peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel. Silumiin : Kerge, tugev, korrosioonikindel, hapete kindel. Maarjas : alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat. Kasutatakse (nahaparkimine, tekstiilitööstus). Alumiiniumkloriid : Kasutatakse(auto katalüsaatorites). Autokatalüüs : On katalüüs kus katalisaator tekib ühe reaktsiooni saadusena. Alumiiniumi tõestamine : Uuritavale ainele lisatakse leelist, tekib valge sültjas sade. Siirdemetallid on d ja f elemendid, ühendites on muutuv o-a, keskmise aktiivsusega või vähe aktiivsed, kerge sulamistemperatuuriga, rask metallid, on
Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna. Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920- ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet. Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas
Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv. Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.Kultuurimälestisi on seal palju, ühed tähtsamad on Väike-Maarja kirik, Jakob Liivi monument, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu
Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused 2.2.7 Õpitoad 2.3 Näituse eksponeerimine mujal Eestis KOKKUVÕTE LISAD RESÜMEE KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Praktilise töö teemaks valiti näituse „Alar Kotli- sümbolite arhitekt“, sest
täiendanud rahvakultuuri. Viies aastaaeg - Kevadised üleujutused Soomaa rahvuspargis väärivad nii eestlaste kui väliskülaliste tähelepanu, kus veel võiks sead ujuda ning paadiga metsas käia? Väikesed vahemaad - Eesti väiksus teeb ühest punktist teise liikumise odavaks Kaido Höövelson (maadlejanimi Jaapanis Baruto Kaito ) (sündis 5. novembril 1984 Väike-Maarjas) on eesti sumomaadleja. Ta on esimene eestlasest sumomaadleja, kes pääses professionaalseks sumomaadlejaks Jaapanis. Kerli Kõiv (artistinimi Kerli; sündinud 7. veebruaril 1987 Elvas) on eesti laulja. Outloudz on pop grupp Eestist, mis alustas tegevust 2010. aastal ning Traffic on Eesti bänd, mis alustas tegevust 2006. aastal Tallinnas.
Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi. Alumiiniumi nimetus tuleneb ladinakeelest sõnast alumen, s.t. maarjas. Maarjas oli aine, mida saadi toota hapete abil savist. Lõngu, kangaid ja sõjariistu immutati maarjases, et nende värvused muutuksid erksamaks ja tulekindlamaks, muutes neid mittesüttivaks. Sinisavi, milles leidub alumiiniumi Leidumine looduses/ Saamine Alumiinium on kolmas kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % maakoore massist. Keemilise aktiivsuse tõttu teda leidub ainult ühenditena mitmete savide,
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast
............................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 Pildil Georg Lurich aumedalitega ...................................................................................................................................................10 2 Lapsepõlv Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas, Virumaal. Lapsena oli ta tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastaselt Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur. Georg Lurichi vanemad olid pärit Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise vallast. Täpsemalt Sillaotsa Talumuuseumi andmeil Keskküla Küüra talust. Nad kolisid Väike-Maarjasse, kus tema isa hakkas kaupmeheks.
Kuidas Villu kunagi aru ei saanud, et inimene, kes teda kasvatas, ei olnudki tema ema vaid vana- ema? Kuidas Hugo oma isast ja õest niivõrd erinev oli? 5. 4 OLULIST SÕNA TEOSEST, MIS ISELOOMUSTAVAD JUST SEDA RAAMATUT masendav, kurb, ebaõiglane, karm 6. LISAINFO LOETUD RAAMATU JA AUTORI KOHTA Juhan (õieti Johannes) Liiv (30.aprill 1864 Alatskivi vald 1. detsember 1913 Kuvastu vald). Eesti proosakirjanik. Õppis 1879-84 (vaheaegadega) Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Väike- Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885 Tallinnas ajalehe ,,Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe ,,Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe ,,Olevik" toimetuses. Haigestudes skisofreeniasse, elas J. Liiv aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures. ,,Vari" kujutas J. Liivi enese elu vaestekülast pärineva luuleandelise poisi traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. 7. LOOVÜLESANNE Paiguta tähed ümber nii, et need moodustaksid raamatutegelaste nimed! SIPÄR INER - Räpsi Rein
Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused
ja pinnamõjuga glasuuridega." Paas loetleb oma monograafias kokku kunstniku poolt valmistatud seitset keraamikas varianti. Antud tööl on all KF etikett, mis lubab oletada, et tegu on hilisema kunstniku vormi järgi valmistatud teosega. J. Koort on loonud mitmeid monumentaalskulptuure, nagu Tallinnas Rahumäe kalmistul asuvad kalmukujundused (sambad) H. Namsingi, perek. uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi kalmul; Jakob Tamme büst Väike-maarjas, August Kitzbergi hauasammas Tartus Raadi kalmistul ja C. R. jakobsoni hauamonument Kurgjal. Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal.Aastal 1929 valas skulptor Jaan Koort kolm metskitse skulptuuri. Üks kuju asub Moskvas,teine Eesti Kunstimuuseumis ning üle 60 aasta väljas seisnud skulptuuri hoitakse varjul Tallinna linnamuuseumis. Nunne tänaval on koopia, sest originaal langes korduvalt varguse ohvriks.
soolatud nahkadest pestakse välja sool. Toimub karvade ärastamine ja nahkade puhastamine 2. Parkimine 3. Viimistlustööd - pargitud nahkade kuivatamine, silumine ja värvimine Parkimisviisid Nahkade töötlemisel eristatakse nelja parkimismeetodit: Mineraalpark Taimpark Süntaanpark Rääs ehk traanpark Mineraalpark Mineraalidest saadud parkainetega pargitud nahka nimetatakse mineraalparknahaks. Pargitakse mineraalidest saadud keemiliste ühenditega, sel teel saadakse näiteks maarjas., kroom- ja raudpark. Maarjasparkimine toimub alumiiniumkaaliummaarjaga- naha värvus jääb roostepruun. Kroomparkimine - kroommetalli sooladega, mida toodetakse kroomraua maagist. See on tähtsaim mineraalpark. Naha värvus on kroompargil sinirohekas. Taimpark Kõiki nahku, mis pargitud taimedest saadud parkainetega, nimetatakse taimparknahkadeks Taimparknahkade üldomaduseks on enamvähem pruunikas värvus ja vähene soojuse kannatavus.
Maastik punase pilvega, 19131914. Õli, lõuend Saaremaa rand, 1913-1914. Õli, papp. Teel Tartust Viljandisse, 1915 1916. Õli, lõuend Merikapsad. 1913-1914. 14: J. Koorti skulptuure: Tallinna Rahumäe kalmistul asuvad H. Namsingi, perekond Uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi hauasambad. Tema valmistatud on Jakob Tamme büst Väike-Maarjas, August Kitzbergi ja Julius Kuperjanovi hauasambad Tartus Raadi kalmistul ja C. R. Jakobsoni hauamonumendi Kurgjal. Tema loodud on Vabadussõja monument Raplas. 15: Kuldse Kolnurga ehk Kuldse Kolmiku moodustasid: Kristjan Raud, Ants Laikmaa ja Nikolai Triik Kristel Hunt
Kodune miljöö oli tüüpiliselt talupoeglik selles mõttes, et ute eluvormide poole rühiti siin tasa-targu. Kui raha ja kaubamajandus olid sel ajal juba vallutamas külaühiskondi, elati Tammsaare isakodus kaunikesti naturaalmajapidamise tavade kohaselt. Kõike, mis vähegi võimalik, püüti oma kätega kodus valmistada. Vallakooli läbinud, jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis, neil aastal, mil parem viljasaak võimaldas last kodunt kaugemale saatma. Väike-Maarjas omandas üsna hea muusikalise hariduse, tänu gustav Mälgule. Isa kingib Antonile viiuli, saab heaks seltsiliseks. Unistas kohati ka muusiku elukutsest. Lõpetas Väike- Maarja 1897. Polnud kerge kooliraha tema peres kokku saada, kodune põld vajas ka töökäsi. Haridustee venis seetõttu pikaks ja gümnaasiumiastmele jõudis Anton hansen pea 20-aastaselt. Ainus võimalus oli kooliteed jätkata Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus 1898. Mindi hobusega, oldi kolm päeva teel
sari, augustis ootab külastajaid festival Viru Folk. Lahemaa rahvuspargison palju matkaradasid, üritused toimuvad . RMK Oandu looduskeskuses Rakvere linnus ja seal taaselustatud keskaegne elustik on põnevaks seikluseks nii suurtele kui väikestele koos linnuse jalamil asuva Aqva spaa veekeskusega. Rakvere traditsioonilised sündmused on: Rakvere linna päevad koos Pika tänava laadaga, teatrifestival Baltoscandal, punk laulupidu, meeste tantsupidu, ööjooks , naisekandmine Väike-Maarjas ja Porkuni tünnisõit , Võsu muusikapäevad, Lahemaa torupillipäevad ja pilliroofestival Mahus. Lääne-Virumaal majutus 2008.aastal oli 77 301 turisti, mis on 10 416 turisti rohkem kui 2007.aastal. Neist siseturiste oli 62 606 ja välisturiste 14 695. Võrreldes 2007.aastaga kasvas siseturistide arv 7600 turisti ja välisturistide arv 1465 turisti võrra. Majutuskohti oli aastakeskmisena 41 (suvel 50, talvel vähem), aasta varem 40. Neis oli tube kokku 646 (2007
teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822. aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. Eesti koolipoisid olevat laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis
lapsest noorim. Peres võrsus veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Koolipoisi esimene trükki jõudnud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali (“Baltlaste Piirikivi”) Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. 1882. aastal asendas ta haigestunud vend Jakobit Väike- Maarjas Triigi ja Avispea koolis kooliõpetajana. Järgmisel aastal haigestus ta ise ja pöördus koju Liisa Marie Golding Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellessekiindus. esimene trükis avaldatud luuletus – “Maikuu öö". Liiv oli siis 21-aastane. “Virulase” juures töötades tutvus ka Eduard Vildega. Järgmisel, 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse.
auto parkida. Õpperada annab ainulaadse võimaluse tutvuda vana loodusliku metsaga, kus on säilinud tõelisi põlismetsasaarekesi. Rada on astangualuses niiskes metsas peaaegu tervenisti kaetud laudteega. Laudteed, küngastele ja voortele tõusvad trepid ja hästi tähistatud rajad teevad põlismetsas liikumise hõlpsaks ja turvaliseks ka väikestele lastele. Naisekandmise võitlust korraldatakse Väike-Maarjas, ametlik võistlusrada on 253,5 meetrit pikk ning koosneb liiva-, muru- ja asfaltosast. Rajal on üks kuni 1 meetri sügavune veetakistus ja kaks kuiva takistust. Kantav võib olla nii oma abikaasa kui ka keegi teine, kes tingimata peab üle 17 aasta vana olema ja kaaluma vähemalt 49 kg. Iga osavõtja võib end ise kindlustada kui ta seda vajalikuks peab, aga kindlasti peab kantaval peas olema kiiver.
kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Pilt 1. Juhan Liiv noorena. (Liivi muuseum, 2017) 1.2 Esimene töö 4 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le
Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes. Akadeemia pakub võimalust õppida sisejulgeolekualase
3 Elulugu Lapsepõlv A.H.Tammsaare sündis 30.01.1878 Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Põhja-Tammsaare talus.Hansenite peres oli 12 last,10 neist kasvas suureks.Õppis ise lugema ja läks kooli 8-aastaselt Sääsküla kooli ja hiljem jätkas 1888 aastal Prümlis.Edasi õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis kuid haigused ja majanduslikud olud katkestasid Antoni haridusteed.Väike-Maarjas oli tema õpetajaks luuletaja Jakob Tamm.Seal alustas ise luuletuste kirjutamist.Lõpetas Väike-Maarja kooli 18 aastaselt,kuid ta ei saanud kohe edasi õppida ,vaid jäi koju töömeheks. Noorpõlv Kuna ta oli riikliku gümnaasiumi astumiseks liiga vana.Keskhariduse omandamiseks pidi minema Hugo Treffneri erakooli Tartus.Kooli ajal andis Tammsaare viiuli tunde ja tegi lihtsamaid töid koolis et tasuda õppemaksu.Ajakirjades ilmusid tema esimesed jutustused
algoskuse viiulimängus. Koolikaaslaste mälestuste järgi oli tulevane kirjanik vaikne, tagasihoidlik ja abivalmis[viide?]. Ta armastas lugeda (kevadel tihti varahommikuti kirikumõisa koplis), mängis vahel viiulit ning käis kalmistul jalutamas ja luuletusi kirjutamas[viide?]. Mõnikord, kui J. Liiv koolimaja külastas, kutsuti ka Anton Hansen Tammsaare Jakob Tamme korterisse ja siis oli läbi ukse kuulda luuletuste lugemist. A.H.Tammsaare on öelnud: "Väike-Maarjas puutusin esmakordselt kokku kirjandusega. Mind juhatas sinna Jakob Tamm. Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 18921894 ning 18961897[1]. 1894 1896 oli ta isal abiks põllutöödel. Õpingud ja ühiskondlik tegevus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal (19031905) ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. Pärast lehe Teataja sulgemist
politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). Viime neis valdkondades läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakume juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes. Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike-Maarjas (päästekolledži päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledž üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledži piirivalvekooli. Kõigis õppekeskustes on õpilastele loodud mugavad õppe- ja olmetingimused. Näiteks on võimalik külastada akadeemia hea erialakirjandusega raamatukogu, kasutada nii arvutiklassides kui ka juhtmevabalt tasuta Internetti, lisaks õppekavale õppida võõrkeeli,
Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi- Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le.
aastal. Bütsantsis soovitasid arstid umbes aastal 600 e.m.a. määrida emakasuud enne vahekorda adstringeeriva aine või rasvaste või jahutavate salvidega. Mehed pidid oma genitaale pesema äädika või soolveega. Tänapäeval tunduvad need meetodid üsna veidrad. Aga nagu me nüüd teame, olid paljud neist meetoditest väga tõhusad. Happelise keskkonna taimedest saadud ained, näiteks nagu akaatsiast saadud piimhape, on osutunud spermitsiidse toimega aineteks, nagu ka kivisool, maarjas või äädikas. Granaatõuna seemned sisaldavad looduslikku östrogeeni. Aastal 1938 tõestas Šoti bioloog Marie Stopes, et oliiviõli takistab oluliselt sperma liikumist: ükski tema uurimuses osalenud naistest, kes panid tuppe oliiviõli, ei jäänud rasedaks. Esimesed kondoomid seevastu ei osutunud eriti efektiivseks. Paljude allikate kohaselt pärinevad esimesed kondoomid juba Rooma- aegadest. Alates keskajast on ajalooliselt dokumenteeritud
2(12) Sisekaitseakadeemia. Kui varemalt Päästeamet. allusid Politseiametile, Piirivalveametile ja Päästeametile vastavad kutseõppe koolid Valitsusasutuse hallatav riigiasutus on riigiasutus, mida rahastatakse Paikusel, Murastes ja Väike- riigieelarvest, aga mille peamiseks ülesandeks ei ole täidesaatva Maarjas, siis nüüd on need liidetud riigivõimu teostamine (hariduse andmine, tervishoiuteenuse Sisekaitseakadeemiaga ja on selle osutamine, hoolekandeteenuste osutamine jne). Näites on struktuuriüksused. Samas omavad hallatavateks riigiasutusteks Sisekaitseakadeemia ning enne vastavad ametid otsustusõigust eriala väljaõppe kujundamisel ühendamist Päästekool Väike-Maarjas, Politseikool Paikusel ja
kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirjanik kindlasti. Juhan Liivist saigi kirjanik, ta on tuntud nii luuletaja kui proosakirjanikuna. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Alates 1885. aastast töötas Liiv ajakirjanikuna erinevate väljaannete juures, nagu: "Virulane ", "Sakala" ja "Olevik"
Ülemjooksul ja keskjooksu alumises osas on jõe lähiümbruses ülekaalus tiheda asustusega põllustatud alad.Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade,kus inimasustus on väga hõre vüi puudub.Jõkke kandub reostust ülemjooksu piirkonnas Väike-Maarja alevist,Rakke alevikust,Kiltsi asundusest,keskjooksul Põltsamaa linnast,Päinurme,Adavere ja Kamari alevikust.1988. a. asusid jõe läheduses loomapidamis suurfarmid Väike-Maarjas,Aol,Piibel ja näiteks Pärinurmes. Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A.Loopmanni (1979) andmeil järgmine:põld 38%,mets 37%,soo 8%,soostunud heinamaa ja võsa 17%. Jõesängi laius on keskjooksul 6-70 (keskmiselt 20) m ja alamjooksul 12-40(keskm. 25) m ja sügavus keskjooksul 0,3-4,3 (keskm. 1) m ja alamjooksul 1,3-3,4 (keskm. 2) m.Keskjooksul on jõeoru laius 100-1200(keskm. 200) m ja sügavus 4-11 (keskm. 5) m.Alamjooksul on org väljakujunemata
vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Jäätmete põletamine koduahjus toimub madalamatel temperatuuridel ning ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ning pigi teket. Seetõttu on suur vahe, kas jäätmeid põletatakse kodus või spetsiaalsetes ahjudes.(6) Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) tegi 2015 aasta kevadel Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe 3 korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.(5)
