Läänemere isandad (0)

„Läänemere isandad”
August Mälk
Ata – suurvanem Lehho poeg, Alari isa. Ata oli väga rahumeelne ja kaalutlev, üritas lahendada probleeme sõnade, mitte rusikatega. Kaitses oma valduste au ega lasknud kellelgi oma kodukohas ega selle läheduses teha halba ilma karistust teenimata. Erinevalt Alarist oli ta sinisilmsem, ega tahtnud uskuda Musta Olavi kurje kavatsusi.
Alar – Ata poeg. Kuumaverelisem, kui tema isa. Alguses ei mõista, missugune koorem kaasneb suurvanemaks olemisega, kuid pärast pikka rännakut, isa ja sõprade kaotust, hakkab aru saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn. See oli kättemaksuks selle eest, et Alarit ja tema sõpru mööda Rootsit taga otsiti ning selle eest, kuidas neid Gyla pärast häbistati ning tapeti .
Must Olav – Mustjala vanem. Välimuselt tõmmu, vanuselt pisut üle neljakümne aasta vana. Must Olav oli hea juht, keda austati, kuid Alarile ta ei meeldinud. Alar aimas, et Olavil on midagi plaanis. Must Olav üritas võtta Alari kohta suurvanemana, väites, et Alar on surnud. Kuigi Rootsist tuldigi teadetega, et Alar võib surnud olla, ei pööranud Olav suurt tähelepanu asja kindlaks tegemisele, vaid kuulutas kohe kõige halvemat. Kui siiski selgub , et Ata poeg on elus, üritab Olav teda tappa, saates ühe oma orjadest Alarit noolega laskma . Õnn aga soosib Alarit ning mehe elu päästab kord tema enese poolt päästetud orjatüdruk Anna. Must Olav hukkus ausas võitluses Alariga.
Gyla – rootslanna , keda Alar endale naiseks tahab. Gyla on kõrk ning ei suuda uskada Alarit, kui too teeb talle ettepanekut Rootsist lahkuda ning asuda elama mehe juurde. Tema põhjustatud lärmi tõttu hukkuvad paljud saarlastest meremehed ning Alari sõbrad. Alar, Mehis ja Jakar satuvad ise aga suurde ohtu, kuna neid hakkavad taga ajama rootslased .
Anna – orjatüdruk, kelle Alar päästis. Anna usaldas ainult Alarit ning laulis vaid temale. Tüdruk armastas Alarit nii palju, et oli nõus ohverdama oma elu Alari elu eest.
Kasso – Häli ja Meeli isa, Ata väga hea sõber. Kasso pakkus alati nii Atale kui Alarile abikätt ning teda võis usaldada igasugu ülesannetega. Pärast Ata surma oli Kasso eesmärgiks Alari kaitsmine ning oma tütre Meeli Alarile naiseks panemine.
Mehis – Alari lapsepõlve sõber. Ta oli Alarile alati ustav ning Alar teadis, et tema peale võib kindel olla. Mehis päästis Alari elu Sigtunas, kui aitas viimasel põgeneda ning kandis tema haavade eest hoolt. Mehis oli armunud Hallikisse.
Meeli – vanem Kasso tütar, kes armastas Alarit. Rännakul Sigtunasse otsustas ta minna saladuskatte all meestega kaasa, kuna kartis , et Alar võtab tagasi koju kaasa Gyla.
Piret – Ata naine, Alari ema. Väga hooliv ja heatahtlik .
Halliki – Alari õde. Väga enesekindel , meda tõestas ta Must Olavi käest põgenedes, kui oma vabaduse eest pidi tapma ühe oma valvuritest.
Raamatu „Läänemere isandad” tegevus toimub põhiliselt Saaremaal, kuid suhteliselt palju räägitakse ka Taanist ja Sigtunast.
Raamatu peategelase Alari isa Ata on suurvanem, kelle tegemistesse usutakse ja kelle käskudele kuuletutakse. Sel ajal, kui vanemaks oli veel Ata, käis Alar kaasas kaubareisidel, kus saigi alguse tema ja Olavi vaheline tüli. Naastes koju rääkis Alar isale oma kahtlustest, kuid Ata väitis, et need on alusetud. Kui üht küla ründasid taanlased , tundsid saarlased , et säärane tegu ei saa jääda karistuseta ning asusidki teele Taani poole.
Pärast sealseid rüüstetöid mindi edasi Rootsi kauplema . Rootsis kohtas Alar Gylat ning selles tüdrukus oli midagi, mis meest võlus. Nii üritaski ta Gylat oma koju tuua, kuid Gyla hakkas vastu ning tänu sellele tapeti paljud saarlased. Alar ja tema paar sõpra said haavata , kuid tänu Jakarile õnnestus neil vangistusest põgeneda.
Põgenemisele järgnes pikaajaline enese varjamine metsas ning ajutiste varjupaikade otsimine. Suure osa talvest said nad veeta eestlaste juures, kes kunagi Rootsi põgenenud olid. Oodati , kuni talv piisavalt külmaks läinud ning asuti tagasi kodu poole mööda jääd.
Kuna teel veedeti palju aega, jõudsid mehed koju alles kevadel, kus neid ootasid ees kurvad uudised. Nimelt oli surnud Ata ning ka Mehist, Jakarit ning Alarit peeti kadunuiks. Alar peatus oma isa vana sõbra Kasso juures ning kuna ta oli teadlik olnud isa plaanist, otsustatigi, et Kasso tütar Meelist saab Alari naine.
Kuuldes, et Alar on tagasi, oli Must Olav vihane . Ta kartis, et jääb ilma suurvanema kohast ning tema kartused olid õigustatud. Nimelt Alarist saigi uus suurvanem. Pärast seda tundis Olav, et peab Alarist vabanema ning saatiski ühe oma orjadest enda eest musta tööd tabama. Orja poolt visatud nool aga tabas Annat , kes Alari elu päästmiseks mehe ette oli hüpanud.
Alar aga jätkas kättemaksu plaanimist Sigtunale ega lasknud ohust end häirida. Nii mindigi pärast põhjalikku planeerimist seni suurima laevastikuga Sigtuna poole ning ühise jõuga purustatigi suur kauplemiskeskus.
Tagasi kodus olles, muretses Alar oma elu pärast, kuna oli selgeks saanud, kes oli tema tapmiskatse taga. Nagu arvatud, oligi selleks Olav. Alar läks Olaviga ausalt võitlema ning võitluses elu ja surma peale jäi võitjaks Alar.
Alar sai edasi elada rahulikuma südamega Lehholinna suurvalitsejana.
Meri avaldas suurt mõju just Alarile, kuna tema oli see, kes käis kaubareisidel ning vallutusretkedel. Ta tundis merega suurt lähedust, kuna oli sel nii palju viibinud.
Samas tundis nii tema kui ka osad teised, et meri hoidis neid lahus inimestest või asjadest, millest hoolisid. Näiteks ei suutnud Meeli taluda mõtet sellest, kuidas Alar läheb Sigtunasse ning kohtab seal Gylat.
Suurim vastuoluk mere- ja maainimeste vahel tuli välja siis, kui Alar palus Gylal endaga liituda tagasiteel Saaremaale. Gyla ei suutnud uskuda, et kuidas oleks selline elu merel või mingisuguses mullast linnuses üldsegi võimalik.
Teose probleemideks olid minu arvates lahkarvamused valitsemises ja vallutamises. Samuti ka erinevates maailmavaadetes. Saarlased, kes olid taarausku, ei mõistnud, kuidas inimesed Rootsis saavad käia mingisugustes imelikes kirikutes. Maainimesed ei suuda aga aru saada sellest, kuidas saab keegi viibida nii kaua merel ning peaaegu kohe, kui jalg maad puudutab, ihata tagasi merele .