Iraak (0)

Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga.
2003. aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313. Aastal 1993 elas Iraagis üle 19 miljoni inimese.
Massachussettsi Tehnikaülikooli poolt toetatud uurimuse andmetel on ajavahemikus 2003 märts kuni 2006 juuli USA invasiooni tõttu elu kaotanud 655 000 inimest, enamus neist (u. 600 000)  otseses vägivallas, kuid kasvanud on ka muude surmapõhjuste hulk. Praegu sureb Iraagis 3 korda rohkem inimesi ajaühikus kui enne 2003 aasta märtsi. Uurimuse käigus küsitleti 12 801 elanikku 1849st majapidamisest, uurimuses osalenute andmetel on umbes 31% vägivaldsetest surmadest otseselt okupatsiooniarmee põhjustatud. 2004 aastal avaldatud uurimus, millest oli välja arvatud Falluja linn, hindas hukkunute hulgaks 100 000
Käesoleval ajal peetakse Iraagi pindalaks 437 370 ruutkilomeetrit.
Rahvastik : Rahvastikust moodustavad 77 protsenti araablased ja 19 protsenti kurdid. Lisaks elab Iraagis rohkemaarvulisemalt veel türklasi, turkmeene, tsherkesse, asereid, pärslasi, assüürlasi, armeenlasi ja luure .
Usundid: Usundiliselt on elanikest 59 protsenti islamiusulised shiiidid, mis tähendab, et valdav enamik elanikkonnast kuulub usu tõttu tagakiusatavate hulka. 37 protsenti rahvastikust moodustavad islamiusulised sunniidid , 3,2 protsenti kristlased ja 0,8 protsenti muud. Kui Iraagi araablased on valdavalt shiiidid, siis kurdid on peaaegu eranditult sunniidid.
Kirjaoskamatute osatähtsust on hinnatud 44 protsendile elanikkonnast, sh 54 protsendile naiste ja 34 protsendile meeste hulgas. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et ametlikult kehtib Iraagis juba 1976. aastast maapiirkondades 4-aastane ja linnades 6-aastane koolikohustus. Kirjaoskamatus on Iraagis siiski tasapisi vähenenud ja seda eriti naiste osas, sest näiteks 1980. aastal olid kirjaoskamatud 77 protsenti naistest.
Rahvastiku tihedsa on 56,5 ruutkilomeetri kohta. Vanuseline struktuur: üle 40% Iraagi elanikest on alla 15-aastased.
Peredes on Iraagis 6 või enam last.
Iraagi majanduse aluseks on nafta . Traditsiooniliselt on nafta katnud üle 95 protsendi riigi ekspordist. Iraagi naftavarusid peetakse maailmas Saudi Araabia järel suuruselt teisel kohal olevateks. 1999. aastal hinnati Iraagi tööstussektoris töötajate osatähtsuseks 13 protsenti. Samal ajal oli põllumajanduses tegev 13 protsenti ja teeninduses 81 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest. Iraagi majanduse aluseks on nafta1999. aastal hinnati Iraagi tööstussektoris töötajate osatähtsuseks 13 protsenti. Samal ajal oli põllumajanduses tegev 13 protsenti ja teeninduses 81 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest. Tööpuudus on pärast 1991. aastal toimunud Lahesõda tohutult kasvanud, kuid usaldusväärseid andmeid tööpuuduse ulatuse kohta ei ole.
Keeled: Iraak on araabiakeelne maa. Põhja-Iraagis on kurdi keel ametlik keel.
Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on Al-Başrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas.
Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud töötust, eriti 20–25- aastaste meeste seas.
Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest. Enamik on paiksed ning on eluaja ühes ja samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud. Rändkarjakasvatajaid, kelle karjamaad on kevadel ja sügisel eri kohtades, on jäänud aina vähemaks. Põhjuseks on suurelt jaolt sotsiaalprogrammid, mida valitsus on 1958. aastast saadik ellu viinud.
Maal domineerivad araabia-islami väärtused, linnainimesed elavad umbes samamoodi nagu eurooplased.
http://www.minut.ee/article.pl?sid=06/10/11/0610230&mode=nested
http://et.wikipedia.org/wiki/Iraak
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel62_41.html
http://operatsioonid.kmin.ee/index.php?page=87 &