Laura-Liis Piigert MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Transporditeaduskond Transport ja logistika Pärnu 2015 Teema mille valisin tundus mulle kõige huvitavam, kuna sellega on väga palju seoseid nii minul kui ka mu tuttavatel . Maa- ja linnaelu on kohati erinev. Maal ei ole kõike seda mida on linnas ja linnas pole nii hea kui maal elada. Samamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi . Oma essees toon välja kõige suuremad põhjused miks elada maal või linnas. Tarbimine on väga lai mõiste, ostame seda mida tahame ja meie vajadused on rahuldatud. Aga tarbimise all võib ka mõista erinevaid asutusi, kuna neid me tarbime samuti.
Tarvo Haggi MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE MIKROÖKONOOMIA Transpordi teaduskond KLI 11 Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:04.10.2015 Üliõpilase allkiri:……..…....….. Õppejõu allkiri: ………....……… Tallinn 2015 „Mida vähem kulutad ja tarbid, seda vabam oled, selles pole kahtlust. Mateeria on igal juhul orjastav
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid. Samas noorem rahvas sellistes kohtad ei salli uustulnukaid enda kodukoha ümbruses ja võivad jällegi tekkida tülid ja lahkhelid. Mina arvan, et inimesed, kes armastavad rahu ja vaikust ning saavad suurepäraselt
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi. Alustan ajast, mis valitses meil enne majanduskriisi, kus Eestis oli majanduslik kõrghetk.
seal baaris, aga neid ei huvita see, sest nad tulevad järgmisel päeval ja maksavad nende eest. See on väga mage." Intervjuu: ,,Kui mul on valida kas minna maale või linna, siis valin linna. Ütleme nii, et seal on väiksem võimalus pahandustesse sattuda." Eemaldumist maal olevatest joomiskohtadest ja inimestest saab selgitada linnastumisega. Alates 1991 on toimunud Eestis linnastumine (majanduslangus ja ärivõimaluste puudumine maakohtades). Jõumängud toimuvad kohalike elanike ja kohalike joomiskohtade vahel, mida võib selgitada sellega, et nad on ,,välja jäetud" ,,päriselust või linna meeste poolt". Kokkuvõtteks on Eestil siiani mõjutused nõukogude ajast, kus mehelikkuse norm oli kange alkohol (viin) ning suitsetamine. Tänapäeval on hakanud vahe meeste ja naiste vahel väiksemaks jääma, sest naised ei ole enam ,,kodukanad" ja isentifitseerivad end pidutsemise ja lõbutsemisega, mille juurde käib ka alkohol
rajamiseks Tallinnas. Probleem Kasvava autostumise ja vaeglinnastumisega kaasnev süvenev linnakeskkonna kvaliteedi halvenemine ja sellest tulenevad mõjud inimeste tervisele ning elukvaliteedile. Projekti eesmärgid: - Uurida inimeste teadlikkust ja häiritust transpordiga seotud keskkonnaprobleemide osas (õhusaaste, tolm, müra, vibratsioon, haljasalade pindala vähenemine) - Uurida Tallinna elanike informeeritust keskkonnaseisundi ja selle võimalike mõjude (hingamisteede haiguste sagenemise) kohta. - Uurida Tallinna elanike teadlikkust, valmisolekut ja ootusi transpordiga seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks; - Uurida elanike hinnanguid keskkonnale, samastumist keskkonnaga ja elukvaliteeti. - Monitooringusüsteemi väljatöötamine Tallinna transpordikasutamise arengutrendide jälgimiseks
Lühikokkuvõte Antud töös käsitletakse kompaktset ning laialivalguvat linna, kuid suurem rõhk on pandud siiski kompaktse linna vormile. Viimast iseloomustab tiheasustus ja ühistranspordi eelistamine autodega sõitmisele, samuti on seal parem ligipääs erinevatele teenustele ja ametiasutustele. Kompaktset linna on hakatud üha enam ka planeeringutesse sisse tooma, kuna linnad kasvavad tänapäeval üha kiiremini väljapoole oma seniseid piire. Elanike lahkumine linnakeskusest viib ära ka poed, koolid, tervishoiuteenused ning linnakeskus kaotab seeläbi oma funktsioone ja asustustihedus väheneb. Kompaktset linna on tihti peetud valglinnast jätkusuutlikumaks, kuna seal on vähem saastatust ning samuti hõivatakse väiksem maa-ala linna alla. Samuti on võimalik kiiremini linnast välja saada, et külastada maapiirkondi. Töös on esitatud Hollandi Randstati näide, kus linnad asetsevad ringikujuliselt ümber põllumajanduslike alade.
Üldist tööturu olukorda uurides, märkas autor, et ajavahemikus 1989-2003 vähenes tööjõus osalemise määr Eestis ligikaudu 11% ning tööhõive määr 18%. (Raska ja Raitviir, 2005). Hõive langes väga kiiresti just põllumajandussfääris, kus kukkus 15 aastaga 25%-lt 7%-ni, see omakorda põhjustas maal sotsiaalseid probleeme.(Raska ja Raitviir, 2005). Töötuse määra uurides selgus, et kui 90-ndatel oli 15-74 aastaste hulgas rohkem töötuid protsentuaalselt maa- asulates, siis pärast majandus langust aastatuhande vahetuse ajal see dentents muutus.(Tabel 1). Lisaks sellele vähenes ka linnalistes asulates elavate 15-74 aastaste inimeste arv, kuid maa-asulates see isegi kasvas kuni 2009 aastani ning vähenes pärast majanduskriisi.(Tabel 2). Linnaliste asulate all kuuluvad linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.(Statistikaamet, 2015). Töötuse halvad tagajärjed ilmnevad linnas
Kõik kommentaarid