Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mats ja vurle tänases eestis (5)

3 KEHV
Punktid
Mats ja vurle tänases Eestis
Kõik me erineme üksteisest millegi tõttu. Meie iseloom kujuneb välja juba lapsepõlvest, kuna kõigi kasvatus ja elupaik on erinev. Väga suurt rolli mängib just piirkond, kus me üles kasvame. Lastevanematel on suur roll kujundamaks meie väärtushinnanguid. Tänapäeval jagunevad inimesed ühiskondlikult kaheks: maa – ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa?
Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enamus linnalapsi saadetakse varakult lasteaeda, et vanematel oleks rohkem vaba aega. Maal on see võimalus praktiliselt olematu, sest selliseid kohti on vähe ja lähimasse lasteaeda oleks väga kulukas viia. Laste, kes elavad linnas, meelistegevuseks on poodides käiia ja niisama sõpradega ringi kõndida. See nõuab vanematelt palju taskuraha . Tänu sellele kujunebki linnaelanike väärtuseks sõbrad ja vanemad. Maainimestel on selleks rohkem perekond.
Kõige rohkem erinevad maakad ja linnainimesed üksteisest iseloomu poolest. Maainimesed on enamjaolt rahulikud ja töökamad. Linnakodanikud seejuures edukamad , haritumad ja julgemad. Maal elades tuleb teha palju füüsilist tööd ja vaba aega veedetaks perekonna seltsis . Linnas elades on aga rohkem aega ja võimalusi sõpradega koos veeta. Vanasti võisid need erinevused olla suured aga tänapäeval on need miinimumid. Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigus“ iseloomustab kõige paremini maaelu. Vargamäe elanikel tuli väga palju füüsilist tööd teha. Väga vähe jäi aega meelelahutuseks ja perega lõbutsemiseks. Tänapäeval on küll leiutatud asju, mis teevad selle lihtsamaks, kuid elu on ikka koormav. Linnas ei tule nende asjade pärast muretseda ja elu on palju lihtsam.
Igaüks tahaks meist omandada head haridust, et tulevases elus oleks lihtsam. Väga palju mõjutab õpinguid elukoht. Kui elatakse koolile lähedal, siis ei teki probleeme transpordiga, mis võib pikkadel maadel osutada väsitavaks. Kui iga päev peaks sõitma bussiga kooli ja tagasi paarkümmend kilomeetrib, võib see koormata meid ja õppimisele jääb vähem aega. Kuna tänapäeval on transport ka halvenenud, siis tuleb mõnikord oodata üpris kaua, kuniks saab koju sõitma hakata. Linnas on lastel rohkem mõjutajaid, kes võivad õpitulemusi halvendada . Nendeks võivad olla sõbrad, kes ei pea haridust nii oluliseks. Maal on samas aga rohkem aega õppimisele, kuna meelelahutusvõimalusi on vähem ja mõjutajaid ei ole nii palju. Kui inimene ei veeda nii palju aega oma sõpradega, siis on tal rohkem aega õppida, ning hinded on palju paremad.
Hea haridusega on avatud kõik teed. Juba lapsena kujuneb meil välja ideaalamet, kelleks me tahaksime saada. Selleni jõudmiseks on vaja juba kooli algusaastatel palju õppida. Kui see eriala on omandatud, on ka palju lihtsam sellele töökohale kandideerida. Väga raske on maakohas endale sobivat ametit leida, kuna töökohad on enamjaolt üksluised ja tööjõudu vajatakse vähem. Kulukas on ka iga päev sõita kuhugi kaugemale tööle ja tagasi. Selliseid probleeme ei ole suuremates asulates, kus tööjõudu vajatakse ja pakkujaid on piisavalt. See ongi põhjuseks, miks järjest enam inimesi lähevad linna elama. Tänapäeval leidub veel selliseid inimesi, kes on nõus tegelema talundusega. Tänu neile on poodides palju Eesti toiduainete tooteid. Kõik peaksid töötama sellisel töökohal, mis on meelepärane, kuna tänu sellele paraneb töökvaliteet ja meeleolu.
Igal ühel meist on erinevad soovid ja unistused. Nende täitmiseks on vaja enesekindlust ja julgust . Alati võivad tekkida mingid takistused, mis võivad purustada unistuse . Tänapäeval on muutunud asjade kättesaamine ja nendeni jõudmine võimalikult võrdseks kõigile. Kui vanasti võis selgesti aru saada, kes on linna- ja kes maaelanik, siis tänapäeval on see ühtlustunud. Mõlemaks olemisel on omad plussid ja miinused, kuid kokkuvõtteks ei ole kummagi elul viga midagi.
Mats ja vurle tänases eestis #1 Mats ja vurle tänases eestis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abraca Õppematerjali autor
kirjand

Sarnased õppematerjalid

Vahekaitsmise esitlus
24
ppt

Vahekaitsmise esitlus

Vahel pesid meessoost surnut ka mehed, kuid kunagi ei pesnud mehed naissoost surnut. Tänapäeval on nii, et olgu surnupesija kas siis meessoost või naissoost, siis peseb ta nii naissurnuid kui ka meessurnuid. KASUTATUD MATERJALID: 1.Trükised ja raamatud: M. Metsavahi, Ü. Valk. Regivärsist netinaljadeni ,Tallinn 2005. Rahvakombed, tavad, rituaalid:125 Akadeemia 18.aastakäik 2006 number 3. M. Mikkor, Platsenta söömisest tänapäeva Eestis maailmatraditsiooni taustal, Tabud teaduses ja elus:593-605. Akadeemia 10.aastakäik 1998 number 3. Linnaeestlaste sugulussuhted:460- 461. Akadeemia 12.aastakäik 2000 number 4. Sünnikombestikust linnas ja maal, Lapseooteajaga seotud pärimuslikud kujutelmad:807-813, Eelistatum sugu:814- 816, Platsenta:843- 847. Akadeemia 12.aastakäik 2000 number 5. Sünnikombestikust linnas ja maal, Toimingud vastsündinuga:1017-1025, Katsikul käimine: 1029-1032. Akadeemia 16

Uurimistöö
Uurimistöö-Noorte väärtushinnangud
11
odt

Uurimistöö "Noorte väärtushinnangud"

uurida neid ja nende väärtusi. Noorte väärtushinnangute uurimine on minu jaoks oluline selle pärast, et ma olen sama vana, kui minu uuritav sihtrühm ja tänu sellele ma saaks paremini mõitsa omavanuste inimeste mõttemaailma ja väärtusi. Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 ­ aastatest. Tuntuim neist on August Kuksi (1934) uurimus: ,, Eesti koolinoorsoo ideaalid 1922. aasta ankeedi andmeil." Oma uurimusega tahan võrrelda Inge Mälzeri (2006) uurimust ,,Tänaste noorte väärtushinnangud Misso ja Rõuge noorte näitel." ning August Kuksi uurimust. Need uurimused on koostatud väga suure vahemikuga aastatel ja tänu sellele on hea võrrelda väärtuste muutumist aastate möödudes.

Eesti keel
Kodu ja perekonna roll lapse arengus
17
doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

Minu lõputöö eesmärgiks olekski analüüsida laste ja vanemate omavahelist suhtlemist ning selgitada, kuidas on sisustatud lapse ja vanema koosveedetud aeg. 16 ALLIKAD Campbell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007)

Eelkoolipedagoogika
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

.........................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?..............................................................................................................9 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?..........

Uurimistöö
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj

Alusharidus
Nimetu
76
pdf

Nimetu

Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................

Psühholoogia
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

Väärtusi on palju, mida koolides õpetada. Õpetatakse neid väärtusi, mida keegi enda jaoks elus oluliseks peab. Loodan, et Eesti koolide õpetajad hakkavad üha enam mõistma, kui oluline on õpetada lastele lisaks teadmistele ka väärtusi. On tähtis, et väärtushoiakuid aitaks kujundada peale vanemate ka õpetajad ja kogu koolikeskkond. . Aktuaalne teema ­ väärtuskasvatus koolis Väärtuskasvatuse roll on paljude riikide koolipraktikas tõusnud järjest olulisemale kohale. Ka Eestis on väärtuskasvatuse teemal peetav diskussioon viimastel aastatel mitmetel kordadel meediasse jõudnud. Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu intervjueeritav oli Pille Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses. Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Kolme põlvkonna teabevälja analüüs
9
docx

Kolme põlvkonna teabevälja analüüs

Kinos käin harva, kuid loen palju raamatuid ning käin võimalusel ka kontserditel ja teatris. Mulle on väga meeltmööda see, et mul on vaba valik tegeleda kõiksuguste kunstidega ning tunnen ennast üsna priviligeeritult. Evi teabeväli (Sündinud 1973. aastal, uurin aastat 1992) Evi, 41-aastane, sündinud 1973. aastal Kohtla-Järvel. Minuvanune ehk 19-aastane oli Evi 1992. aastal, mis tähendab, et teabvälja uurimine toimub juba vabas Eestis. 19-aastasena käis Evi Jõhvi 18. Kutsekeskkoolis, enne seda Vinni NST's. Evi on pärit Mäetaguse vallast ning mõlemad tema vanemad töötasid sellel ajal kolhoosis. Evi kodu oli Eestimeelne, tähistati jõule, sünnipäevi ja ülestõusmisi. 18-19. eluaasta vältel ümbritses teda väga sündmusterohke meediakajastus, sest olukord Eestis oli pingeline ning üleküllastatud. Evi pidas tol ajal kõige tähtsamaks infoallikas televiisorit. Telesaadetest jälgiti eelkõige

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse




Kommentaarid (5)

Wheapou profiilipilt
Wheapou: Andis mõtteid juurde, et oma versioon kirjutada.
22:06 14-10-2009
kersti17 profiilipilt
kersti17: Mul ei tulnud see materjal arvutis lahti
19:55 18-04-2010
youkaur profiilipilt
Kaur Türk: Oli päris häid mõtteid.
20:34 22-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun