Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinn = Eesti? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus see on ja räägivad sellest mis on Tallinnas ?
  • Kui nüüd kaine peaga mõelda siis miks üldse rääkida Tallinnast kui Eestist?
Tallinn = Eesti?
2013
Greetel Kala
On see tõesti nii, et kui kuskil kelleltki küsida, kas nad teavad, mis on Eesti, vastavad nad suuremalt jaolt, kus see on ja räägivad sellest, mis on Tallinnas ?
Mina isiklikult arvan, et see on vale. Jah, inimesed võivad mainida pealinna, kuid see ei tähenda, et see oleks kogu riik, kuna meil siin väikeses Eestis on rohkem, kui üks pealinn.
Kui nüüd kaine peaga mõelda, siis miks üldse rääkida Tallinnast kui Eestist? Peame tõdema, et Tallinnas elab rohkem eestlasi kui ükskõik kus mujal. Tallinnas on Eesti tuntum kino ja suur osa kultuuri. Tallinnas elab meie vabariigi president ja hulganisti poliitikuid, kellest suuremat osa meil tegelikult vaja pole.
Kuid mõelge sellele, et teistes Eestimaa linnades on nii palju enamat. Tartus on meil ülikool, noored, kes oskavad elada ja hoida seda, mis neil on, lisaks veel lennuakadeemia . Viljandis on kultuuriakadeemia, folkloor ja ehtsad eesti maainimesed. Pärnus on päike ja rannad . Narvas on venelased , keda suurem osa eestlasi ei kannata. Rakveres on Rakvere tarvas , kelle munad iga aasta maha saetakse, siis veel rakvere teater ja kevade üks kauneim kastani allee .
Need on vaid teised suuremad kohad Tallinnaga võrreldes, samas kui nende vahel on veel palju palju väikseid kohakesi oma imeliste lugude ja paikadega.
Kui see siin, ei aita teil mõista, et Tallinn pole Eesti, siis pole minust teile kasu olnud ja ma ei soovi teiega enam kunagi midagi arutada.
Tallinn- Eesti #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Greetel K. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti ühiskonnageograafia
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti

Keskkond
Keskaja linnas
8
doc

Keskaja linnas

Vaeste ja haigete jaoks olid mõeldud hospitalid. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavalsielt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus. Sugugi harvad polnud juhud, kui rikkad linnakodanikud pärandasid osa oma varast hospidalile. Keskaegsed linnad Eestis: Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunues naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Taani kuninga valdustesse kasvanud Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartu, viljandi, paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Kohaliku päritoluga, kuigi teiste linnade eeskuju järgiv oli Vana-Pärnus kehtinud nn. piiskopiõigus. Selle kehtestas Saare- Lääne piiskop. Oma uue pealinna Haapsalu õiguskorra määras ta samuti ise.

Ajalugu
Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium
31
docx

Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium.

a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema endistelt klassikaaslastelt ning küsisin kodulinlastelt, mida nad teavad Arvo Pärdi kohta. Antud teema valisin sellepärast, et tulemas on kooli 100-s juubel ning oleks sobilik koostada uurimistöö ühest kuulsaimast Rakvere Gümnaasiumi vilistlasest

Uurimistöö
Eesti ajalugu-Keskaeg
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

Ajalugu
Eesti keskaeg
7
doc

Eesti keskaeg

Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik ­ maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3. Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula) Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1. Liivi Orduriik ­ (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus. Ordu liikmeskonna põhiosa

Ajalugu
Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused

Ühiskonnaõpetus
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia
Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine
11
odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun