1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise
orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne kui kõik ülejäänud on kõlanud. Süvendatud huvi inimese sise elus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Heliloojad: A. Schönberg, A. Berg, A. Webern, E. Krenek 5. Eesti vanem rahvalaulu - iseloomustus, tunnused(5), ettekande viis, rahvalaulu liigid. Iseloomustus: Neid kasutati kui suhtlemislaadi, mille kaudu väljendati arvamusi, meeleolu ja jutustati lugusid. Olulised kohal olid sõnad ning laulmine ise meenutas pigem meloodilist kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm -
kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõuna-Eestiks ja Põhja-Eestiks (sealhulgas eristub osaliselt Lääne-Eesti). Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi lätlastega, Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste ja vadjalastega; mõlemas piirkonnas on ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga. Kahjuks on tänapäeval eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga
Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine 19.saj · töölaulud hariduse levik · tavandilaulud linnastumine · lüroeepilised laulud suhtlemine erinevate maade vahel
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus.
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHV
Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud)
Kõik kommentaarid