Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju on praeguses Eesti ja ka maailmapoliitkas ausust?

Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik?
Kui palju on praeguses Eesti ja ka maailmapoliitkas ausust? Kas me võime poliitikute juttu uskuda ?
Üks väga tähtis osa poliitikas on valimislubadustel. Tänu neile valib inimene talle parimaid elutingimusi lubava erakonna. Valimislubadused võivad aga ka olla ainult vale, sest poliitikud , kes soovivad oma erakonnale võitu ning Riigikokku saamist. Mina usun, et neid poliitikuid , kes peamiselt raha pärast Riigikokku tahavad, on päris suur hulk. Kes siis ei tahaks kõrget palka ja head elu. Kuid kindlasti on ka selliseid, kel südamesoov parandada rahva elutingimusi ja seista oma valijate huvide eest. Need ongi ausa poliitiku tunnused. Kui aga lubadusi ei täideta, siis võib erakond kindel olla, et neid järgmistel valimistel ei valita. Seega langeb poliitikutele ja erakondadele suur vastutus. On tähtis, et ei lubataks üle võimete käivaid asju. Kindlaid numbreid lubadustes välja tuua, on minu arvates väga riskantne, sest ei või kunagi teada, kuidas maailmas asjad kulgevad. Näiteks üleeelmistel valimistel lubati Eesti viia viie rikkaima riigi hulka. Hoopiski tuli paljudes riikides ja ka Eestis majanduskriis ning see lubadus jäi täitmata. Aus poliitika ei tähenda üksnes valija ja tema tahte austamist, vaid ka järjekindlust lubatu elluviimisel. Aus poliitik peab seisma rahva huvide eest. Ta peab tegema kõik selleks, et need lubadused , mis said välja öeldud, saaks ka täidetud. Tänases Eesti poliitikas on pettunuid rohkem kui kunagi varem. Paljud ei oskaks ja ei tahaks parlamendivalimistel ühtki erakonda teisele eelistada.
Minu arvates on praeguses poliitikas nii valesid kui ka ausust. On kindlasti valesid ja saladusi, mis välja ei tule. Rahva ette tuuakse kõik, mis hea. Aus poliitika on võimalik, kui poliitik läheb Riigikokku ajama rahva asja, mitte endale paksu rahakotti teenima . Rõõmustav oleks, kui ausust oleks rohkem, kuid tihti kaldub kaalukauss negatiivsemale poolele. Pettus ja lubadused on ära tüüdanud. Praegune võim soosib minu arust rohkem linnainimesi ja rikkureid ning maainimesed on jäetud tahaplaanile. See teeb meele kurvaks. Riigis peaks olema õiglus ja võrdsus ja kõigile peaks jätkuma tööd ja leiba. Loodan väga, et elu Eestis paraneb ja poliitikas on vähem valesid.
Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor steven1 Õppematerjali autor
Arutlus teemal: Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik

Sarnased õppematerjalid

Valimised
8
docx

Valimised

VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada,

Ühiskonnaõpetus
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

..................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7

Ühiskond
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. o Laiahaardeparteid - nende teke jääb 1970-ndatesse aastatesse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad

Ühiskonnaõpetus
Avaliku halduse esseed
8
docx

Avaliku halduse esseed

Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav? Praegusel hetkel ei saa paljud Eesti kodanikud aru, milleks täpselt kohustuslikku ajateenistust vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt tähtis, teiseks ei ole majanduslikult võimalik ning kolmandaks ta ei ole sotsiaalselt ja demograafiliselt saavutatav. Samuti ei ole kohustuslik ajateenistus kooskõlas meie vabade põhimõtetega ja vastuolus põhiseadusega. Ka mina leian, et Eesti ei peaks kehtestama

Avalik haldus
Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel
58
pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

 sagedasem demagoogiavõtete kasutamine tagab suurema edu valimistel;  domineeriv demagoogiavõte on inimesest lähtuv argument, ladinakeelse nimetusega argumentum ad hominem. Inimene ei puutu üldjuhul poliitikaga iga päev kokku, kuigi üsna intensiivselt puutub ta kokku poliitikaga valimiste ajal. Sel ajaperioodil on temal kui eesti vabariigi kodanikul võimalus lüüa kaasa riigielu korraldamisel. Sellel ajal on ülimalt tähtis teada, kas poliitik, kelle poolt hääletama minnakse, on see õige. Oluline on aru saada, kas poliitik tugineb loogiliselt ülesehitatud argumentidele enda kõnedes või kasutab hoopis demagoogilisi võtteid, et võita üksikinimese hääl ning saavutada valimistel edu. Inimesel, kellel juba on teadmisi demagoogiavaldkonnas, on valimistel palju lihtsam: ta saab aru, milline poliitik räägib õiget juttu ja milline poliitik proovib valija häält iga hinna eest endale saada. Demagoogiavõtteid

Filosoofia
Riik-poliitika-valitsemine
32
docx

Riik, poliitika, valitsemine

Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu  Mitme järguline protsess  Ühiskondlik  Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne  Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte  Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel  Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele

Poliitika
Ühiskonna valitsemine
9
doc

Ühiskonna valitsemine

· Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia ­ kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism ­ õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA)­ riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
17
doc

Ühiskonna valitsemine

riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal annavad kõik partei liikmed oma hääle oma partei kandidaadile; 2) laiahaardeparteide teke jääb jääb 1970. aastaisse. Tol perioodil said parteid endale võistlejaid kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendab, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd on parteide tähelepanu pöördunud teistele eesmärkidele: enam ei kutsuta inimesi parteisse astuma, vaid hääletama partei poolt. Tulemuses on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poole meelitada. See tähendab aga, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad

Ühiskond




Kommentaarid (1)

Dinnu25 profiilipilt
Dinnu25: Väiksed vead, aga muidu hea!
15:13 13-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun