Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Tänapäeval räägitakse palju sellest, et veel hea kolmkümmend aastat tagasi oli elu palju parem polnud siis ei internetti ega arvuteid, mis laste tähelepanuvõimet ja silmanägemist kahjustaks, nii laialt saada. Kuid kas ka tegelikult oli elu tol ajal parem, või siiski on sellele ka mingeid vastuväiteid? Kas tõesti tehnoloogia areng on muutnud inimese sotsiaalseid oskusi ühest äärmusest teise ning tähelepanuvõime on märgatavalt alanenud? Teaduse ja tehnika arengut mainides ilmub inimestele esimesena mõtetesse tavaliselt internet ning arvuti. Kuid see pole ju veel kõik. Ka näiteks meditsiin on teinud läbi silmnähtava arengu oma kolmkümmend aastat tagasi polnud haiglad veel nii desinfitseeritud kui tänapäeval, kasutusel polnud nii tõhusaid ja efektiivseid ravimeid kui tänapäeval, uurimis- ja arendustegevus ei olnud nii edukas ja arenenud kui seda on ta hetkel. Nüüdsest o...
Vana-Egiptuse maailmapilt Syret Kärt 12b Maailma loomine I Alguses laiusid pimeduses ainult lõputu ookeani liikumatud veed. Ookeani nimi oli Nu. Veest ilmus välja jumal Amon-Ra. Sel päikesejumalal pole ema ega isa, ta sündis iseenda mõttest. Tõusnud ühe Nust välja ulatuva rünka tippu, sülitas ta välja õhujumala Su ja niiskusejumalanna Tetnufi. See esimene paar sigitas seejärel maa (Geb) ja taeva (Nut). Maailma loomine II Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja G...
Uuem rahvalaul 18. Saj. Eeldused: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse. Uuemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Keskkohal tegevuse kujutamine. Uued teemad: armastus, igatsus. Lauldi üksi ja koos. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Laulikud. Lauldi kandle või lõõtspilli saatel, vahel kuulus laulu juurde ka tants. Aluseks on lõppriim. Värsiread on rühmitatud salmidesse. Meloodia tähtsus tõusis.
· Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast · Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed juba XIV sajandi algul. · Suursugust päritolu Firenze poeet Dante Alighieri. · Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis Dante värvika ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist. · Luuletaja Dante Alighieri oma "Jumaliku komöödiaga", paremal Firenze siluett ja vasakul allegooriline tee paradiisi. · Samuti Firenze päritolu Petrarca ja Boccacciot peetakse juba selgelt renessansikirjanikeks. Tänan tähelepanu eest!
tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad end ühe või teise abielus olemisest häirida. Boccaccio suhtub lausa poolehoiuga tegelastesse, kes leiavad nupukaid võtteid oma armukese varjamisel abikaasa eest ja teravmeelseid lahendusi leiavad ka olukorrad, kus elukaaslase petmine avalikuks tuleb. ,,Dekameron" annab hindamatu ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja olustikust ning puudutades kõiki ühiskonnakihte, ka inimeste maailmapildist. See on üdini humanistlik teos, milles on kesksel kohal inimene oma tunnete ja vajadustega.
– Muistse vabadusvõitluse idee väärtustab ühtsust, vabadust, kindlameelsust, positiivset eneseusku. Näitab eestlaste usku oma esivanemate kõrgeväärtuslikkude omaduste kohta ning ka vapruse, visaduse ja kõrge võitlusmoraali kohta. Ei väärtusta seda, et eestlased tegelikult vabadussõja kaotasid. 4. Miks on see idee tänapäeval ajaloolaste kriitika alla sattunud? – Kuna eestlaste suhtumine oma minevikku kipub olema negatiivne. See maailm mis oli, on praegusest maailmapildist täiesti erinev. Usutakse, et ka tolleaja inimestel oli oma arvamus, sõbrad, vaenalsed ning arusaamad. Ei teata kas nad said täielikult aru, et nad võitlevad vabaduse eest. 5. Kuidas muistse vabadusvõitluse idee meie ühiskonda tänapäeval mõjutab? – Tänaseks on see muutunud lihtsalt harjunud väljendiks, mille kujunemislugu ja poliitilist laetust enesele tihti ei teadvustata. Ärkamisaja vastuolud, millele meie praegune argielu just nagu ei tohiks enam toitu
Nooremana arvasin, et õnn on pisike heledapäine patsidega tüdruk ja rõõm tema tumedapäine sõber. Mingil määral tahaksin siiani uskuda, et nii see on. Olen alati nõustunud väitega, mis ütleb, et meie ise oleme omaenese õnne sepad ja rõõmu kujundajad. Siiski kujundab seda paratamatult saatus. Aga mis need õnn ja rõõm siis tegelikult on? Need sõltuvad suuresti sinu väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi haridusmaastikul, sporti, ühtekuuluvustunnet, sallivust ning ka raha. Neid võib veel olla, kuid olulisemad on just need
Järeldus katsest või uurimusest on selgemini määratletud ja tavaliselt üheselt mõistetav. Antropoloog osaleb tahes- tahtmata kuvandi kujundamises inimestest, keda ta oma uurimuses kasutab. Ei saa olla täiesti objektiivset hinnangut, mis loodusteadustes on võimalik. Välitöö tulemuste avaldamisel on sinna lisatud ka antropoloogi sotsiaalne taust, ühiskond, kus ta elab, tema haridus ja paljud muud aspektid, mis on kaugel uuritavate standarditest ja maailmapildist. Seetõttu ei saa antropoloogi neutraalne roll olla kunagi lõpuni vaatlev. Ta lisab midagi oma uurimisobjekstidesse juba oma kohalolu tõttu. Antropoloogilised filmid, raamatud, artiklid ja muud väljendusvahendid annavad ühiskonnale laiema pildi maailmast. See on võimalus tundma õppida teisi kultuure, ühiskonna gruppe ja üleüldse inimest. Antropoloogid saavad olla usaldusväärseteks infovahendajateks masside ja väikeste kultuurigruppide vahel
Neid kujutati rumalate ja ahnetega ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal oli tuntud "Rebaseromaan". Dante Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itallast Dante Alighierit ( elas 1265-1321 ) Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Kildkondade võitlustes jäid aga peale tema vastased ja elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pagenduses. Dante peateos on poeem "Jumalik komöödia", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng-müsteerium. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Kõige levinum lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks.
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud
ennastsalgav ettevõtlikkus. Suure genovalase saatuses üllatab meid ustavus kord valitud eesmärgile. Temast on tehtud ka raamat: Autor: Jakob Wassermann ,,Christoph Kolumbus" Maailmamere don Quijote Portree Tõlkinud Uno Liivaku 256-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat Wassermanni raamat eristub sadadest Kolumbuse elulugudest eelkõige tema mõttemaailma kirjelduse poolest. Lugeja saab ettekujutuse Ameerika avastaja maailmapildist ja tõekspidamistest. 15. sajandi meresõitja maailmanägemine erineb suuresti tänapäeva inimese omast. Et Kolumbuse tegutsemise ajenditest aimu saada, on see raamat hädavajalik.
Tee kõvasti tööd, säästa ja laena see on paljude inimeste elu põhimõte. Sellise põhimõttega elab elu väga hästi ära aga sellise eluga ei kaasne sul rahaline kindlustatus ning ka sisemine rahulolu enamikel juhtudel. Siit tuleneb aga see, et on ka kindlasti muid elu põhimõtteid kuidas elada rahanduslikult kindlustatult. Raamat tihedalt rõhutab seda, et tee kõvasti tööd, säästa ja laena on vaid üks nägemus rahanduslikust maailmapildist. Kindlasti on palju muid vaateid sellele. Kui hakata seda põhimõtet vaatama, siis tegelikkuses on seal kõik õige. Tee kõvasti tööd on alati hea soovitus ei tohi lihtsalt sellega ennast tappa. Säästa on alati mõttekas halvemateks päevadeks. Ning laenata - kui vaja, siis vaja. Raamatus pandi aga neid mõtteid natukene teisest küljest vaatama. Kõvasti tööd teha on tõesti parim nõuanne, mida anda tundub. Siingi aga saab targemalt tegutseda
Sõja- ja röövretkede oht oli ilmselt suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Aga eestlased käisid vasturetkedel ka. 3.Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sotsiaalne kihistumine? Põhjendage oma arvamust. – Jah. Sest siis oli kujunenud ka kindlad juhid ja liidrid, kes aitasid külaelul areneda. Kõigil oli kindel töö näiteks kes pidi jahil käima, taimi korjama, relvi- tööriistu valmistama, kauplema, kalastama, keraamikat tegema jne. 4.Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist? Millel põhinevad need teadmised? Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? – teame seda, et elati väikestes asulates, kaitseti end vaenlaste eest, hauda pandi igasugu esemeid kaasa, käidi jahil-kalal, asulaid rajati algul põhiliselt järvede ja jõgede juurde. Need teadmised põhinevad erinevate leidude põhjal läbi aja. Säilinud on näiteks linnuste varemed, erinevad ehted, relvad, tööriistad, hauad, ohvrikivid jne.
_pärimuse kandja _ Maausk _hingejuht _ 1980. aastad _vahendaja _ Tõlet, noortaaralased (Mihaly Hoppal) _ 1995 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla _ Demnine Kosterkin 1926-80 Koda _ Ergo Hart Västrik “The Heathens in Tartu ŠAMANISTLIKUST MAAILMAPILDIST 1987 – 1994: Heritage Protection Club Tõlet” _Saami šamaani trumm http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/cf/8.html _ Kolmene maailm: _ Ülailm
Maalikunst- Leonardo Da Vinci "Mona Lisa" ja "Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal Arhitektuur- Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skupltuur- Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni Nümfid Kirjandus- 14.-15.saj kirjutised hakkasid rohkem väärtustama meelelist ilu, Boccacio Dekameron Teadus- nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama *Nimeta Ars Nova ajastu silmapaistvaim helilooja ja tema eluaastad. Guillaume de Machaut (1300-1377) * Missugused muutused toimusid kunstmuusika zanrites? Missa- hakati komponeerima missa ordanaariumiosi Motett-13.saj alguses oli kiriklik teos ja sajandi lõpus kuulus juba rohkem seltskonna muusikasse Organum- 12.-13.saj oli küll käibel, kuid uut muusikat selles laadis enam ei loodud *Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt madalmaade hulka?Miks?
tema teoste näitust. Kondase tuntuim teos on ''Maasikasööjad''. UUS SLAID ,,Maasikasööjad" UUS SLAID Eesti naivistiks võib pidada ka tänapäeva kunstnikku Heiki Trollat, keda tuntakse rohkem nime all Navitrolla. Oma teostest kasutab ta nii naivismi kui ka sürrealismi, seetõttu ei saa seda pidada päris naivismiks. Seda on üritatud liigitada nii ühte kuii ka teise, kuid tegelikult ei sobi see kumbagi. See on omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest maailmapildist. Tema maalid on aga saanud väga kuulsaks. UUS SLAID
ja inimesekeskne maailmapilt. Antiikkunstis kujutati thiti inimese iluideaali ning kõik detailid olid perfektsusteni väljatöötatud. Renessansiajal toodi inimene jälle esile, kuid seekord kujutati inimest tõetruult ning toodi välja üksikisikute eripära. Arhitektuuris võeti kasutusele sambad, mis oli antiikkultuuri mõjutus. Antiikaja lõpul tulid ehituskunsti ka kaared ja võlvid, mida kasutati hiljem ka renessanssi ajal. Ptolemaios esitas antiikajal seletuse heliotsentrilisest maailmapildist, kus Päike on kõige keskmeks, kuid tol ajal teda ei usutud. Renessansi ajal esitab Kopernik samad põhimõtted uuesti ning sellel korral leiavad need ka laialdasemat toetust ja teadus, eriti astronoomia hakkab kiiresti arenema. Renessansi saavutusteks teaduses oli Galilei põhitõde, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese ning maadeavastusele aitas kaasa pikksilma leiutamine ja täiustamine. Just teaduses võeti kasutusele mitmed
tähelepanud. Järeldus on tihitpeale sama: see, kuidas last kasvatati kunagi, oli täielikult või vähemalt osaliselt vale, taunitav. Ehk jääb mulje, et tänane ühiskond on justkui äärmiselt osav ning eneseteadlik lapse kasvatuse seisukohalt. Kuid siinkohal tuleks peatuda ning mõelda kriitiliselt ja küsida, kuidas kasvatatakse lapsi tänases postmodernistlikus ühiskonnas. Erinevalt modernistlikust maailmapildist, mis juhindus progressist, otsis ühte üldist tõde, pidas ebaoluliseks üksikisikut ning surus kogu maailma raamidesse, elame meie täna tunduvalt liberaalsemas ja piirivabamas ühiskonnas. Siinkohal on oluline kontekstipõhisus, keegi ei otsi enam üldist tõde, kõik on kahtlemiseks ning kogu elu on suuresti mõjutatud turusuhetest, majandusest. Minule isiklikult tundub, et kogu tänane lastekasvatus juhindub paljuski viimasena nimetatud printsiibist.
kirgastes värvides. Olukorda tuleb hinnata abjektiivselt, mitte hakta ennast süüdistama ja haletsema- see pole lahendus. Haritus väljendub ka oskuses konflikte ja probleeme lahendada. Kui inimesel on mitmekülgne maailmapilt ja lai silmaring, oskab ta probleemi näha ka teise nurga alt. Tähtis on osata olukorda analüüsida, et oleks võimalik leida parim lahendus. Kokkuvõtteks võib öelda, et haritus on sulam haridusest, arusaamistest, ellusuhtumisest ning terviklikust maailmapildist. Kui esimest saab omandada koolis, siis teised kombonendid kujumevad välja elu jooksul. Seega- haritust ei anna mitte niivõrd kool, kuivõrd elukool.
SUUNATUD FEODAALIDE JA VAIMULIKE VASTU NEID KUJUTATI RUMALATE JA AHNETENA NING NAERUVÄÄRISTATI KÕIKVÕIMALIKUL VIISIL PRANTSUSMAAL ERITI TUNTUD "REBASEROMAAN", KUS TEGELASTEKS LOOMAD. ITAALLANE, KESKAJA KUULSAMAID POEETE VÕTTIS OSA KA OMA KODULINNA FIRENZE POLIITILISEST ELUST ELU LÕPUAASTAD PEAB MÖÖDA SAATMA PAGENDUSES PEATEOS ON "JUMALIK KOMÖÖDIA", MIDA VÕIB PIDADA KOKKUVÕTTEKS KESKAEGSETE INIMESTE MAAILMAPILDIST KORRALDATI NII KIRIKLIKKE KUI KA ILMALIKKE NÄITEMÄNGE KIRIKLIK NÄITEMÄNG EHK MÜSTEERIUM ALGUL MÄNGISID PREESTER JA KOORIPOISID, HILJEM TEGELASTENA KA KOGUDUSELIIKMED ALGUL MÄNGITI KIRIKUS, PÄRAST KIRIKUESISEL VÄLJAKUL TEEMAD OLID VÕETUD PIIBLIST
Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest. Domineerivad klassikalised värsivormid, eriti sonett. 1920. aastad on Underi loomingu kõrgperiood, mil ekspressionistlikust maailmapildist (kogu "Verivalla" 1920) liigub luuletaja edasi hädarohke kaasaja reaalsuse ja elu rõõmuhetkede dialektika juurde (kogud "Pärisosa" 1923, "Hääl varjust" 1927 ja "Rõõm ühest ilusast päevast" 1928). Ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) sisaldab 19241929 kirjutatud ballaade, mis kuuluvad Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Järgnev kümnend kinnistab veelgi poetessi inimkeskset ning humaanset vaatenurka (kogud "Lageda taeva all" 1930 ja "Kivi südamelt" 1935), lisades
luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. Noorem Edda koosneb 4 osast: proloog, Gylfaginning, Skáldskaparmál ja Háttatal. Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles
Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje
Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. 5. Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut? Valgustusajastul mõeldi välja liberalism, mis on majandusteooria, mis nõuab vaba
JA VAIMULIKE VASTU • NEID KUJUTATI RUMALATE JA AHNETENA NING NAERUVÄÄRISTATI KÕIKVÕIMALIKUL VIISIL • PRANTSUSMAAL ERITI TUNTUD “REBASEROMAAN”, KUS TEGELASTEKS LOOMAD. DANTE • ITAALLANE, KESKAJA KUULSAMAID POEETE • VÕTTIS OSA KA OMA KODULINNA FIRENZE POLIITILISEST ELUST • ELU LÕPUAASTAD PEAB MÖÖDA SAATMA PAGENDUSES • PEATEOS ON “JUMALIK KOMÖÖDIA”, MIDA VÕIB PIDADA KOKKUVÕTTEKS KESKAEGSETE INIMESTE MAAILMAPILDIST TEATER JA MASKERAAD • KORRALDATI NII KIRIKLIKKE KUI KA ILMALIKKE NÄITEMÄNGE • KIRIKLIK NÄITEMÄNG EHK MÜSTEERIUM • ALGUL MÄNGISID PREESTER JA KOORIPOISID, HILJEM TEGELASTENA KA KOGUDUSELIIKMED • ALGUL MÄNGITI KIRIKUS, PÄRAST KIRIKUESISEL VÄLJAKUL • TEEMAD OLID VÕETUD PIIBLIST
