Põhja-Eesti turismigeograafia (0)

1 Hindamata

Põhja-Eesti
Tallinn

2011. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 2,73 miljonit turisti, nendest rohkem kui pooled (55%) peatusid Tallinnas. Esmastest sihtturgudest kasvasid enim Suurbritannia ja Venemaa turistide ööbimised. Majutusettevõtetes tubade täitumus suurenes, ööpäeva keskmine maksumus tõusis, lennu- ja laevareisijate arv kasvas, reiside kestus pikenes. Enamik turistidest tuli Tallinnasse puhkusereisile. Tallinna turismiinfokeskuste külastatavus kasvas. Tallinna väliskülastajate rahulolu reisiga suurenes.

Tallinn-Riia-Vilnius. 2006. aastal majutati majutus-ettevõtetes Tallinnas 1 161 100, Riias 733 500, Vilniuses 555 600 turisti. Riias ja Vilniuses on aga nende osakaal tunduvalt väiksem. Kui Tallinnas majutati 2006. aastal kokku 505 200 Soome turisti (osakaaluga 51%), siis Riias 71 300 (12%) ning Vilniuses 25 400 (6%). 2006. aastal viibisid välisturistid Riia majutusettevõtetes keskmiselt 2,28 ööd (2005.a. 2.08 ööd ehk 10%), Vilniuses 1,92 ööd (2005.a. 2,03 ööd ehk -6%), Tallinnas 1,82 ööd (2005.a. 1,72 ööd ehk +6%).
Siseturistide poolt veedetud keskmine ööde arv majutusettevõtetes oli Riias 3,71 ööd, Vilniuses 2,9 ööd, Tallinnas 1,8 ööd. Kõigist kolmest pealinnast oli 2006. aastal kõige suurema reisijate arvuga Riia lennujaam (2 495 000 reisijat). Kolmest kruiisilinnast on kõige silmapaistva kasvuga olnud Tallinn.

Soovitaksin Nokia Kontserdimajja Cabaret`i vaatama minna. Veel võiks minna Rahvusooper Estoniasse Pähklipurejat vaatama, kuna see on ajatu klassika.

Soovitaksin teatrit või mind elavamuusikaga jazzi õhtut mõnes vanalinna pubis.
Harju maakond

Kabelikivi on rändrahn Viimsi vallas Muugal. Kabelikivi on 18,7 m pikkune , 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn . Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit , kuid koos maa-aluse osaga on ta eeldatavasti palju suurem.
Viinistus asub kunstimuuseum, kus kunstnik Jaan Manitski esitleb oma erakogu. Jaan Manitski on ka ühtlasi Viinistu arendaja. Lisaks kuntsinäitustele saab seal vaadata erinevaid teatrietendusi ja kontserte.
Mohni on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes. Saarele saab sõita Viinistu Kunstimuuseumi kaatriga või kohaliku paadimehe Hartviguga.

Lääne-Virumaa
1.

OANDU LOODUSMETSA RADA on üks põnevamaid (4,7 km – 2 tundi). Raja algus ja lõpp Oandul; Koljaku, Sagadi ja Altja teede ristumiskohal, kuhu võib ka auto parkida . Õpperada annab ainulaadse võimaluse tutvuda vana loodusliku metsaga, kus on säilinud tõelisi põlismetsasaarekesi.

Rada on astangualuses niiskes metsas peaaegu tervenisti kaetud laudteega. Laudteed, küngastele ja voortele tõusvad trepid ja hästi tähistatud rajad teevad põlismetsas liikumise hõlpsaks ja turvaliseks ka väikestele lastele.

Naisekandmise võitlust korraldatakse Väike-Maarjas, ametlik võistlusrada on 253,5 meetrit pikk ning koosneb liiva-, muru- ja asfaltosast.

Rajal on üks kuni 1 meetri sügavune veetakistus ja kaks kuiva takistust.
Kantav võib olla nii oma abikaasa kui ka keegi teine, kes tingimata peab üle 17 aasta vana olema ja kaaluma vähemalt 49 kg.
Iga osavõtja võib end ise kindlustada kui ta seda vajalikuks peab, aga kindlasti peab kantaval peas olema kiiver.

