- "Linna õhk teeb vabaks." Talurahvas jagunes : adratalupojad, maa suurust arvestati adramaades. Üksjalad, enamasti adratalupoegade pojad, kellel ei jätkunud isa talus maad oma pere jaoks, nemad rajasid oma talu metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad, teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud. Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl
Riiklikud viljamonopolid., riik sekkus jõuliselt majandus tegevusse. Talu oli suur varandus ja kõik mis oli maaga seotud oli positiivne.Põllumaj toodete omahind kõrge,konkurentsivõime puudus ja toodeti palju.Tööstuse areng. Eskport Saksa ja Inglismaale. Külaühiskonna kihistumine perioodil Jüriöö kuni Liivisõdadeni. 1)maavabad. Eesti soost ülikud ja nende järeltulijad, eriliste teeete eest võis anda talupojale maavalduse ning siis anti läänikiri. Ta ei tee teotööd, ei maksa künnist, tema kohustus oli teenida maaväe ratsaväes. 2) vabad talupojad- nende vabadus on ostetud raha eest. Talupoeg maksis teatud summa ning vastavalt sellele määrati vabaduse suurus. 3) adratalupojad- põhilised koormiste kandjad, maksavad künnist, teevad teotööd4) üksjalad-mõisnik võttis neilt maa ära5) sulased-vaene inimene. Adra või üksjala poeg. 6) vabadikud- ise vastutab oma tegude eest
maadele tööle. Ei pidanud rakendit ega ms kaasa võtma. Kohustus oli lihtne, sest ühe talu rajamine võttis palju vaeva. Hiljem sulandusid paljud adratalupoegade hulka. · Vabatalupojad neid oli vähem kui adratalupojad, neil oli lihtsam kui adratalupoegadel, kuna teotööd ei olnud. Pidid ainult kümnist ja hinnust tasuma. · Maavabad kõrgeim kiht talupoegade seas. Neile oli antud oma maa valdamiseks läänikiri. Koormisi, mis talupoegadele oli määratud, neil ei olnud. Samas ei saa neid läänimeesteks nimetada, sest nemad enam maad ei läänistanud. Võisid olla endiste eesti ülikute järeltulijad. Neid oli kõige vähem. · Sulased ja teenijad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eestkoste all.selleks peremeheks võib olla nii adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg kui ka maavaba. Enamasti olid nad vallalised
kaasa võtma härjarakendit, vaid võis minna jala. Neil oli raske tööd teha, sest oma talu rajamine oli raske, kuid hiljem sulandusid nad adratalupoegadega ühte. 3. Vabatalupojad - need talupojad, kes teotööd tegema ei pidanud. Neid oli veidi vähem, kui adratalupoegi. Nemad pidid maksma kümnist ja hinnust). 4. Kõrgeim kiht talupoegade seas olid maavabad. Nendel oli antud oma maa valdmaiseks läänikiri . Koormisi polnud neile määratud. Neil endast sõltuvaid talupoegi olnud, seega nad siiski polnud läänimehed. Neid oli kõige vähem. Kõigil polnud talu, olid olemas ka sulased ja teenijad. Nemad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eeskoste all. Peremehks võis olla nii adratalumees, üksjalg, maavaba talupoeg, vabatalupoeg. Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks.
elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu ning kandma halli mungarüüd (,,hallid vennad"). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Nad olid lihtrahva seas väga populaarsed, kuna selgitasid usutõdesid lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Väikevasall Eestlastest ülikud või nende järeltulijad keskajal, kes said väikemaid läänistusi ja kuulusid maad valitsevate vasallide hulka (maavabad, kel oli läänikiri). Esialgu omasid kohustust sõja korral teenistusse andma ja varustama kergeratsanikku. Aastal 1498 vahetus see kohustus erilise sõjamaksuga ehk meistriraha, mida tuli sõja korral maksta teistelgi rühmadel, üksjalad kaasa arvatud. Vabatalupoeg Üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest keskaegses Liivimaal. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ja ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks ostis. Tavaliselt polnud
Suured talud kasutasid regulaarselt võõrast tööjõudu ja talupidaja enda pere ei tarvitsenud sooritada alandavat tööd. Vabad talupojad - Vabad talupojad moodustasid väikese osa talurahvast. Balthasar Russow kirjutas, et vabad talupojad olevat nende päriselanike järeltulijad, kes olid püsivalt truud sakslastele ja ei võtnud osa ülestõusudest." Siin kohas tuleb eristada vabatalupojad ja maavabad talupojad. H. Bosse arust on jaotuse aluseks läänikiri, mis on olemas maavabadel, kuid vabatalupoegadel puudub. 14. sajandi algusest peale hakkasid maa uued isandad läänistama maid alama lääniõiguse alusel. Väikelääne jagati eesti ülikate järglastele (sõjalise jõu saamiseks, enamasti seda vajasid piiskopkonnad ja Taani alad). Vabatalupojad ostsid kas kõik või osa adratalupoja kohustusi - teokohustus, loonusandamid, rahamaksu eest välja ostnud. Vabatalupoegadest võis saada adratalupoeg. Vabatalupoegade seas olid möldrid,
annaabi.ee 