Eriti veel kui see on su sõber või pruut. Ja kui keegi tema kohta veel midagi ütleb, siis hakkab eriti piinlik." Maal ollakse justkui aega kinni jäänud, ei liiguta edasi. Inimesed (mehed) on agressiivsed ja ei oska tsiviliseeritult käituda. Nad ei aktsepteeri ,,võõraid" ning neid ,,kes näevad teistsugused välja". On kindlad piirid Meie ja Nende vahel. Intervjuu: ,,Aastaid tagasi kui Ines ja Tanel Padar koos olid ja Väike-Maarjas (tüdruku kodukoht) käisid, julged Padar kohaliku publisse minna. Seal ta sai kohe õllekannuga vastu pead, ta kõva häälega protesteeris selle vastu ning lõpuks tuli politsei kes ütles, et ,,Poisid, lõpetage see ära..." Padar viidi EMO-sse haava lappima. Ta oli teistsugune, teistsugused riided, soeng ja selle peale kohalikud ütlesd talle kohe, et ta on ,,pede". Kui sa ei kanna dresse, tosse või nahkjakki, korvpallinokatsit nii, et nokk kokku rullitud, siis võid kindel olla, et saad
ettepanekul F. J. Wiedemanni keeleauhinna. Esialgu andsid auhinda välja Energia kolhoosi põllumehed, hiljem püsis see elus tänu Jüri Sillale. Tunnustuseks auhinna algatamise eest autasustas Eesti Vabariigi President Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe medaliga. Ürituse kavva kuulus igal aastal laureaaditamme istutamine. Tänavu toimus F. J. Widemanni keeleauhinna keelepäev 27.aprillil Väike-Maarjas. Tavapärase ürituse kavva kuulusid keeleauhinna 2011. aasta laureaadi Tiit-Rein Viitso ettekanne "Eesti keeleruumi kujunemine" ja auhinnakandidaadi Valve-Liivi Kingisepa ettekanne "Huvitav eesti vana kirjakeel". Ürituse korraldamisele aitas kaasa ka Emakeele Selts. Pilt 4. Ferdinand Johann Wiedemann 4
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare
Luulekogu autor, Juhan Liiv, sündis Alatskivil, Peipsi ääres, kehvas ja lasterohkes taluperes aastal 1864 seitsmenda lapsena. Ka tema vanem vend, Jakob Liiv, oli luuletaja. Nooruse aegadel mäletatti teda kui kehva tervisega üksildusse kalduvat poissi. Ise on ta meenutanud oma elu õnnelikumaid aegu, kui ta oli suviti karjapoiss. Talviti õppis Naelavere külakoolis1884. aastani. 1882. aastal kutsus ta vend ennast asendama Triigi-Avispea koolis õpetajana Väike-Maarjas. Tänu Jakobi ja ta sõprade kirjanduslikkele huvidele üppis Juhan neilt päris palju. Kui ta varem oli harjutanud viiuli- ja klaveri mängu, siis nüüd hakkas teda huvitama luule. Paljud Juhan Liivi luuletused on suunatud Liis Goldingule, kellega oli tal pikaajaline kiindumussuhe. Kirjandusse sai Liiv ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Juhan Liivi luule ,,Maikuu öö" ja samal aastal oli ta ka saanud sama lehe toimetusse tööle. 1886
Lätit, põhjustades Riias üle 19 cm lumikatet. Tugeva tuule mõjul kukkusid mõned suured puud maanteele ja elektriliinidesse. Suurim tormituule kiirus mõõdeti Dirhami vaatlusjaamas 10.detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus. Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus oli mõõdetud Väike- Maarjas: 60 sentimeetrit, ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel Alajõel (54 cm), Jõhvis (52 cm), Viljandis (52 cm), Kuusikul (51 cm) ja Türil (50 cm). Bussifirma Mulgi Reisid tühistas oma reisid Harjumaal. 10. detsembril olid Lääne- Virumaa kõrvalteed lumetormi tõttu läbimatud. Buss liinil TartuRakvere oli 4 tundi lumevangis Rakvere lähedal. Tallinna-Narva maanteel oli suletud liiklus Sämist Varjani. Tallinna-Narva
palju. Jäide. Jäitepukk, ladestuse diameeter ilma traadita. Ülemine traat on vahetatav, mõõdetakse ladestuse kaal. Alumist ei puudutata, vaid mõõdetakse diameeter. 90 kraadine nurk traatide vahel on tuulte tõttu. See kaasneb sooja frondiga. Eestis tavaline lühiajaline, mõni tund ja väike, 1-2 mm. Rannikul 1, sisemaal 10-12 jäitepäeva aastas. Eesti jäiterekord: Kirde-Eestis 1969. a nov algus, statsionaarne seisev front ja väga niiske õhk. Jäite maksimum mõõdeti Väike-Maarjas 73 mm diameeter, kaal 416g/m, jäide kasvas üle ööpäeva, sulas 20-32 tundi. Tuisust vt õisist, NB! 23.11.2008.a.! Härmatis tekib miinustemp õhus oleva sublimatsiooni tagajärjel. -3...-8, pilvine, udu teraline härmatis. -10 ja alla selle, selge ilm kristalliline härmatis. Härmatist esineb vähem rannikul ja saartel (9-20 päeva), kõige enam, kõrgustikel ja Põhja-Eesti sisseosas (üle 30 päeva). EesTi rekord 136 mm, Narva, jaanuar 1968, püsis 15 päeva. Maks kaal 168 g/m.
Ta matused toimusid 30. detsembril. jUHAN LIIV (18641913) Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le.
oreli- ja viiulimäng. Laiusel oli väga aktiivne ka vennastekoguduse tegevus - nende palvetunde peeti koolimajas. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 1830. aastate lõpul olevat eesti koolipoisid laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. Muutused koguduselaulus Kuni 18. sajandi lõpuni kasutati luteri kirikus orelit koguduselaulu saateks väga harva - suurtes kirikutes oli orel põhiliselt kunstmuusika jaoks ja maakirikutes seda sageli polnud üldse. Kogudus laulis tavaliselt eeslaulja (köstri) järgi ning enamasti väga venivas tempos. Koraaliviisidele lisati ohtralt improviseeritud kaunistusi - selliselt laulduna ei kõlanud laul
lauldi Bachi ja Händeli loomingut fuugasid, motette · 19. saj 40. aastail lauldi Laiuse külakoolides kirikulaule noodi järgi (noodilugemisoskus) · Nieländer viis kooride kuulsuse kihelkonnast kaugemale · Sajandi teisel poolel oli juhtivaks kultuurikeskuseks Laiuse kihelkonnakool · 1054 õpilast, kes said lauluõpetust nootide järgi · 1832/33 a. segakoor Simunas · 1830 a. laulukoorid Väike-Maarjas, Saaremaal Kaarmas, Põltsamaal, eesti koguduse juures Tartus · Kooride hulga kasv · Hellenurmes ,,Betheli" nimelises koolis mitmehäälne laul · Torma pillikoor ja laulukoor; neljahäälne laul; kanti ette osi Mozarti Reekviemist; A. Jakobson · Põltsamaa 1847 a. esimene eestikeelne ilmalik laulukogu (Hörschelmann) · ,,Mönned armsad laulud" saksa keelest tõlgitud laulud · Wilberg tema juhtimise all kanti ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli
aastasse. Esialgselt alustati aktsiaseltsiga Aramea. 1998.a ettevõte reorganiseeriti ja uueks ärinimeks sai Aramea Saekaatrid OÜ. Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga. Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal. Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest.
aastasse. Esialgselt alustati aktsiaseltsiga Aramea. 1998.a ettevõte reorganiseeriti ja uueks ärinimeks sai Aramea Saekaatrid OÜ. Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga. Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal. Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest.
kateedri professori kohusetäitja ja 1948-1954 osales ta TPI õppetöös. 1958. a. loobus A. Kotli pingelisest praktiseerivast tööst ,,Estonprojektis", sest ta kutsuti tööle Teaduste Akadeemia Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehituse ja arhitektuuri sektori juhataja kohale. Meherammu nõudva erialase koormuse kõrval jõudis ta hoolitseda suure perekonna eest, kuhu 1941. a. oli lisandunud poeg Jüri ja 1943. a. tütar Anu. Kuni 1949. a. viibis I. Kotli lastega Väike-Maarjas, sest linnas oleks raske olnud toita viielapselist peret, pealegi kardeti repsressioone. Tänaseks tuntud maaehitiste projekteerija Anu Kotli alustas arhitektuuriõpinguid veel siis, kui isa oli õppejõud. Väga täpse, põhjaliku ja kohusetundliku inimesena ei säästnud A. Kotli oma tervist. Surm viis ta suhteliselt noorena, A. Kotli lahkus 4. oktoobril 1963. 3.2. Looming Teine maailmasõda laastas pea kõiki Eestimaa linnasüdameid jättes varemeisse
Laiusel oli väga aktiivne ka vennastekoguduse tegevus - nende palvetunde peeti koolimajas. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 1830. aastate lõpul olevat eesti koolipoisid laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. [4] Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid
Esimese lauluproovi kõrge tase jättis sügava mulje ka välismaistele külalistele. Pärispeo algus Laulupidu algas kolmapäeval, 18. juunil. Laulupeo esimeseks päevaks juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm. Vihm jäigi sel päeval tulemata ja miski ei seganud rõõmsa peo käiku. Juba hommikul kella kuue ajal hakkasid kirikukellad helisema ja varsti kõlas pasunakooride võimas koraal kirikutornidest; Jaani kiriku tornis mängis Tsooru koor, Maarjas puhusid Väägvere mängumehed. Kell 9 helistati uuesti kirikukelli, millega anti lauljatele märku rongkäigule kogunemiseks. Laulupeo peastaabi moodustas ,,Vanemuise" seltsi korter linna servas Tähe tänavas. Sinna voolasid kõik tegelased kokku, sest sealt algas rongkäik. Esimesel pidupäeval koguneti varakult ,,Vanemuise" maja juurde. Tänav pidumaja lähedal oli noorte kaskedega ja maja ise lippudega ehitud, samuti olid dekoreeritud raekoda, tähetorn ja mitmed eramajad
Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19
või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks ning mille mõju avaldub taimede toitumise kaudu. Mineraalväetiste tootmise ajalugu * 17. saj. Inglismaal kondijahu fosforväetisena. Kondijahu on aeglaselt toimiv ja taimedele raskesti kätteasaadav, lubatud kasutada maheviljelejatel. Eestis keelatud, sest kondijahu on tunnistatud keskkonnaohtlikuks jäätmeks. (Toodetakse Väike-Maarjas). * 1830. a. Tsiili salpeeter NaNo3, lähteaineks kivistunud linnusõnnik (guaana). * 1840. a. Inglismaal (NH2)SO4 10 II VÄETISED * 1843. a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis superfosfaat. * 1861. a. Saksamaal kaaliumväetised. * 20. saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter süsinikuga CaCN2
● Taust: Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas reaktsiooniaeg, venestamine; ● Ajakirjanduses Jaan Tõnissoni Postimees Tartus, Tallinnas Konstantin Pätsi Teataja; ● Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta; ● Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta; ● August Kitzberg, 1855.–1927. aasta. Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta: ● Pärit Alatskivi lähedalt; ● Õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis; ● Vend Jakob Liivi juures Väike-Maarjas 1882. aastal; ● Virulase toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis, Oleviku toimetuses Tartus; ● 1892. aastal otsustas pühenduda vabakutselisena kirjutamisele. ● Looming: ○ 1893. aasta–“Kümme lugu“ („Peipsi peal“, „Pahased naabrid“, „Igapäevane lugu“jt); ○ 1894. aasta– „Vari“; ○ Kukulinn, Villu, Kuuse perenaine ja peremees, Murumäe mõisnik, noor mõisnik Hugo, tema õde Adelheid, Helene;
Geograafia ja ajalugu olid veel tihedasti seotud usuõpetusega. 19.sajandi esimsel poolel töötasid kihelkonnakoolid põhiliselt Lõuna-Eestis. Kapitalistlike suhete sissetungi tõttu 1870. aastate algul uute kihelkonnakoolide asutamine. Juba 1871. aastal avati Virumaal Viru-Nigula lähedal peamiselt koolmeistrite ettevalmistamiseks Pikaristi kihelkonnakool.. 1873. aastal asutati samasugused koolid Väike- Maarjas ja koerus ning 1874. aastal Viru-Jaagupis, Türil, Amblas ja Harju-Jaanis. 1875.aastal ühtlustas Eestimaa Ülemkooliamet kihelkonnakoolide õppeplaanis ja programmid, kohustuslike ainetena seati sisse ka saksa ja vene keel.1878. aasta kooliseaduses piiritleti kihelkonnakooli ülesandeid veelgi täpsemalt: " Kihelkonna kooli kasu peab olema, et ta lapsi... täiema teaduse ja tarkusele juhatab...ja neid kõlblikuks teeb suurema kooli, liiati seminaari kooli minema." Seega
(jootmisel ja keevitamisel) Kasut. ka emailide ja eriklaaside tootmisel nahaparkimisel keemialaborites, biotehnoloogias (peam. puhverlahusena) Tuntakse veel mitmeid boraate (metaboraadid, polüboraadid). Tänapäeval on selgunud, et boraadid on erilise blokk-struktuuriga 3.3. Alumiinium 3.3.1. Elemendi ja lihtainena 3.3.1.1. Avastamine, leidumine, saamine, kasutamine Avastajaks peetakse Friedrich Wöhler’it (1827) nimetus sõnast alumen – maarjas (siiski sai Al varem kuulus taani füüsik Hans Christian Ørsted - 1825 [kes avastas (1820) el-voolu mõju magnetnõelale] Wöhler sai Al esialgu halli pulbrina, alles 18 a. pärast (1845) väikeste läikivate terakestena - esialgu oli Al kallim kui kuld I tööstuslik meetod: H.Sainte-Claire Deville 1855 kallis meetod (AlCl3 saam. ja redutseerim. metallil. Na-ga) nii saadi siiski 1855-1890 esimesed 200 t Al - kasutati esialgu peam. “väärisesemete” valmistamiseks
Ühel seljakul elavad lähestikku Tammsaare Põhjatalu (Antoni isa Peeter) ja Tammsaare Lõunatalu (omanik Jakob). 8- aastaselt läheb vallakooli (10 km kaugusel). Käis koolis nädalavahetuseti, hiljem läks teise kooli. Paar aastat oli kodus, kuna polnud raha koolis käimiseks. Lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli. Seal õpetasid Jakob Tamm (luuletaja), Jakob Liiv (Juhan Liivi vanem vend), Tänapäeval on tegemist põhikooliga. Anton lõpetab kooli 1897. Väike-Maarjas hakkab tänu Jakob Tammele kirjutama ning viiulimängu õppima. 1898 astub Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Sinna võeti vastu kõik, kellel oli raha. Õpetas ise ka väiksemaid ja tegi lisatöid. Seal saab korraliku humanitaarhariduse (keeled, eriti vene). Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema
jaotunud. Turuliider ja peamine konkurent Eestis on Fortumile Dalkia, kes tegutseb lisaks Tallinnale ka Tartus, Valgas, Raplas, Keilas, Haapsalus, Põlvas ja Jõgeval. Pärnus tegutseb Vattenfall, Viljandis kohalik eraettevõte ESRO, kes on kujunenud peale konkurendi ka oluliseks partneriks Lõuna-Eestis. Eesti Energia osaleb kaugkütteäris Kohtla Järvel, Jõhvis ja Narvas. Fortum Termest AS tegutseb Tallinnas, Sauel, Laagris, Viimsis, Haabneemes, Põltsamaal, Adaveres, Väike- Maarjas, Vändras, Kohtla-Järvel, Viljandis, Tartus, Pärnus, Jüris, Jõhvis. Kuna ettevõte müüb Kohtla - Järvel asuvad soojavarad ja likvideerib seal oma äri, siis on Ida-Virumaa piirkonnas suureks konkurendiks ka Viru Keemia Grupp. Maakonnakeskustest on erastamata veel Võru ja Kuressaare kaugküttesüsteemid. 23 Selline laienemine erastamise teel on piiratud, enamus turgu on peamiselt kahe suure
annaabi.ee 
