Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessans ja Humanism (0)

1 Hindamata
Punktid
Renessans ja Humanism
Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar
Kirs, Ander Troost
10.e
Sissejuhatus
· Renessanss sai alguse XIV sajandil.
· Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine.
· Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud
nimeks renessanss.
· Nimetatakse ka humanismiks.
· XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle
kogu Euroopa.
Itaalia renessanss
· Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks
rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi.
· Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad.
· Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade
asemel.
· Rikkad ja suursugused perekonnad
rajasid linnadesse suuri paleesid.
Palazzo Pitti
· Tähtsaim renessansskultuuri keskusena
tõusis esile Firenze.
· XV sajandil oli valitsejaks Medicite
kultuurilembeline pankurisuguvõsa.
· Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid
humanistid.
Firenze
· Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele.
· Inimeses nähti looduses osa ja teda
käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena.
· Inimeses hakati nägema loojat.
· Sellega koos tõusis esile ausuts
loominguliste isiksuste, poeetide ja
kunstnike vastu.
· Humanistlikele veendumustele leiti tuge
antiikkultuurist.
· Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku
ellusuhtumist ja nautivat elulaadi.
· Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka
keskaegsete kirjameeste töid.
· Eeskujuks võeti ka antiikkunstist.
· Antiikskulptuure hakati aukohale sedama
ja matkima.
· Kunsti kaudu jõuti anatoomia
tundmaõppimiseni.
· Itaalia renessansikunstnik Leonardo da
Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise
nimel.
· Leonardo da Vinci visandeid inimkehast
· Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed
juba XIV sajandi algul.
· Suursugust päritolu Firenze poeet Dante
Alighieri.
· Oma suurteoses "Jumalik komöödia"
andis Dante värvika ülevaate keskaegsest
kristlikust maailmapildist.
· Luuletaja Dante Alighieri
oma "Jumaliku
komöödiaga", paremal
Firenze siluett ja vasakul
allegooriline tee paradiisi.
· Samuti Firenze päritolu Petrarca ja
Boccacciot peetakse juba selgelt
renessansikirjanikeks.
Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Renessans ja Humanism #1 Renessans ja Humanism #2 Renessans ja Humanism #3 Renessans ja Humanism #4 Renessans ja Humanism #5 Renessans ja Humanism #6 Renessans ja Humanism #7 Renessans ja Humanism #8 Renessans ja Humanism #9 Renessans ja Humanism #10 Renessans ja Humanism #11 Renessans ja Humanism #12 Renessans ja Humanism #13 Renessans ja Humanism #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TartuMees Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

RRENESSANSS
7
docx

RRENESSANSS

RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Ini

Ajalugu
Renessanss - kokkuvõte
23
doc

Renessanss - kokkuvõte

Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsi

Muusikaajalugu
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) ­ lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad ­ terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. nean

Ajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Antiikaega ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata. – Tulirelvade levik – Taavet vs. Koljat. Populaarseim “paar”. Taaveti võit Koljati üle ei olnud just rüütellik, kuid iseloomustas hästi renessansiajast inimese mõttemaailma. Renessanslik maailmavaade • HUMANISM – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. • Ideaaliks sai iseseisev, edukas inimene. • Tähtsamaks kui vagalt ja vooruslikult elada, muutus maise elu hiilgus. • Inimest ei hinnatud enam seisuse ega päritolu järgi, vaid tema oskuste, tarkuse jms järgi. Renessanss vs katoliku kirik • Antiikaja paganluse matkimine ei tähendanud konflikti katoliku kirikuga. • Kirik oli ilmalikkuse avalduste suhtes leplik.

Kultuuriajalugu
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

Yatrib saab omale teise nime ­ Medinpt et Nebbi ehk Mediina ­ prohveti linn. Moslamitel oli 5 põhikohustust ehk 5 sammast. Sahada- usutunnistus. Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamedi , kes on tema prohvet. Salah ­ palvetaimne, 5 korda päevas Meka suunas. Saum ­ paastumine, 1 kord aastas ramodani kuul Zahah ­ annetamine, umbes 2,5 % oma aastasissetulekust vaestele. Hadz ­ palverännak , 1 kord elus Mekas palverännakul. 2) Renessanss ja humanism ( 32 ) Renessanss on taassünd. Itaaliast alguse saanud ja 14. ­ 17. sajandini Euroopas kestnud periood. Maailmapilt muutus inimesekestsemaks ( Hakati tähelepanu pöörama inimese heaolule ka siin maailmas ). Antiikkultuuri taassünd, hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Pöörati tähelepanu mugavustele ( nt. elukohtade kaunistamine ­ tapeedid, kangad, mugav mööbel jne. )

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun