Mis annab hariduse - kool või...? (2)

Mis annab hariduse- kool või …?
Haridust on vaja selleks, et elus hakkama saada. Seda peaks teadma igaüks. Haritud inimesel on muutuvas ühiskonnas kergem hakkama saada, sest ta mõistab ümbritsevat tänu oma teadmistele ja laiale silmaringile. Kuid mis on see, mis annab meile hariduse?
Esimesed teadmised omandab laps juba varajases lapsepõlvast. Peamiselt õpib ta vaatlemise teel, kuid kindlasti ka oma kogemustest. Haridust hakkab ta saama siis, kui ta läheb kooli.Kuid lisaks õpitud teadmistele omandab laps koolis ka teisi oskusi- näiteks suhtlemist teistega , enda eest seismist, hakkama saamist võõrastes olukordades . Niisiis on kool see, mis annab meile hariduse. Kuid kas ta annab ka harituse?
Koolis õpitud teadmised jäävad liiga ühekulgseteks. Ainevaldkond on küll lai, kuid õpitu on liiga teoreetiline, sageli puudub teadmistel praktiline väärtus. Ainult sellise teadmistepagasiga elus hakkama ei saa. Seepärast arvan ma, et kool meile haritust ei anna. Küll aga annab ta hariduse, mis tegelikult on harituse põhialuseks.
Haritus väljendub kindlasti inimese mõttemaailmas. Viimane kujuneb aga välja mitmete tegurite mõjutusel üheks mõttemaailma mõjutajaks on kindlasti media. Selle vahendusel same osa sellest, mis toimub maailmas. Vaadates televiisorit ja kuulates raadiot, saame igasugust informatsiooni. Iseasi on see, millist infot me enda jaoks tähtsaks peame. Fakt on aga see, et paljugi sellest, mida meile vahendab media, on kahtlase väärtusega, et mitte öelda ramps .Iga üks peab sealt välja noppima selle, mida ta peab vajalikuks. Meediast tuleb informatsioon aitab meil laiendada silmaringi ja ühtlasi kujundada maailmapilti.
Kuid lisaks meediale aitab simaringi laiendada ka lugemine. Palju kasu on nii ajalehtede- ajakirjade kui ka raamatute lugemisest. Tähtis on, et lektüür oleks mitmekesine ning hõlmaks võimalikult palju erinevaid ainevaldkondi.
Mõttemaailma mõjutab ka meid ümbritsev ühiskond ja selle väärtus hinnangud. Nii näiteks on tänapäeva edukad inimesed prototüüp hea välimusega, rikas, kõrgeharidusega, enesekindel ning alati hakkama saav indiviid. Me võime ju küll öelda, et hoopis tähtsam on vaimne rikkus, kuid kui ühiskond seda ei aktsepteeri , pole sellest mingit kasu. Nii võibki nadala enesehinnanguga inimene end ühiskonna mõjutusel alaväärsena tunda. Kuid on tähtis alati säilitada enesekindlus ja- usk, mitte kaasa minna üldise vooluga. Ainult sel juhuk sobib terviklik ja positiivne maailmapilt .
Harituks saamisel on oma osa ka kogemustel. See, mida sa oled ise läbi elanud, mõjutab tugevalt sinu arusaamu ja suhtumist . Nii ei saa oodata inimeselt, keda näiteks on vägistatud või kellele on mingil muul moel ebameeldivusi põhjustatud, et ta näiteks elu kirgastes värvides. Olukorda tuleb hinnata abjektiivselt, mitte hakta ennast süüdistama ja haletsema- see pole lahendus.
Haritus väljendub ka oskuses konflikte ja probleeme lahendada. Kui inimesel on mitmekülgne maailmapilt ja lai silmaring , oskab ta probleemi näha ka teise nurga alt. Tähtis on osata olukorda analüüsida, et oleks võimalik leida parim lahendus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et haritus on sulam haridusest, arusaamistest, ellusuhtumisest ning terviklikust maailmapildist. Kui esimest saab omandada koolis, siis teised kombonendid kujumevad välja elu jooksul. Seega- haritust ei anna mitte niivõrd kool, kuivõrd elukool .