Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid(Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand), vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Alguses oli raske, palka ei makstud, tasumine toimus natuuras(loodussaadustes, tarbeainetes, mitte rahas), aga kõik jäid ellu, kuna meil oli üks suur partei. Nõulogude liidu juhtidel oli plaan Eesti rahvas segada Nõukogude rahvaga ja kultuuriga. See oleks toonud Eestisse täieliku kaose. Eestis olid sellised inimesed, kes selle sammu ära hoidsid ja eestlust säilitasid. plussid : tasuta arstiabi; tasuta haridus; tööpuudus olematu; tänu kinnistele piiridele säilis ilus loodus. miinused : kadus ära inimese eneseotsustamise õigus; perekonnad küüditati; riigistati varad; lammutati olemasolev infrastruktuur (piirkonna majanduslikuks arenguks ja
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema
NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud
kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse ja pärastlõunaks ole eesti pealinn punaväelaste käes. Eestlaste poolt tehti katse taasiseseisvumiseks. Peaministri Jüri Uluotsa eestvedamisel. 1922. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valiti uus eestvedaja J. Uluotsa advokaat Otto Tief. Leiti sobiv aeg Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. 20. septembril heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp, mida peeti mässuks. 21
..................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine........................................................................................................................ 5 ii. Nõukogude võimustruktuur........................................................................................................ 5 iii. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur.......................................................................................... 5 iv. Standardvalimised..................................................................................................................... 5 v. Partei kilp ja mõõk...........................................................
· Kogu kultuur kommunistliku ideoloogia kontrolli all; (see, kes kiitis ideoloogiat taevani sai ka oma loometööd avalikult näidata, vabalt oma tööga tegeleda) · Sõjaväestatus oli meeletu - organiseeriaks VLO riigid -> Euroopa riigid v.a Jugoslaavia ja SOTSIALISM + EESTI 2 Albaania. Kohustuslik sõjaväeteenistus u 1,5a. Nõukogude Liit · Lenin 1917-1924 · Stalin 1924-1953 (2pilt) · Beria 1953 märts - juuni · Hrustsov 1953-1964 · Breznev 1964- 1982 · Tsernenko 1982- 1984 · Andropov 1984- 1985 · Gorbatsov 1985-1991 1.Sõjajärgne aeg- Stalini surmani · Sõjaline võimsus (NL väljus sõjast võimsamana kui kunagi varem, 1945 12miljonit inimest armees, rahuajal 3
komitee, mis pidigi passima sobivat momenti. Koostati ka iseseisvusmanifest, mis kavatseti iseseisvuse väljakuulutamise päeval ette lugeda. Tallinnas kuulutati iseseisvus välja 24. veeb. 1918.a. Moodustati Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai K.Päts. Järgmisel päeval olid platsis sakslased, mingit EV nemad ei tunnustanud. Nad hoopis okupeerisid kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon lõppes 1918. novembris ja saksa väed lahkusid Eestist. Seda kasutas ära Nõukogude Venemaa, kes soovis oma endiseid tsaari-impeeriumialasid tagasi saada. 28. nov. 1918. tungis Punaarmee Eesti Vabariigile kallale ja algas Vabadussõda. Sõda lõppes 2. veeb. 1920. Tartu rahuga Eesti võiduga. Rahu alusel: a) loobus Nõukogude Venemaa igasugustest pretensioonidest Eesti suhtes ja tunnustas Eesti Vabariiki, b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla, c) määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa riigipiir, mille kohaselt sai Eesti endale
Kõik kommentaarid