Rakvere teatris mängitakse sel hooajal Jane Eyre ´i, Dõmdõdõmm ja võluraamatut, Meresõitjat, Isade maad, Nullpunkti jne. kooliõpilastele soovitaksin Tuhkatriinut (väiksematele) ja Jane Eyre´i (vanematele).
Arvo Pärt alustas oma muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. Samuti õppis ta Rakvere Gümnaasiumis, koolis, kus ka mina õppisin. Rakvere keskväljakul on Arvo Pärdist skulptuur „ Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”.

Ida-Virumaa

Narva Kreenholmi Manufaktuur rajati 1858. Kreenholmi Manufaktuur, oli tollel ajal Vene impeeriumi suurim vabrik . 1913. aastal töötas seal üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks , kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud , direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist, mõjutades oluliselt linna ilmet.

Kreenholmi kaubamärki tuntakse kaugel väljaspool vabariiki. Kedrus, kangad, froteerätid ja voodipesu oli eksportartikleiks Euroopa, Põhja-Ameerika ka Aasia maadesse. Praegu Kreenholmi Manufaktuur ei tegutse.

Põlevkivi tänapäevane tööstuslik kasutamine algas 1837 Prantsusmaal Autunis. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist.

Järva maakond

Albu mõis. 1282. aastal esmakordselt mainitud Albu mõis on teadaolevalt vanim mõis Järvamaal. Albu mõisaansamblist on säilinud peahoone, ait, kaarsild, magasiait, viinaköök ja park. Mõisa dekoor on lihtne ja lakooniline . Säilinud on valge-sinistest kahlitest barokne ahi ja klassitsistlikud valgetest kahlitest ahjud. Huvitav teada, et mõisahoone on kahel korral põlenud ja, et restaureerimise kõigus avastati puidule maalitud suuremõõtmeline barokilik monumentaalmaaling seintel. 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool.
Anton Hansen Tammsaare (1878 – 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut , saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. aastal.

Huvitav teada, et muuseumi asukoht kannab rahvasuus nime Vargamäe just tänu romaani „Tõde ja õigus“ tegevuspaigale. Kirjanik on jäädvustanud oma loomingus kodukandi inimesed ning looduse. Tammsaare loomingut on tõlgitud üle 20 erinevasse keelde, samuti oli Tammsaare ise agar tõlkija.

Mäo mälestusmärk püstitati traagiliselt hukkunud Järva liikluspolitseinike Marek Lemmingu ja Argo Kivi mälestuseks, kes 15. detsembril 1994. aastal koos kolleegide Janek Tšeljadinovi ja Väino Neidoga peatasid Mäos dokumentide ja koorma kontrolliks veoauto KAMAZ. Veoauto koormaks oli eelmisel päeval Tallinnast röövitud alkohol . Koorma ülevaatuse ajal väljus veoautost Andrei Iljuhhin, kes avas politseinike pihta tule. Marek Lemming hukkus sündmuskohal, Argo Kivi suri teel haiglasse, Janek Tšeljadinov sai tulevahetuses raskelt vigastada, Väino Neido pääses ainsana vigastusteta.
Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval.

Huvitav teada: Norra allikast 1936. aastal korraldatud mõõtmistel üllatas allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis 36 ämbritäit vett ühes sekundis. Sopa allika kuuemeetrise läbimõõduga allikalehtri sügavus on 4,8 meetrit Oostriku allikast paremaks veemängu vaatlemiseks on allika kaldale tehtud puust purded.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Geethe17 Õppematerjali autor

Kokkuvõte Põhja-Eesti turismigeograafiast. Turistide käitumine ja vaatamisväärsused. Numbrilised andmed.

mõisad vaatamisväärsused turistid

Sarnased õppematerjalid

doc

EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat).

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

doc

Eesti kirjanduseareng

Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaak Peterson..Ood laulj

Kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk