Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik (1)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Valimised

VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada,

Ühiskonnaõpetus

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

..................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7

Ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. o Laiahaardeparteid - nende teke jääb 1970-ndatesse aastatesse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Avaliku halduse esseed

Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav? Praegusel hetkel ei saa paljud Eesti kodanikud aru, milleks täpselt kohustuslikku ajateenistust vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt tähtis, teiseks ei ole majanduslikult võimalik ning kolmandaks ta ei ole sotsiaalselt ja demograafiliselt saavutatav. Samuti ei ole kohustuslik ajateenistus kooskõlas meie vabade põhimõtetega ja vastuolus põhiseadusega. Ka mina leian, et Eesti ei peaks kehtestama

Avalik haldus

58

pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

 sagedasem demagoogiavõtete kasutamine tagab suurema edu valimistel;  domineeriv demagoogiavõte on inimesest lähtuv argument, ladinakeelse nimetusega argumentum ad hominem. Inimene ei puutu üldjuhul poliitikaga iga päev kokku, kuigi üsna intensiivselt puutub ta kokku poliitikaga valimiste ajal. Sel ajaperioodil on temal kui eesti vabariigi kodanikul võimalus lüüa kaasa riigielu korraldamisel. Sellel ajal on ülimalt tähtis teada, kas poliitik, kelle poolt hääletama minnakse, on see õige. Oluline on aru saada, kas poliitik tugineb loogiliselt ülesehitatud argumentidele enda kõnedes või kasutab hoopis demagoogilisi võtteid, et võita üksikinimese hääl ning saavutada valimistel edu. Inimesel, kellel juba on teadmisi demagoogiavaldkonnas, on valimistel palju lihtsam: ta saab aru, milline poliitik räägib õiget juttu ja milline poliitik proovib valija häält iga hinna eest endale saada. Demagoogiavõtteid

Filosoofia

32

docx

Riik, poliitika, valitsemine

Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu  Mitme järguline protsess  Ühiskondlik  Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne  Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte  Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel  Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele

Poliitika

9

doc

Ühiskonna valitsemine

· Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia ­ kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism ­ õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA)­ riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil.

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Ühiskonna valitsemine

riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel  eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal annavad kõik partei liikmed oma hääle oma partei kandidaadile; 2) laiahaardeparteide teke jääb jääb 1970. aastaisse. Tol perioodil said parteid endale võistlejaid kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendab, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd on parteide tähelepanu pöördunud teistele eesmärkidele: enam ei kutsuta inimesi parteisse astuma, vaid hääletama partei poolt. Tulemuses on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poole meelitada. See tähendab aga, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad

Ühiskond

Kommentaarid (1)