Lähme Rakvere linnusesse. See koht pakub sulle palju põnevat. Saad ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist. Katsetada sepa- ja puusepaametit, voolida savi, lüüa münt, valmistada kulda ning püssirohtu. Eksponeeritud on linnuse ajalugu ja ajaloolised mõõgad. Avatud on veinikelder, piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ning habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba, kus saad aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle muutumisest ajas. 1. päev Edasi lähme jalutame Rakvere ajaloolisel Pikal tänaval ning külastame ka Rakvere Kolmainu kirikut. See omapärase kõrge saleda tornkiivriga hiliskeskaegne kirik on ehitatud XV saj., ümber ehitatud XVII saj. Kirikus köidavad pilku barokse puunikerduse meistriteosed. Suundume tagasi Puhkekeskusesse. Õhtusöök Vaba aeg Majutus: Okka külalistemaja Rakvere linnus
poolele, ainult Itaalia sai rängalt kannatada. Renessanss ja humanism · Leonardo da Vinci (1452-1519) oli Itaalia teadlane ja renessansiajastu maalikunstnik. Kuna ta oli edukas kunstnik, onti talle luba lahata laipu, et keha täiuslikult kujutada. · Dante Alighieri (1265-1321) oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tema suurteos on ,,Jumalik komöödia". See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. · Francesco Petrarca (1304-1374) Oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet ja teadlane. Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub
öelda, et tegin vist õige valiku, sest raamat oli väga huvitav ja kuigi seda oli kohati veidi raske mõista, oli see minu jaoks arusaadav. Minu vastused eeposteküsimustele võivad erineda, kuna ka Noorem-Edda erineb Vanem-Eddast nii kirjapildilt ja arvan, et veidi ka sisult, kuna need read ja salmid on lausa müstilisel kombel kirja pandud ning nendest on tunda(kui imelikult see ka ei kõla) vanaaegset ja mütoloogilist hingust. Kirjutan nüüd veidi eepose maailmapildist. Pärimuse järgi oli maailmas kolm tasemet, mis jagunesid erinevateks ilmadeks: Idavöllr, taevane ilm(Muuspell, tuleilm; Aalfheimr, alfide maa; Asgrard, aaside maa); Midgardr, keskmine ilm(Midgardr, inimeste maa; Jöötunheimr, jöötunite maa; Vanaheimr, vaanide maa); Niflheimr, allilm(Svartalfaheimr, kurjade haldjate maa; Niflhel, surnute ilm; Niflheimr, udude ja jää ilm). Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega. Märkimisväärne on ka Valhalla,
Ka need maailmapildid põhinesid sellel, mida inimesed olid näinud ja vaadelnud. Vahepeal loodi veel erinevaid maailmapilte, mis tundusid kas rohkem või vähem tõenäolised, kuid suuremat tõestust oli neile raske leida. Inimestel oli raske avastada midagi, mida palja silmaga ei näinud, kuid puudusid ka vahendid, millega kaugemale näha. Kui 17. sajandi alguses leiutati teleskoop, siis tekkis inimestel võimalus näha kaugemale. Vaadeldav maailm suurenes ning sellega ka teadmised maailmapildist. Sel ajal pandi alus meie praegusele maailmapildile. Ka mikroskoobi leiutamine avardas meie teadmisi, tekkis võimalus näha seda, mis on nii väike, et palja silmaga seda näha pole. Kuid tähtis osa maailmapildi kujutamisel on see, et ei piisa alati ainult nähtust. On vaja ka oskust teha järeldusi ja viia erinevaid asju kokku. Ühed ja samad inimesed näid ühtesid ja samasid asju, aga tõlgendasid neid erinevalt. Näiteks, kui Aristoteles poleks taibanud, et
Satanismi ajalugu 1 Saatana kuju tekkimise pöhjused, ajalugu. Saatan ja Iisrael "Saatan" on sündinud Israeliitide religioossest maailmapildist. Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja jumala vahelist püha sidet ja seetöttu nähakse endid nüüd ka kui väljavalitud rahvast. Samas nad ei näe ennast eliidina, kuna see side pole kindel ja nad
vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetena ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal on eriti tuntud " Rebaseromaan ", kus tegelasteks on loomad. Dante Dante on itaallane, keskaja kuulsaim poeet. Ta elas 1265 1321. Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pageduses. Dante peateos on poeem " Jumalik Komöödia ", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistustest. Järk-järgult arenes välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul mängisid preester ja kooripoisid, hiljem tegelastena ka koguduseliikmed. Algul mängiti kirikus, kuid see jäi suuremate lavastuste jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängu teemad olid võetud piiblist.
elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed. Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul´´ . Keskaegne kirjandus oli sammuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid raha seas pühakute elulood. Lood
Õpetaja on isik, keda õpetatakse dialoogis õppijateg. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline õppima õppimine, igaühel õigus individuaalsusele, isiklikule vabale arengule. Konstruktivistlik õppimiskäsitlus (Candy, Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad koondavad uutele kogemustele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on k õppimiskäsitluses ise aktiivne & valib tegevuse, edasiliikumiskiiruse ja määrab hindamise. Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi. Õpikeskkond on rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne.
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi
Palju suurema ja kestvama naudingu võib saada teisi aidates. Kuna ta leiab oma elumõtte ja tee rahuloluni peaaegu ise, päästavad taevased jõud professori hinge Saatanaga sõlmitud lepingust vabaks. See teos kannab endas keskaegset suhtumist, mille kohaselt ei suuda tavainimene ilma Isanda abita Kuradi ahvatlustele lõpuni vastu seista ega ennast kaitsta. Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt Mefistofelesest on Wolandi ebamaine päritolu vähem äratuntav ja tema iseloomugi on värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline,
Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on
Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste keelekasutusjuhtude tähenduse tõlgendamine. Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis. Keelesüsteemi aluseks on teadvustatud mõistesüsteem. Märk- kõik, mis kannab infot,asendab objekti või osutab sellele. Sümbol-inimene loob
relvadega, lootes nii sõda lõpetada, aga see ei õnnestunud,kuna itaalia ja saksamaa toetasid francot relvade ja meestega. Komuniste toeats venemaa. See sõda kujunes tegelikult kolme suurriigi vaheliseks katsetuseks. Võitis franco ja kehtestas diktatuuri. 1938 austria ansluss. Algas hitlerimaailmavallutusplaan, kus esitas austriale ultimaatumi nõudes natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei julgenud vastu panna ja nii kadus austria maailmapildist. Müncheni sobing Kolmepoolsed läbirääkimised nsv sb ja prantsusmaa vahel, ei jõutud kokkuleppele. Kuna stalin tahtsi saada suurvõimu ag arahuteel ei saanud ta seda ja kõige mõistlikum oli euroopa sõtta ajada.stalin pidas terve suve läbirääkimisi inglismaa ja prantsusmaaga ning samuti saksamaaga, aga kui ta poleks hitleriga mesti läinud poleks hitler poolat rünnanud j asõda poleks alguse saanud. Mrp 23.august 1939 Saksamaa ja Nsv Liidu vahel. Mittekallaletungi leping.
Nõu „Kuuendal sõrmel” võiks kestmiseks olla rohkem võimalusi kui ülejäänuil. Mare Müürsepp: (kirjutas Inga Lambakahar) Mare Müürsepa sõnul on viimase kümnendi laste- ja noortekirjandus rikas ja rõõmustav. Sellesama kümnendi sees on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustavad sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap jt. Aino Perviku Paula sarja raamatud annavad ülevaate kooliuusiku maailmapildist ja annavad edasi üldinimliku tundekogemuse. Põnevalt ja ajaga kaasas käies on kirjutanud Jaan Rannap. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutab lustaka ja kelmika teema kõrval ka sõjaaegse ja -järgse elu mälestuste memuaare kui ka eluloomaterjale
reklaame tegelikkust näitavatele ning ei lase viimastel endale eetriaega osta. 10. Millised on kaks majandusteooria koolkonda, millest Lasn räägib, millised on mõlema koolkonna põhiseisukohad? Ekspansionism- arusaam, mille kohaselt päästab majanduskasv kogukonna nii headel kui ka halbadel aegadel; väidavad, et majanduskasv on kõigi hädade lahendus ning leiavad, et see võiks jätkuda lõputult. Ökoloogiline majandus- lähtub ökoloogilisest maailmapildist; näevad ette maailma hävingut ja on seisukohal, et edasine ekspansioon viib meid lootusetusse ajajärku ning hävinguni. 11. Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid? Puudub täpne mõõtevahend, millega mõõta majanduslikku progressi; SKP kasutamisel esineb tõsiseid hälbeid, kuna see ei tee vahet majandusliku kasvu ja sotsiaalse hüve vahel ehk ei arvesta tegelikku olukorda ühiskonnas. 12
Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel
Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel
Kuna osad kaubandus teed käisid läbi Eesti siis sealt nad said uusi asju, uusi harjumusi. Eesti arenes Euroopaga koos nii palju kui võimalik. 3. Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sostiaalne kihistumine? Põhjendage oma arvamust. Oli küll. Kuna kõik olenes võimust. Kui rikas oli keegi jne. Mida rikkam inimene oli seda võimukam. Suuri otsuseid tegid rikkamad ja nende seast valiti vanemad. Ja see vanema koht võis muutuda päritavaks. 4. Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist? Millel põhinevad need teadmised? Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? Suurem osa maailmapildis sõltus usust ehk siis muinasusundist. Usundi alla mahtusid tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha. Eestlased uskusid, et loodusel on meie elus suur tähtus. Nende sisukoht oli: nagu mina talle, nii tema mulle. Muinaseestlased ei pidanud ennas looduse valitsejaiks. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks oli vägi
Samasugune lõhe läbis James Clerck Maxwelli loomingut, see oli üleminek vanalt ettekujutuselt elektromagnetväljast, kui kõikehõlmavast eetrist, väljateooriale. Einsteini puhul ühendas tunnetuse ''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''. Paljude mõtlejate puhul muutuvad need vastuolud nende elulugude teljeks, läbivaks jooneks. Need kokkupõrked toovad kaasa meeleliselt tajumatu maailmakeskme kõrvaldamise maailmapildist, füüsikaliste ettekujutuste, filosoofilste mõistete ja loogiliste normide ilmumise, kusjuures neile kuulub tulevik. Newtoni klassikaline maailmapilt taandab kõik loodusnähtused mehhaanikaseadustele. Mehhaanika haarab ajas toimuvaid ruumilisi muutusi, ta 8 on maailma neljamõõtmeline aspekt (kolm ruumilist koordinaati pluss muutused ajas). Tunnetuse pöördumatus rajaneb maailmapildi pöördumatul komplitseerumisel
sõltumatult ülejäänud keele omandamisest. Seega ei sõltu nad erinevustest isikute taustteooriates. Ehkki vaatluslauseid ei korrigeerita just sageli, pole Quine'i järgi seegi põhimõtteliselt võimatu. Ka selle poolest erineb ta traditsioonilisest lähenemisest, mis pidas isiku enese ideede haaramist tõsikindlaks ning korrigeerimatuks. Need kaks komponenti on naturalistlikud selles mõttes, et füüsilise sündmuse ning lausena on nad osa materialistlikust maailmapildist, erinevalt rneeleandmetest või muudest privaatsetest muljetest subjekti vaimus. Quine'i järgi pärineb empiiriline sisu niisiis meie meelte füüsilistest ärritustest. Epistemoloogia ülesandeks on seega näidata, kuidas meie teooriad ja teadmine pärinevad nendest ärritustest. Vaatluslaused "Mind huvitab tõendusmaterjali voog meelte ärrtitustest teaduse väljendusteni." Need ärritused põhjustavad vaatluslausete esitamist ning seega osutub epistemoloogia ülesanne
tütar. Murdeiga: isa kui lubjakas Murdeeas tahab nooruk iga hinna eest iseseisvaks saada. Selleks üritab ta end trotslikult ja agressiivselt vanemaist lahti rebida. Isa ihalemine asendub mässuga: isast saab lootusetu lubjakas, kellega on isegi mõttetu vaielda. Noorukiea kõige tähtsam ülesanne ongi õppida oma vanemaid realistlikult tundma, nende heade ja halbade külgedega. Isal tasuks meenutada, et tema ei ole muutunud, seda on teinud hoopis nooruk. Ta peab loobuma idealiseeritud maailmapildist, et lõplikult iseseisvuda. Kokkuvõte Eelnevas referaadis saime teada, et on olemas kolme tüüpi isadust: bioloogiline isadus, sotsiaalse isaduse ja psühholoogiline isadus. Samuti sai uueks teadmiseks, et isa psühholoogiline roll lapse elus on väga oluline, sest see mõjutab viimase heaolu ja arengut. Ülevaate sai ka isadest läbi aegade. Selle kokku võteks võib öelda, et isad olid oma lastega väga tihti koos, välja arvatud tööstusaegsed isad
"ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast", konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus käima ei hakkaks). Rahvakalendri tähtsus ja olemus sõltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist. Maailmapildi kolm tasandit: I. Mütoloogiline kõige arhailisem, seoses usu & arvamustega., tugineb kogemusele, seostub suulise kultuuriga, vajab rituaale & toiminguid. Lepingud sõlmitakse jumalate kohaloluga arvestades. Kosmogoonilisus. Kalendritähtpäev meenutab mingit tähtsat sündmust. II. Religioosne pühakirja tundmine. Tähtpäev on nüüd juba sümbol, mis meenutab teatavat skeemi (omane kirjalikule kultuurile). III
Siirdevormid levisid pigem lastelaulu- ja ringmängude hulgas. Eeldused: Pärisorjuse kaotamine Eestis ning sellega seoses külaelu muutused. Hariduse levik ja kättesaadavus, kultuurielu arenemine, rahvuslik ärkamine, talurahva vabam liikumine linnades ja erinevates maapiirkondades, samuti tihedam suhlemine eri piirkondade vahel ja keele ühtsustumine. Uemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud uusaegsest avardunud maailmapildist, trükitud kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Uute laulude sisus on kesksel kohal tegevuse kujutamine. Laulu tulid uued teemad: tunded, armastus, sõda (meeste nekrutilaulud) ja vangipõlv, poliitilised sündmused. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Seetõttu tulid kasutusele käsikirjalised ning hiljem ka juba trükitud laulikud, kus oli ära toodud juba autorite nimed. Uuemaid rahvalaule lauldi ka pilli nt kandle ja lõõtspilli saatel. Laulude juurde kuulusid vahel ka
Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. · Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes
animatsioon-olukorrad, kus ilmingu objekti hing on pks ja sama. kogu kultuur on kaemuslik. maailmapildi kirjalikku pühakirja pole 2) religioosne - seotud usu ja armastusega. kõik, mis suulisele iseloomulik. kirjeldamisel on juba olemas pühakiri juba olemas. tsükliline ajaarvamine.üleloomulikkus pole kohane. suuline ja kirjalik on paralleelselt nt rituaalid 3) teaduslik-teoreetiline - usulisi rituaale pole, psühholoogilist käitumist on küll->tseremooniad. teadmised maailmapildist ei põhine uskumisel, kogemustel, vaid informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud. RAHVAUSUNDI UURIMINE *19.saj hakati rl kirja panema *krooonikad, reisikirjad, pastorite aruanded *reisikirjad - autor ei kirjelda, mida nad näevad, aga ei võta midagi ka ette, et seda muuta. kirjeldatakse kõike tervikuna *aruanded - mismoodi Jumala asjad külades arenevad *rahvausundeid saab uurida juttude, laulude, lühivormide kaudu- *hing-ruumiline, tunnete ha emotsioonide ala. nt hing sai täis
annaabi.ee 
