Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel (0)

Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel
SISUKORD
SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4
1. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4
1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4
1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5
1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5
1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5
ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6
KILINGI -NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7
SISSEJUHATUS
Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemideks, mis tagavad meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge liinid (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti ). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Transformaator koosneb kinnisest rauasüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähisega pooli. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne
tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini.
Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu:
• hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat
• soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest
• tuumaelektrijaam , kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel
• tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator )
Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate hulka.
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE
1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA
Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Järelikult vesi ja tuul on taastuvad energiaallikad (taastuv energiaallikas - energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul; siia arvatakse ka vee- ja tuuleenergia ). Järgnevates punktides annan ülevaate taastuvate energiaallikate kasutamisest.
1.1ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL
Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet , kuid vähem kui põlevkivi kaevandused. Samas ei levi hüdroenergiat tootes loodusesse saasteaineid ning vesi on taastuv energiaallikas. Kuid hüdroelektrijaamad ehitatakse tavaliselt jõgede peale ja niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud , et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud elekter (www.energia.ee)
1.2ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL - TUULENERGIA
Tuul on samuti nagu ka vesi taastuv energiaallikas. Tuule abil toodetakse energiat tuuleparkides, mis omakorda koosnevad mitmetest „tuulikutest“. Tuuleparke saab rajada nii vee peale kui ka maismaale. Tuule abil elektritootmiseks on vaja tuult, nimelt, mida tugevam tuul on, seda kiiremini paneb ta liikuma turbiinid ja seda rohkem elektrienergiat saab toota.
Tavaliselt on kõrgemal tuulekiirused suuremad, sellepärast ongi „ tuulik “ seda parem, mida kõrgem ta on. Tuulikud loodust ei reosta, küll aga võivad nad segada lindude elutegevust. Seepärast on ka hea, et „tuulikud“ kõrged on (Bockelwitzi tuulepargi kõrgus on 65m) , sest siis puutuvad nad lindudega vähem kokku.
1.3PÄIKESEENERGIA
Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus , millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Suurendamaks PV paneelide võimekust, on meilt võimalik tellida päikese järgimisseadet, mis liigutab moodulit vastavalt päikese liikumisele.
Selline lisaseade suurendab paneeli tootlikust kuni 60%. Päikeseenergia on levinud
piirkondades, kus on aastaringselt palju päikest. Palju kasutatakse seda näiteks USAs või Hispaanias.
1.3.1PÄIKESEPANEELID EESTIS
Arvatakse, et Eestis on liialt vähe päikesevalgust kasutamaks päikesekütet või toota elektrienergiat, aga nii see ei ole. Probleemne aeg on ehk November, Detsember ja Jaanuar, kui soojaenergiat tootvad paneelid suhteliselt “külmaks” jäävad. Samas elektrit tootvad paneelid aga töötavad ka sel ajal probleemideta. Kuigi nad oma nominaalvõimsust ei saavuta võib nendele kindel olla, et mingi koguse elektrit nad on suutelised tootma . Tänu elektrit tootvate paneelide hinnalangusele ja valminud mikrotootja liitumistingimustele, on meil kõigil võimalus toota majapidamisele vajalik energiakogus ise. Soojusenergiat tootvad päikesepaneelid aitavad alandada kulutusi sooja tarbevee tootmisel ja küttesüsteemi toetamisel minimaalselt 30% ulatuses. Juba veebruarist saab sellise paneeli omanik nautida tasuta päikeseenergiat.
ELEKTRIENERGIA TARBIMINE
Elektrit kasutatakse igapäevaelus palju. Statistika järgi kasutatakse 26% elektrist transpordile, 24% kodudes, 30% tööstuses ja 20% äris. Kodudes kasutatakse 33% küttes, 5% jahutuseks, 30% tehnikas ja 31 % vee soojendamiseks. Väga palju elektrit kasutatakse mõttetult. Nii tehastes kui kodudes. Lambid jäetakse tööle tubades, kus ise ei olda ja töötavad masinad , mida ei vajata.
Esimesed juured elektri uurimisest ulatuvad 600 aastat tagasi enne Kristust. Selle ajaga on elektri kasutusalad väga palju levinud ja kasutusalad on laiad. Mõeldamatu oleks praegu elada ilma selleta. Elektrit kasutatakse tööstuses, kodudes, tänavatel, ehitustel – igalpool.
Elektrit kasutatavad seadmed lähevad iga aastaga järjest säästlikumaks, aga kuna me erinevaid seadmeid järjest rohkem endale soetame, siis elektritarbimine ikka kasvab. Eestis prognoositakse elektrienergia kasvu 2-3% aastas, mis on arenevas ühiskonnas kahjuks loomulik. Sirgume täiskasvanuks ja asume eraldi elama, aga uus korter vajab uusi seadmeid: telekat , külmkappi, elektripliiti jne. Nad on küll kokkuhoidlikumad, aga töös on senise ühe seadme asemel juba kaks. Mõningane kokkuhoid on saavutatav, kui me vanad külmikud ja elektripliidid vahetame uute vastu ja kasutame neid mõistlikult ja heaperemehelikult. Üks asi on see, et me ise kasutame rohkem elektrit tarbivaid seadmeid, aga tuleb meeles pidada, et meiesuguseid tarbijaid on palju ja ühest hetkest on vaja ka uut elektrienergia allikat, mille ehitamisele me pideva elektritarbimise suurenemisega koguaeg lähemale läheme. See aga on väga kulukas .
KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN
LIINI ÜLDINFO
Uus Kilingi-Nõmme - Riia TEC II 330 kV õhuliin likvideerib „ pudelikaela “ Eesti-Läti piiril ning tõstab ülekandevõimsust 500-600 MW võrra. Samuti loob uus õhuliin transiitkoridori EstLink 2 (Eesti-Soome) ja NordBalt (Rootsi-Leedu) ühenduste jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast.. Lisaks loob õhuliin liitumiseks täiendavad võimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis. Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis. Õhuliini ehitus tõstab konkurentsi elektriturul Balti- ning Põhjamaades ja Kesk-Euroopas.
Eeltoodust lähtudes alustas Elering ettevalmistusi uue Kilingi-Nõmme Riia TEC II õhuliini ehitamiseks. Vastavalt märtsi keskel 2014 Eleringi ja maavalitsuste vahel sõlmitud koostöökokkuleppele on Viljandi ja Pärnu maavalitsused algatanud maakonna planeeringuid täpsustava teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse õhuliini tehniline projekt. Uus Kilingi-Nõmme Riia TEC II 330 kV õhuliin on ligikaudu 16 km pikk, läbib kahte maakonda ja kahte omavalitsust. Liin tuleb täielikult kogu ulatuses uude trassi. Elering plaanib Kilingi-Nõmme Riia TEC II uue kõrgepingeliini ehitushanke välja kuulutada 2016 . aastal ning uus liin peaks valmima aastal 2019 .