Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused (0)

1 Hindamata
Punktid
Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused
Elanikel, kes elavad maal ja elanikel kes elavad linnas on üks väga suur erinevus, see on nende tarbimine. Maapiirkonnas elavad inimesed ei saa endale soetada samu tooteid ja teenused mis linnas elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest.
Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood , lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunud enam ära.
Kõige suurem tarbimise erinevus linnas ja maal elavate elanike vahel on siiski toit. Kuna maal elavatel elanikel on poetoidule raksem ligipääs ja linna sattudes varutakse toitu suuremates kogustes , sest ei pruugita nii tihti linna sattuda ja transport ei pruugi ka alati kättesaadav olla. Muidugi kasvatavad maal elavad inimesed endale ise toitu aga ikka tahetakse endale vahest ka midagi head ja paremat mida maal ei saa. Muidugi on olemas ka külapoed kus müüakse ka igasuguseid poekaupu kuid tihtipeale jääb seal valik kasinaks, ja hinnad on tavaliselt kallimad kui poes, kuigi leidub ka odavamaid kaupu mis on lähiümbruses asetsevatelt mahetootjatelt ja talunikelt odavalt kokku ostetud.
Maakohtades on jällegi see suur pluss et omavaheline eraisikult- eraisikule hüvistega kauplemine on väga levinud ja omavahel kaubeldes müüakse kas väga odava hinna eest, mingi teenuse eest, või siis vastukauba eest. Näiteks meil käisid alatasa naabrid piima või mune ostmas ja vahel ei võtnud me nende käest raha, vaid kutsusime appi näiteks uut aeda ehitama või vahetasime näiteks vorsti või muu kauba vastu. Ühes külas elavad inimesed peavad rohkem kokku hoidma kuna eraldi on neil raskem hakkama saada.
Linna Elanikel on jällegi elu sellesuhtes kergem, sest nad saavad osta poest peaaegu kõik mis neil vaja läheb ja neil on ka väga suur valikuvõimalus, mida maainimestel pole. Ka teenused on tihti ainult telefonikõne kaugusel, maainimesed püüavad aga see eest võimalikult paljuga ise hakkama saada. Näiteks võib tuua masinate remondi , kus linnainimesed viivad tavaliselt oma masina kohe remonti kuid maainimesed püüavad tavaliselt ise masina jälle tööle saada. Linnas ostetakse kaupu ja teenuseid rohkem seepärast on sinna mõttekam ettevõtteid juurde ehitada. Aga enne ettevõtte asutamist tuleb ikka hoolikalt läbi mõelda kuhu ettevõtte asutada ja kas see ettevõtte on ikka piisavalt tulus , kuna elanikud ei pruugi enam vajada sellist ettevõtet ja käivad harjumuste järgi ikka vanades ettevõtetes edasi. Mis tähendab, et vana ettevõtte ei tasu tänu sellele ära.
Aga ainult ettevõttete pakutavad hüvised pole maainimeste jaoks raskemini kättesaadavad, ka on näiteks haridus raskemini kättesaadav maakohtades kuna tihtipeale puuduvad seal koolid ja vajalikud õpetajad. Ja väga harv juhus on see kui seal leidub veel gümnaasiume. Selle pärast peavadki paljud lapsed väiksest east hakkama juba kodust kaugel linnas koolis käima. Ja alati pole neil ka kerget ligipääsu transpordile mis tähendab, et tihtipeale peavad nad veel pikki vahemaid jala läbima, et jõuda bussini või kooli ja seda olenemata ilmastiku oludest. Ka on näiteks arstiabile raskendatud ligipääs kuna maakohtades ei pruugi alati läheduses arsti leiduda ja jällegi tuleb pöörduda lähima linna poole. Eriti raske on pensionäridel kellel puuduvad tihtipeale transpordi vahendid või nende juhtimiseks vajalikud load. Nemad peavad samuti minema tihtipeale juba mingi terviserikkega lähima ühistranspordini jala. Raskemate juhuste korral on erakorraline arstiabi raskendatud kuna kiirabi peab läbima pika vahemaa enne kui jõuab kannatanuni. Kuigi on ka selliseid süsteeme kus perearst käib perioodiliselt lähemal on see ikka halb kui on mõni kiiret arstiabi vajav juhtum.
Linnas elavatel inimestel on jällegi kergem, kuna kool on neile üldjuhul lähedal ja võib olla isegi valikuvõimalusi, et kus alustada oma haridusteed ja kuhu soovil edasi minna. Ja kui juhtub mingi ootamatu terviserike või õnnetus on arstiabi kiiremini ja kergemini kättesaadav. Linnas on ka suuremad haiglad mis omavad tavaliselt rohkem tehnikat , mis võimaldavad täpsema prognoosi ja parema ravi.
Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused on väga suured, kuna nende võimalused hüviseid kätte saada on väga erinevad. Maainimestel lihtsalt on probleeme täiesti tavaliste toodete ja teenuste kättesaamisega ja see omakorda mõjutab nende elusid väga palju. Seda esseed lugedes võib jääda mulje, et maaelu on täiesti halb, kuid see pole nii muidugi. Maaelul on omad võlud ja just maale minnaksegi tavaliselt puhkama olenemata sellest, et tavaliselt tehakse seal erinevaid aia ja kodutöid rohkem kui tegelikult puhatakse. Mina isiklikult enam maale täitsa elama minna ei tahaks, kuigi ma käin oma maakodus üpriski tihti. Ma meeldib linnas olev mugav elu lihtsalt rohkem.
Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused #1 Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skwari Õppematerjali autor
Mikroökonoomika Essee Näidis Teemal: Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused

Sarnased õppematerjalid

MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED
4
docx

MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED

Laura-Liis Piigert MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Transporditeaduskond Transport ja logistika Pärnu 2015 Teema mille valisin tundus mulle kõige huvitavam, kuna sellega on väga palju seoseid nii minul kui ka mu tuttavatel . Maa- ja linnaelu on kohati erinev. Maal ei ole kõike seda mida on linnas ja linnas pole nii hea kui maal elada. Samamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi . Oma essees toon välja kõige suuremad põhjused miks elada maal või linnas. Tarbimine on väga lai mõiste, ostame seda mida tahame ja meie vajadused on rahuldatud. Aga tarbimise all võib ka mõista erinevaid asutusi, kuna neid me tarbime samuti.

Majandus
Maa ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused
6
docx

Maa ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused

Tarvo Haggi MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE MIKROÖKONOOMIA Transpordi teaduskond KLI 11 Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:04.10.2015 Üliõpilase allkiri:……..…....….. Õppejõu allkiri: ………....……… Tallinn 2015 „Mida vähem kulutad ja tarbid, seda vabam oled, selles pole kahtlust. Mateeria on igal juhul orjastav

Mikroökonoomika
Kus sulle meeldib rohkem elada kas linnas või maal
2
doc

Kus sulle meeldib rohkem elada kas linnas või maal?

Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid. Samas noorem rahvas sellistes kohtad ei salli uustulnukaid enda kodukoha ümbruses ja võivad jällegi tekkida tülid ja lahkhelid. Mina arvan, et inimesed, kes armastavad rahu ja vaikust ning saavad suurepäraselt

Geograafia
Regionaalne kihistumine
10
docx

Regionaalne kihistumine

REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi. Alustan ajast, mis valitses meil enne majanduskriisi, kus Eestis oli majanduslik kõrghetk.

Majandus
Gendered drinking kokkuvõte tõlge
4
docx

Gendered drinking kokkuvõte tõlge

seal baaris, aga neid ei huvita see, sest nad tulevad järgmisel päeval ja maksavad nende eest. See on väga mage." Intervjuu: ,,Kui mul on valida kas minna maale või linna, siis valin linna. Ütleme nii, et seal on väiksem võimalus pahandustesse sattuda." Eemaldumist maal olevatest joomiskohtadest ja inimestest saab selgitada linnastumisega. Alates 1991 on toimunud Eestis linnastumine (majanduslangus ja ärivõimaluste puudumine maakohtades). Jõumängud toimuvad kohalike elanike ja kohalike joomiskohtade vahel, mida võib selgitada sellega, et nad on ,,välja jäetud" ,,päriselust või linna meeste poolt". Kokkuvõtteks on Eestil siiani mõjutused nõukogude ajast, kus mehelikkuse norm oli kange alkohol (viin) ning suitsetamine. Tänapäeval on hakanud vahe meeste ja naiste vahel väiksemaks jääma, sest naised ei ole enam ,,kodukanad" ja isentifitseerivad end pidutsemise ja lõbutsemisega, mille juurde käib ka alkohol

Ühiskond
Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

rajamiseks Tallinnas. Probleem Kasvava autostumise ja vaeglinnastumisega kaasnev süvenev linnakeskkonna kvaliteedi halvenemine ja sellest tulenevad mõjud inimeste tervisele ning elukvaliteedile. Projekti eesmärgid: - Uurida inimeste teadlikkust ja häiritust transpordiga seotud keskkonnaprobleemide osas (õhusaaste, tolm, müra, vibratsioon, haljasalade pindala vähenemine) - Uurida Tallinna elanike informeeritust keskkonnaseisundi ja selle võimalike mõjude (hingamisteede haiguste sagenemise) kohta. - Uurida Tallinna elanike teadlikkust, valmisolekut ja ootusi transpordiga seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks; - Uurida elanike hinnanguid keskkonnale, samastumist keskkonnaga ja elukvaliteeti. - Monitooringusüsteemi väljatöötamine Tallinna transpordikasutamise arengutrendide jälgimiseks

Keskkond ja säästev areng
Linna kompaktsus ja laialivalgumine
16
docx

Linna kompaktsus ja laialivalgumine

Lühikokkuvõte Antud töös käsitletakse kompaktset ning laialivalguvat linna, kuid suurem rõhk on pandud siiski kompaktse linna vormile. Viimast iseloomustab tiheasustus ja ühistranspordi eelistamine autodega sõitmisele, samuti on seal parem ligipääs erinevatele teenustele ja ametiasutustele. Kompaktset linna on hakatud üha enam ka planeeringutesse sisse tooma, kuna linnad kasvavad tänapäeval üha kiiremini väljapoole oma seniseid piire. Elanike lahkumine linnakeskusest viib ära ka poed, koolid, tervishoiuteenused ning linnakeskus kaotab seeläbi oma funktsioone ja asustustihedus väheneb. Kompaktset linna on tihti peetud valglinnast jätkusuutlikumaks, kuna seal on vähem saastatust ning samuti hõivatakse väiksem maa-ala linna alla. Samuti on võimalik kiiremini linnast välja saada, et külastada maapiirkondi. Töös on esitatud Hollandi Randstati näide, kus linnad asetsevad ringikujuliselt ümber põllumajanduslike alade.

Ühiskond
Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis
36
docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

Üldist tööturu olukorda uurides, märkas autor, et ajavahemikus 1989-2003 vähenes tööjõus osalemise määr Eestis ligikaudu 11% ning tööhõive määr 18%. (Raska ja Raitviir, 2005). Hõive langes väga kiiresti just põllumajandussfääris, kus kukkus 15 aastaga 25%-lt 7%-ni, see omakorda põhjustas maal sotsiaalseid probleeme.(Raska ja Raitviir, 2005). Töötuse määra uurides selgus, et kui 90-ndatel oli 15-74 aastaste hulgas rohkem töötuid protsentuaalselt maa- asulates, siis pärast majandus langust aastatuhande vahetuse ajal see dentents muutus.(Tabel 1). Lisaks sellele vähenes ka linnalistes asulates elavate 15-74 aastaste inimeste arv, kuid maa-asulates see isegi kasvas kuni 2009 aastani ning vähenes pärast majanduskriisi.(Tabel 2). Linnaliste asulate all kuuluvad linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.(Statistikaamet, 2015). Töötuse halvad tagajärjed ilmnevad linnas

Eesti ühiskond ja poliitika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun