Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused (0)

Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused
Elanikel, kes elavad maal ja elanikel kes elavad linnas on üks väga suur erinevus, see on nende tarbimine. Maapiirkonnas elavad inimesed ei saa endale soetada samu tooteid ja teenused mis linnas elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest.
Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood , lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunud enam ära.
Kõige suurem tarbimise erinevus linnas ja maal elavate elanike vahel on siiski toit. Kuna maal elavatel elanikel on poetoidule raksem ligipääs ja linna sattudes varutakse toitu suuremates kogustes , sest ei pruugita nii tihti linna sattuda ja transport ei pruugi ka alati kättesaadav olla. Muidugi kasvatavad maal elavad inimesed endale ise toitu aga ikka tahetakse endale vahest ka midagi head ja paremat mida maal ei saa. Muidugi on olemas ka külapoed kus müüakse ka igasuguseid poekaupu kuid tihtipeale jääb seal valik kasinaks, ja hinnad on tavaliselt kallimad kui poes, kuigi leidub ka odavamaid kaupu mis on lähiümbruses asetsevatelt mahetootjatelt ja talunikelt odavalt kokku ostetud.
Maakohtades on jällegi see suur pluss et omavaheline eraisikult- eraisikule hüvistega kauplemine on väga levinud ja omavahel kaubeldes müüakse kas väga odava hinna eest, mingi teenuse eest, või siis vastukauba eest. Näiteks meil käisid alatasa naabrid piima või mune ostmas ja vahel ei võtnud me nende käest raha, vaid kutsusime appi näiteks uut aeda ehitama või vahetasime näiteks vorsti või muu kauba vastu. Ühes külas elavad inimesed peavad rohkem kokku hoidma kuna eraldi on neil raskem hakkama saada.
Linna Elanikel on jällegi elu sellesuhtes kergem, sest nad saavad osta poest peaaegu kõik mis neil vaja läheb ja neil on ka väga suur valikuvõimalus, mida maainimestel pole. Ka teenused on tihti ainult telefonikõne kaugusel, maainimesed püüavad aga see eest võimalikult paljuga ise hakkama saada. Näiteks võib tuua masinate remondi , kus linnainimesed viivad tavaliselt oma masina kohe remonti kuid maainimesed püüavad tavaliselt ise masina jälle tööle saada. Linnas ostetakse kaupu ja teenuseid rohkem seepärast on sinna mõttekam ettevõtteid juurde ehitada. Aga enne ettevõtte asutamist tuleb ikka hoolikalt läbi mõelda kuhu ettevõtte asutada ja kas see ettevõtte on ikka piisavalt tulus , kuna elanikud ei pruugi enam vajada sellist ettevõtet ja käivad harjumuste järgi ikka vanades ettevõtetes edasi. Mis tähendab, et vana ettevõtte ei tasu tänu sellele ära.
Aga ainult ettevõttete pakutavad hüvised pole maainimeste jaoks raskemini kättesaadavad, ka on näiteks haridus raskemini kättesaadav maakohtades kuna tihtipeale puuduvad seal koolid ja vajalikud õpetajad. Ja väga harv juhus on see kui seal leidub veel gümnaasiume. Selle pärast peavadki paljud lapsed väiksest east hakkama juba kodust kaugel linnas koolis käima. Ja alati pole neil ka kerget ligipääsu transpordile mis tähendab, et tihtipeale peavad nad veel pikki vahemaid jala läbima, et jõuda bussini või kooli ja seda olenemata ilmastiku oludest. Ka on näiteks arstiabile raskendatud ligipääs kuna maakohtades ei pruugi alati läheduses arsti leiduda ja jällegi tuleb pöörduda lähima linna poole. Eriti raske on pensionäridel kellel puuduvad tihtipeale transpordi vahendid või nende juhtimiseks vajalikud load. Nemad peavad samuti minema tihtipeale juba mingi terviserikkega lähima ühistranspordini jala. Raskemate juhuste korral on erakorraline arstiabi raskendatud kuna kiirabi peab läbima pika vahemaa enne kui jõuab kannatanuni. Kuigi on ka selliseid süsteeme kus perearst käib perioodiliselt lähemal on see ikka halb kui on mõni kiiret arstiabi vajav juhtum.
Linnas elavatel inimestel on jällegi kergem, kuna kool on neile üldjuhul lähedal ja võib olla isegi valikuvõimalusi, et kus alustada oma haridusteed ja kuhu soovil edasi minna. Ja kui juhtub mingi ootamatu terviserike või õnnetus on arstiabi kiiremini ja kergemini kättesaadav. Linnas on ka suuremad haiglad mis omavad tavaliselt rohkem tehnikat , mis võimaldavad täpsema prognoosi ja parema ravi.
Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused on väga suured, kuna nende võimalused hüviseid kätte saada on väga erinevad. Maainimestel lihtsalt on probleeme täiesti tavaliste toodete ja teenuste kättesaamisega ja see omakorda mõjutab nende elusid väga palju. Seda esseed lugedes võib jääda mulje, et maaelu on täiesti halb, kuid see pole nii muidugi. Maaelul on omad võlud ja just maale minnaksegi tavaliselt puhkama olenemata sellest, et tavaliselt tehakse seal erinevaid aia ja kodutöid rohkem kui tegelikult puhatakse. Mina isiklikult enam maale täitsa elama minna ei tahaks, kuigi ma käin oma maakodus üpriski tihti. Ma meeldib linnas olev mugav elu lihtsalt rohkem.