kehtestab Baltikumis pearahamakse. Maarahva kalendrid – Õpetliku ja praktilise sisuga kalendrid (Esimesed masstrükised) 13. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietsim ja Hernhuutlus (keelustatakse 1743) 14. Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumiine, mis kutsus üles näitama võrdsust, vendlust ja koostööd inimeste vahel. 15
avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks oma tegevuses ja inimesega suhtlemisel inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava. Õiguskantsler kaitseb inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest. Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi: riigiasutused ja nende hallatavad asutused (ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, maavalitsused); kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused); avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank, ülikoolid); avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid); avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts).
täitmiseks määrusi ja korraldusi · Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt · korraldus on üksikakt, millega võidakse anda valitsusasutusele ülesandeid 15.03.2010 halduskorraldus 19 TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ASUTUSED · valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; Eesti kaitsevägi · Valitsusasutused on riigieelarvest rahastatavad täidesaatva riigivõimu teostajad: ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende regionaalsed üksused · Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigieelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas 15.03.2010 halduskorraldus 20 MINISTEERIUMID · Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks · Abiminister juhib ministrilt saadud volituste piires
või riski vähendamiseks (tagajärgede leevendamiseks) [21, lk 24]. Lähtudes kriisireguleerimise põhisalustest ja kriisireguleerimise rahvusvahelistest printsiipidest, on Eesti Vabariigis riskianalüüsi tegemisel kasutusel kaks analüüsimeetodit: · territoriaalne riskianalüüs ja · funktsionaalne riskianalüüs. Territoriaalset riskianalüüsi teevad kohaliku omavalitsuse tasandil vallad ja linnad ning riiklikul tasandil maavalitsused ja Vabariigi Valitsus. Territoriaalne riskianalüüs peab välja selgitama ohud ja riskid, mis ähvardavad inimest tema elukeskkonnas. Funktsionaalset riskianalüüsi teevad ettevõtted ja valitsusasutused (elutähtsate valdkondade eest vastutavad ministeeriumid, ametid, inspektsioonid). Riskianalüüsi tegemise käigus hinnatakse elutähtsate valdkondade haavatavust üldiselt ja hädaolukorras ning kirjeldatakse meetmeid haavatuse vähendamiseks.
- 1950.a asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989a. 191 KN - Maakondade arv vähenes 15-le 1962a. Sealtmaalt stabiilne. - 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks. - 2013: 216 omavalitsust (193 valda, 33 linna) - 2017 suvi: 213 omavalitsust (193 valda, 30 linna) Haldusmuutuste põhjused: Maakonnad ja maavalitsused: - Peale 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Hiljem majandus: territoriaalsed tootmiskompleksid - 1990ndad ja hiljem: bürokraatia vähendamine ja ökonoomika Kohalikud omavalitsused: - 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Kollektiivpõllumajanduse territoriaalse loogika järgi - 1990ndad ja hiljem: ökonoomika Praeguse haldussüsteemi miinused:
poolthäält. Vabariigi President Eesti riigipea Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valitsuskriis olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse koosseis Valitsus täidesaatva võimu organ; Eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused 2 Üheparteiline valitsus selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus seal on need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida ehk luua koalitsiooni. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige Ministeerium valitsemisasutus teatud valdkonnas
*anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: *Riigikogu seadused; *Vabariigi Presidendi seadused; *Vabariigi Valitsuse määrused; *ministrite määrused; *kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; *avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi: *riigiasutused ja nende hallatavad asutused (ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, maavalitsused); *kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused); *avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank, ülikoolid); *avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid); *avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts). MENETLUS: igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne
alandava kohtlemise ennetaja jne Millal saab kriminaalvastutusele võtta kõrgemaid riigiametnikke? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Presidendil on õigus algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist. Mitmeks aastaks määratakse ametisse riigikontrolör ja õiguskantsler? Riigikont on 5 ja õiguskantsler 7 Mis ülesandeid täidavad maavalitsused Eesti Vabariigis? Maavalitsused on koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuselt ning see vähendab otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kuidas määratakse maavanem Eestis ametisse? Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus. Milliseid võimalusi ja milliseid ohte omavalitsuse arengule tooks kaasa kohalike maksude suurendamine?
liitumiseks täiendavad võimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis. Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis. Õhuliini ehitus tõstab konkurentsi elektriturul Balti- ning Põhjamaades ja Kesk- Euroopas. Eeltoodust lähtudes alustas Elering ettevalmistusi uue Kilingi-Nõmme Riia TEC II õhuliini ehitamiseks. Vastavalt märtsi keskel 2014 Eleringi ja maavalitsuste vahel sõlmitud koostöökokkuleppele on Viljandi ja Pärnu maavalitsused algatanud maakonna planeeringuid täpsustava teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse õhuliini tehniline projekt. Uus Kilingi-Nõmme Riia TEC II 330 kV õhuliin on ligikaudu 16 km pikk, läbib kahte maakonda ja kahte omavalitsust. Liin tuleb täielikult kogu ulatuses uude trassi. Elering plaanib Kilingi-Nõmme Riia TEC II uue kõrgepingeliini ehitushanke välja kuulutada 2016
Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid, muud valitsusasutused. 7 RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti
poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse kohaselt oli nüüd otsevalitav volikogu ning maksude kehtestamise õigus. Kehtis kahetasandiline omavalitsus: maanõukogud ja maavalitsused ning vallad ja linnad-alevikud. Hiljem kaotati teise so maakonna tasandi kohalik omavalitsus EV moodustamise ajal oli umbes 400 valda. Endiste Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maaal vallad olid iseseisvumise järel erinevad. Lõuna-Eestis vallad ebaotstarbeka kujuga, väiksed ja lapp-vallad. Muudatusi haldussüsteemis tõi kaasa 1937.aasta vallaseadus ning 1938.aasta linna ning maakonnaseadus. Vallapiiride muutmiseks järgnesid ettevalmistustööd: kaartide ettevalmistamine,
• Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim: Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus • Täidesaatva riigivõimu asutused on: – valitsusasutused; – valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumi valitsemisalas, Riigikantselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused on: • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; • ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Ning lisaks: • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt.) • Riigi “osalusega” eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) Riigikontroll: • Riigikontroll teostab põhiseaduse järgi ‘majanduskontrolli’. Riigikontrolli sisuline
Said õiguse osaleda palga läbirääkimistel. USA seisukohast oli see uus suhtumine riiki ja majandusse. Ülejäänud riikides oli see tähtis, kui osades riikides püüti majanduskriisi ületada repressioonidega ning totalitaarse valitsemisega, siis USA tegi seda demokraatiaga. Üldhinnang Venemaa majandusele ja poliitikale 20. sajandi algul. Absoluutne monarhia ning kõrgeim võim Nikolai II. Tiitel Venemaa keiser, Poola ning Soome suurvürst. Maakondades ja kubermangudes olid semstvod maavalitsused. Suhteliselt kiiresti arenev riik. 1917 elas Venemaal 170 miljonit elanikku. Rasketööstus arenes kiiresti ning kiiresti arenes raudtee ehitus ning raudteevõrk. 1914 Venemaal 150000 km raudteed. Kergetööstus arenes märksa aeglasemalt. Tundus, et Venemaa majanduses oli kõik korras, aga: * 85% majandusest kuulus väliskapitalile (tohutu turg; odav tööjõud); * äärmine kontsentreeritus. Tööstuskeskused: 1) Moskva ja lähiümbrus u. 50 km ulatuses tekstiilitööstus. Vene kapitalil
Karjäärisüsteem: alustatakse bürokraatiahierarhiapüramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise. Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused. VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS Riigisisene võimujaotus: KESKVALITSUS: parlament e riigikogu, valitsus, haldusasutused e administratsioonid(eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused). KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad. Tsentraliseerima-ühe kohta koondama, keskusele v keskvõimule allutama. KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid
AS Tuuleke Ruuta Vajalik AS Tuuleke Personaliosakond Organisatsioon AS Tuuleke Organisatsiooni allüksus AS Tuuleke Raamatupidamise osakond Paljude üheliigiliste adresaatide üldistatud nimetus Maavalitsused * Tähtsuse järjekorras Ministeeriumid Ametid * Tähestikkulises järjekorras Haridusministeerium Majandusministeerium Välisministeerium Kui adresaate on rohkem, kui adresaadiväljale mahub (rohkem kui 4 adresaati), kui vormistatakse ülejäänud adresaadid lisaadresaadiväljale (asukoht allkirjast allapool), märkides ette sõna Sama. Näide:
Kuidas haldusorganeid liigitatakse? riigivõimu kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid. Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad Ruumiliselt: keskhaldusorganid president, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid. sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe Kohahaldusorganid maavalitsused deklareerivad sätted. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised nt president. Kollegiaalsed nt VV 10. Kuidas toimub põhiseaduse muutmine? 45. Kuidas määratletakse haldusorgani pädevust?
turvalisuse tagamiseks on Eesti riik 1991.aastal ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud lapse inimõigused. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad hoolekannet sotsiaalminister, maavanemad ja kohalikud omavalitsused. Riigi ülesandeks on koordineerida ja kujundada sotsiaalpoliitikat ning seadusandliku raamistiku väljatöötamisega tagada laste heaolu. Sotsiaalministeerium koordineerib laste kaitset ja hoolekannet, sh korraldab rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsused koordineerivad ja korraldavad lastele vajalike riiklike teenuste osutamist, järelevalvet nende üle ning lapsendamist. Lapse elukohajärgsel omavalitsusel tuleb valida lapsele sobiv teenus: asenduskodu, hoolduspere või eestkoste seadmine.Käesolevas töös analüüsin erinevate lastehoolekannet puudutavaid sotsiaalteenuste ja- toetuste korraldust riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil. 3
Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süsteem on proportsionaalne. Mulle tundub, et Eesti rahvale on traditsiooniks saanud valimised, mis toimuvad iga nelja aasta järel märtsi esimesel pühapäeval
aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: · Ministeeriumid. · Inspektsioonid. · Maavalitsused. · Muud valitsusasutused. · Ametid. 3 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatev võim tugevnenud. Põhjused: · Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil. · Parlamenti kuuluvad rahva hulgast valitud esindajad, kelle elukutsed ja haridus on erinevad.
Peaminister - korraldus 28. Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine. Eesti valitsusasutused on: ministeeriumid; Riigikantselei; maavalitsused; ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused; muud seadusega ette nähtud valitsusasutused. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega
Minister Määrus Käskkiri Peaminister - korraldus 29. Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutus on riigieelaarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on: ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused. 30. Riigikontrolli põhiülesanded Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1. Sisekontrolli, finantsjuhtimist 2. Majandustegevuste õiguspärasust 3. Juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust 31. Eesti panga põhiülesanded 1. Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine 2. Ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine 3. Eesti maksebilansi koostamine 4
võttis riigikogu vastu uue Maakondade ajutise valitsemise seaduse, mis sätestas maakondliku tasandi omavalitsuste kaotamise samal aastal, seega muutus ajalooks maakondlikud omavalitsusorganid. Maavalitsuste poolt tehtud otsused või korraldused, mille kinnitamine oli seni kuulunud maavolikogude kompetentsi, tuli nüüdsest saata edasi kohtu - ja siseministeeriumile, ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike
abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt Millised dokumendid on vaja esitada abielusõlmimiseks? Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuametis): · ühine kirjalikavaldus · isikut tõendavad dokumendid · sünnidokument (juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad) · varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend,
kuuluvad Siseministeeriumi valitsemisalasse? 9. B riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja - kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangete alane tegevus 10. C Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja + maavalitsused. 11. D kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaal- + arengu kavandamine, ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine 12. E kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine ning + perekonnaseisualased küsimused 3
Minister Määrus käskkiri Peaminister - korraldus 29. Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine. Eesti valitsusasutused on: ministeeriumid; Riigikantselei; maavalitsused; ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused; muud seadusega ette nähtud valitsusasutused. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega
riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Valitsus Vabariigi Valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab peaminister, kelle määrab ametisse president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused. Haldusjaotus Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks. Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa. Teised, nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja Rapla, on loodud hiljem
projekti kirjutamise klubi ja trummistuudio. Noorte Noorteinfo kogumise ja levitamise Lasnamäe noored saavad infot teavitamine ja esmasteks kohtadeks on noortekeskused, saada Lasanamäe nõustamine koolid ja noorteühingud. noortekeskusest, koolist. Maavalitsused - korraldavad noorte teavitamis- ja nõustamisteenuste Tallinna ja Harjumaa noorte osutamist maakonnas. Maavalitsuste teabe- ja nõustamiskeskus sõlmivad selleks lepingud teenusepakkujatega, kelleks enamasti on (Suur-Ameerika 35, Tallinn) - teavitamis- ja nõustamiskeskused. Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) - juhib on Tallinna Noorsootöö ümarlauda "Info noortest ja noortele ning Keskuse osakond. Keskus avati
annaabi.ee 
